Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
28.03.2022, Narva kohtumaja
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtuasi
A T hagi V D vastu sundtäitmise nr 066/2019/2462 lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A T (IK XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Deniss Matvejev (epost: [email protected]) Kostja: V D (sünd XXX; elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja:
Kohtuistungid
12.05.2021, 12.01.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 04.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-1801 kohaldatud hagi tagamise abinõu (millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2019/2462). Käesolev kohtuotsuse resolutsiooni punkt jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
4.Rahuldada V D avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Välja mõista hageja A T kostja V D kostja kantud menetluskulud kokku summas 1510 (üks tuhat viissada kümme) eurot ja 11 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse
1(7)
2-20-1801
esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavaldus
Hageja on 03.02.2020 esitanud Viru Maakohtusse hagiavalduse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Kostja on esitanud kohtutäiturile Andrei Krekile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (tõendab lisa 1 täitmisteade). Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 18.03.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10954, milles on kohus otsustanud rahuldada V D hagi A T vastu võla nõudes. Viru Maakohus viidatud kohtuotsusega mõistis A T välja V D kasuks põhivõla summas 10000 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi summas 2000 eurot, seisuga 18.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 10000 eurolt summas 2503,07 eurot ning alates 19.03.2019 kuni kohustuse (10 000 euro) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Samuti jäid menetluskulud hageja kanda. Kohtutäitur algatas 21.10.2019 täitemenetluse nr 066/2019/2462 ja esitas hagejale täitmisteate, mille kohaselt hagejal tuleb tasuda kostja nõude rahuldamiseks 14978,69 eurot ja kohtutäituri tasu. Hageja arvab, et täitemenetlus nr 066/2019/2462 tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostja nõue on rahuldatud. Hageja on kostjale tasunud kohtuotsusega välja mõistetud raha summas 17 025 eurot, mille kättesaamist on kostja kinnitanud oma allkirjaga. Kostja pidi esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid ei ole seda teinud. Hageja on palunud ka hagi tagada ja peatada täitemenetlus nr 066/2019/2462 kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
Kohus tagas hagi 04.02.2020 ja peatas täitemenetlus nr 066/2019/2462.
Kostja vastus
2(7)
2-20-1801
Kostja esitas 13.03.2020 oma seisukoha ja vaidles hagile vastu ja selgitas, et ta ei ole kinnitanud raha kättesaamist ja hageja esitatud tõendile ei ole tema märkust teinud. Samuti ei ole ta saanud hagejalt raha. Viimati nägi ta hagejat 25.01.2019 kohtuistungil. Kostja kordas oma seisukohta 9.09.2020.
Hageja seisukoht
Hageja on seisukohal, et kostja väide allkirja mitteandmise osas on paljasõnaline ja tõendamata. 29.09.2020 on hageja selgitanud, et raha anti kostjale Venemaal 12.11.2019 ja hagejal on Venemaal viibimise kinnituseks passis viisa ja piiri ületamist kinnitavad templid. Tolliformaalsuste vältimiseks võttis hageja Eestist kaasa raha summas 2025 eurot ja ülejäänud summa 15 000 eurot võttis hageja laenuks Venemaal S K, kes nägi pealt ka raha üleandmist kostjale. Raha tasumine toimus Sankt-Peterburgi linnas, kohvikus “Šokoladnitsa”, mis asub kaubanduskeskuses “”Mega Parnas” aadressil Prospekt Engelsa Sankt-Peterburgis.
Kostja selgitused
Kostja selgitas kohtule, et pole hageja poolt nimetatud isikut näinud ja kinnitas, et pole hagejalt raha saanud. Kostja palus viia läbi käekirjaekspertiisi. Lisaks selgitas kostja, et ei viibinud Peterburis kuupäevadel, kus hageja väidab, et raha üleandmine toimus.
12.05.2021 istung
Pooled jäid varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Kostja viibis ajal, millal hageja väitis, et ta raha vastu võttis konverentsil, mille kohta esitas kostja tõendid. Pooled arutasid ekspertiisi läbiviimist.
