Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-10954
Tsiviilasi
Valeri Demenkovi hagi Aleksandr Tsõssi vastu põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
13 939,78 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Tsõssi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Aleksandr Tsõss (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja Ivo Kaurit Vastustaja (hageja): Valeri Demenkov (sünd XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Risto Sidok
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
käsikirjaline tekst ja/või allkiri on kirjutatud kostja poolt. Võimalus, et keegi teine kirjutas selle käsikirjalise teksti ja/või allkirja, ei ole reaalne. Eksperdiarvamus on küll üks tõenditest, millel ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kuid kohus arvestab sellega, et ekspertidel, kes kasutasid palju võrdlusmaterjali, ei tekkinud ühtegi kahtlust teksti ja allkirja autoris. Hagejalt kostjale raha üleandmine on tõendatud hageja vande all antud ütlustega ning tunnistaja A.S. ütlustega, et ta nägi raha üleandmist hagejalt kostjale ja sai aru, et see oli raha. Ka võlatunnistuse tekstist tuleneb, et kostja võttis hagejalt laenu. Kohus leidis, et kostja kui äriga tegelev inimene ei annaks võlakirja, kui ei oleks laenu saanud. Ärimees mõistab hästi, millised tagajärjed on võlatunnistuse andmisel. Kostja vande all antud ütlused, et ta ei võtnud hagejalt laenu 10 000 eurot, on ümber lükatud hageja vande all antud ütlustega, mis langevad kokku tunnistaja A.S. ütlustega. Samuti arvestas kohus sellega, et kostja eitas võlakirja kirjutamist ja allkirja andmist, kuid käekirjaekspertiisiga leidis tõendamist, et võlakirja ja allkirja on kirjutanud kostja. Tunnistaja R.H. ütlustesse suhtus kohus kriitiliselt, kuna ta on kostja hea sõber. Kostja esitatud tõendid tema piiriületuste ja telefonikõnede kohta ei lükka tõendatuks tunnistatud asjaolusid ümber. Hageja ja tunnistaja A.S. ei mäletanud täpset kuupäeva, millal raha ja allkirja üleandmine toimus. Samuti võis kostja sattuda Venemaale mitte Eesti Vabariigi territooriumilt, kostja võis helistada hagejale mitte oma telefonilt jne. Kohus leidis, et ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et võlatunnistus ei ole võltsitud ja kostja sai hagejalt laenu võlatunnistuses toodud tingimustel. Kuna kostja ei tagastanud hagejale laenu 10 000 eurot ega tasunud intressi (20% aastas), rahuldas kohus hagi täies ulatuses, sh viivise nõude.
2) tuleb kohtumenetluses esinevate vastuolude kõrvaldamata jätmine kohtuotsuses lugeda kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumiseks. Kohtul tulnuks jätta esmalt kõrvale ekspertiisiakt, oletades selle ekslikkust, ning analüüsida teisi tõendeid ilma selleta. Sel juhul olnuks ainsateks kõigutamatuteks tõenditeks kostja esitatud dokumentaalsed tõendid, mille järgi kostja ei saanud viibida hageja väidetud ja hageja tunnistaja ütlustega kinnitatud päevadel Peterburis raha vastu võtmas ja võlakirja üle andmas.
teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendamata. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid järgides ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostja vande all antud seletus ja tunnistaja R.H. ütlused ei ole usaldusväärsed ega lükka ümber ekspertide arvamust, mille kohaselt on nii võlatunnistuse teksti kui võlatunnistusel oleva allkirja kirjutanud kostja. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 2.6.2.). Sellest tulenevalt on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud põhiline seisukoht, et maakohus oleks pidanud jätma ekspertide arvamuse kui eksliku tähelepanuta ning lähtuma kostja vande all antud seletusest ja tunnistaja R.H. ütlustest. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellandi väide ekspertide arvamuse ekslikkusest on paljasõnaline. Samas ei ole kostja põhistanud, miks hageja vande all antud seletus ja tunnistaja A.S. ütlused, mis on kooskõlas ekspertide arvamusega, ei ole usaldusväärsed. Hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja A.S. ütlustega on tõendatud ka see, et laenu andmine toimus 2015. a (mitte 2016. a) veebruari alguses. Kuivõrd võlatunnistuses nõustus kostja maksma intressi 20% aastas ja kinnitas, et laen on võetud üheks aastaks kuni 01.02.2016, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja on ekslikult märkinud võlatunnistusele selle koostamise ajaks 01.02.2016 ning et tegelikult allkirjastati võlatunnistus 01.02.2015. Kostja 08.05.2018 menetlusdokumendiga asja materjalide juurde lisatud politsei- ja piirivalveameti vastus ja kõneeristuse väljatrükk ei lükka ümber hageja seisukohta, et raha üleandmine ja võlatunnistuse vormistamine toimus 01.02.2015. Politsei- ja piirivalveameti vastuse kohaselt sõitis kostja Eestist Venemaale 28.01.2015 ja 05.02.2015 ning seega on põhjendamatu väita, et kostja ei saanud 01.02.2015 Venemaal olla. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et kõneeristuse väljatrükkiga ei ole võimalik tõendada kostja mitteviibimist 01.02.2015 Venemaal. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et kõneeristuse väljatrükis märgitud telefoni number oleks seostatav tema endaga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.