Käekirjaekspertiis
Kohus määras 14.06.2021 käekirjaekspertiisi. Ekspertiisiakt esitati kohtule 02.09.2021. Ekspert leidis, et vaidlustatud allkirja ja käsikirjalist teksti V D nimelt ei ole kirjutanud V D, vaid kirjutaja on jäljendanud V D allkirja ja käekirja.
12.01.2022 istung
Istungil kuulati üle ekspertiisi teinud ekspert, kellele pooled ja kohus said esitada täiendavaid küsimusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja suhtes on kohtutäitur Andrei Kreki poolt algatatud täitemenetlus nr 066/2019/2462 (dtl 7-10), täitedokumendiks on Viru Maakohtu 18.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10954 (dtl 12 jj) ja sissenõudjaks on V D. Viru Maakohtu 18.03.2019 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, intress 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2503,07 eurot ning jooksev viivis seadusjärgses määras. Otsuses ei olnud kindlaks määratud otsuse täitmise korda.
3(7)
2-20-1801
11.Pooltel on vaidlus selles osas, kas Viru Maakohtu 18.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1710954 välja mõistetud summad on hageja poolt kostjale tasutud.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 211 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Riigikohus on 21.02.2018 tsiviilasjas nr 2-14-7385 tehtud määruse punktis 15.1 selgitanud, et: „Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).“
13.Käesolevas tsiviilasjas väidabki hageja, et tasus kostjale väljamõistetud summa pärast otsuse jõustumist ehk hageja rahuldas kostja nõude pärast otsuse jõustumist. Seega nimetatud vastuväide on lubatud ja kohtul tuleb kontrollida selle õigsust. Hageja esitas tõendina Viru Maakohtu 18.03.2022 kohtuotsuse esimese lehe, millele on väidetavalt kostja V D käega kirjutanud, et tema on saanud hagejalt 12.11.2019 raha summas 17025 eurot. Muid tõendeid raha üleandmise kohta ei ole hageja esitanud. Hageja on taotlenud tunnistaja ülekuulamist, millega tema sooviski tõendada raha üleandmist, kuid kohus jättis 07.03.2022 määrusega rahuldamata. Kohus leidis, et isegi kui tunnistaja nägi raha üleandmist, ei saa tunnistaja kindlalt väita, kui suures summas oli raha üle antud ja mille eest see oli üle antud. Samuti, arvestades praegust olukorda, ei ole võimalik tunnistajat üle kuulata kohtusaalis, kirjaliku seletuse usaldusväärsust ei ole aga võimalik kontrollida – ei ole teada, kelle poolt see tegelikult on antud. Samuti väitis kostja, et tema ei ole kunagi nimetatud kohvikus käinud ega viibinud väidetaval raha üleandmise ajal üldse Peterburis. Seega tekiks sõna-sõna-vastu olukord.
14.Menetluses oli aga esitatud ekspertiisiakt (dtl 225-227), mille kohaselt Viru Maakohtu 18.03.2019 kohtuotsuse esimesel lehel 17025 euro kättesaamise kohta 12.11.2019 kinnitust ei ole kirjutanud ja allkirjastanud V D, vaid kirjutaja on jäljendanud V D allkirja ja käekirja. Kohus on kutsunud eksperdi ka istungile ning pooltel oli võimalus esitada küsimusi otse eksperdile. Kohus leiab, et hageja esitatud kahtlused ekspertiisi usaldusväärsuses ei ole asjakohased ega mingil määral muude tõenditega ümber lükatud või kuidagi kahtluse alla seatud. Kohus on seda ka menetluse käigus hagejale selgitanud ning andnud võimaluse tõendada hagiavalduse nõuet muul viisil, kuid hageja ei ole seda teinud. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertiisi õigsuse ja eksperdi kompetentsuses, kohus arvestab ekspertiisiakti kui asjas vajalikku tõendit ning teeb otsuse lähtudes sellest. Ekspert on 12.01.2022 istungil (dtl 316-318) ja ka kirjalikult selgitanud (dtl 287), kuidas oli ekspertiis läbi viidud, ja andnud piisavalt selgitusi ja enda arvamuse põhjendusi. Kohus ei nõustu seega hageja seisukohaga, et eksperdi järeldused ei ole usutavad ja kontrollitavad. Kohus on jätnud hageja taotluse korduvaekspertiisi läbiviimiseks
4(7)
2-20-1801
rahuldamata ja on oma seisukohta põhjendanud. Kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi otsuses korrata.
15.Menetluses oli esitatud ainult üks tõend raha saamise kohta – kohtuotsusel olev kinnitus raha saamise kohta. Nimetatud tõend on ekspertiisiaktiga ümber lükatud. Muid tõendeid ei ole esitatud ega hageja suutnud enda seisukohta usutavaks teha. Seetõttu puuduvad alused hagi rahuldamiseks.
16.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas. Samuti on kohus võtnud seisukohad menetluse kestel hageja esitatud taotluste ja vastuväidete osas, kohus ei pea vajalikuks enda põhjendusi korrata.
17.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.
18.Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 04.02.2020 määrusega. Hagi tagamiseks peatas kohus kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2019/2462. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, siis tuleb kooskõlas TSMS § 386 lõikega 4 tühistada 04.02.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Hagi tagamise tühistamine jõustub ja kuulub täitmisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks ning jätab hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
20.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
21.Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel on tõlgi- ja eksperdikulu asja läbivaatamise kuludeks.
22.Kostja palus välja mõista ekspertiisikulu summas 282 eurot ja tõlgikulu summas 51 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajalike kuludega, mille suurus on ka tõendatud. Kostja esitas menetluses võõrkeelsed tõendid ja nende tõlked eesti keelde. Kuna kohtumenetluse keeleks on eesti keel ja tõendid tuleb esitada eesti keeles või tõlgituna eesti keelde TsMS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1 alusel, on põhjendatud tõendite tõlkekulude väljamõistmine hagejalt. Seega on ekspertiisi- ja tõlgikulude puhul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, Summad 282+51= 333 eurot kuuluvad väljamõistmisele hagejalt.
5(7)
2-20-1801
23.Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes (s.h esindaja sõidukulud, vt nt Riigikohtu 29.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-14-63261). Kostja palus hüvitada õigusabikulud kokku summas 1150 eurot, millele lisandub veel esindaja sõidukulu summas 27,11 eurot.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales kostja menetluses lepingulise esindaja kaudu.
26.Riigikohus on 12.05.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-114596 selgitanud, et „Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14.04.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“ Tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 p 24 on riigikohus lugenud põhjendatuks ka tunnihinda 170 eurot (käibemaksuta). Kostja palus hüvitada õigusabikulud kokku summas 1150 eurot, tunnihinnaga 100 eurot. Lähtudes kohtupraktikast on tunnitasu summas 100 eurot on mõistlik, tegemist ei olnud ka ülemäära keerulise asjaga. Seega keskmine tunnitasu hind on põhjendatud. Arvestades tunnitasu, moodustab kostja esindaja ajakulu u 12 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja oli toimingute tegemiseks vajalik. Ajakulu on eluliselt usutav ja ei ole üle paisutatud. Esindaja poolt koostatud dokumendid olid sisukad, sisaldasid õiguslikke põhjendusi ja olid menetluse seisukohalt vajalikud. Arvestades hagihinda 3500 eurot, ei ole kostja esindaja tasu 1150 eurot ebamõistlikult suur. Seetõttu leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu ja tasu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
27.Kostja palus hüvitada ka esindaja sõidukulu summas 27,11 eurot, arvestades läbitud vahemaad on nimetatud summa mõistlik ja tegemist oli ühekordse kuluna kogu menetluse kestel, kohus leiab, et tegemist oli ka põhjendatud kuluga. Menetluse kestel on loomulik, et advokaat või muu lepinguline esindaja kohtub kasvõi kord isiklikult oma kliendiga. Taotletud sõidukulu on mõistlikus suuruses. Hagejalt tuleb välja mõista seega kostja esindaja tasu ja kulud kokku summas 1177,11 eurot.
28.Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei taotlenud viivise väljamõistmist.
29.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei palunud käibemaksu väljamõistmist.
6(7)
2-20-1801
30.Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning hagejalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostja menetluskulud kokku summas 1510,11 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.