2-19-3412/15 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 29. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks määruse resolutsiooni p. 6 märgitud makse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik A D esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub ka võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 39 857.00 euro ulatuses, võlgniku sissetulekuks on miinimumtasu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik kohustusi täita. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et varasemalt on kohtu menetluses olnud A D pankrotiavaldus, kohus on kuulutanud A D pankroti välja tsiviilasjas 2-15-6737. Kohus algatas tsiviilasjas 2-156737 ka võlgadest vabastamise menetluse, menetlus oli 17.05.2018 määrusega lõpetatud, kuna võlgnik oma usaldusisiku kohustusi ei täitnud. Kohus jättis 15.03.2019 määrusega avalduse käiguta ja selgitas võlgnikule asjaolusid. Kohus võttis 26.03.2019 pankrotiavalduse menetlusse, võlgniku ajutiseks halduriks on nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku teadaolevalt rahalised vahendeid seisuga 09.04.2019 on summas 177.45 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr XXX, konto saldo 27.03.2019 seisuga on 411,383 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka.

Võlgnikul kinnisvara ja väärtpaberid puuduvad. Äriregistri andmetel ei oma võlgnik osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu ning jette registreeritud ei ole. Võlgnik saab töötasu minimaalses määras (540.00 eurot kuus). Saadavat töötasu on tal õigus täitemenetluse seadustikus (TMS) lubatud määras kasutada. Ajutine haldur on ka vastava nõusoleku andnud. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud ühe palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa sissenõuet pöörata (v.a seaduses toodud erijuhud). Ajutine haldur hindab võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud ka, et võlgniku teadaolevad kohustused on kokku vähemalt summas 39 774.87 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, kohtutäiturite tasude vms arvelt. Võlgniku kohustused ületavad seega võlgniku varasid vähemalt ca 39 775.00 euro võrra. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõiki kohustusi täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutise halduri hinnangul ei saa väita, et võlgniku maksejõuetus oleks tema poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetus tekkinud sellest, et võlgnikul on madal sissetulek ja haridustase ning ta viibis kinnipidamiskohas. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ning vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus. Ajutine haldur on seisukohal seega, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku eelnev viibimine kinnipidamiskohas ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades eelnevat pankrotimenetlust, täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke eelduslikuks ajaks 2013 aasta veebruar. Ajutine pankrotihaldur loeb seega võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS §§ 110-114 ega tagasinõude võimalusi. Pooliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõiki kohustusi täita. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita.

Võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek ei võimalda kohustusi täita ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda (PankrS § 29 lg 1). Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohus määras, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1 000.00 eurot (PankrS § 29 lg 3). Kohtu deposiiti antud summat laekunud ei ole. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Seega kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada tema pankrot, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna 17.05.2018 määrusest tsiviilasjas 2-15-6737 tuleneb, et võlgnik on rikkunud oma usaldusisiku kohustusi, võib esineda PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, millest johtuvalt tulenevalt PankrS § 171 lg 11 sätestatust ei tuleks võlgniku pankrot välja kuulutada hoolimata kohustustest vabastamise avalduse esitamisest. Ajutine haldur on palunud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Või alternatiivselt, kui kohus leiab, et ei esine aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtutute Infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu 08.02.2016 määrusega tsiviilasjas 2-156737 lõpetati A D pankrotimenetlus ning algatati võlgadest vabastamise menetlus. A D usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses määrati võlgnik ise. Kohus selgitas võlgnikule/ usaldusisikule tema kohustusi. Kuivõrd A D ei ole kohustustest vabastamise menetluses kohtu poolt määratud kohustusi täitnud, leidis kohus, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada vastavalt PankrS § 175 lg 5, s.o võlgnik/ usaldusisik on kohustusi rikkunud (Viru Maakohtu määrus 17.05.2018, tsiviilasi 2-15-6737). Kohus leidis ka, et võlgniku käitumine viitab sellele, et tal puudub soov oma kohustusi täita. 17.05.2018 määrusest tsiviilasjas 2-15-6737 nähtub, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 ja 4, s.o ei ole teatanud kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, ei ole andnud teavet oma tulude, tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning ei ole saadud tulust teinud väljamakseid võlausaldajatele. Nimetatud määrusest nähtub ka, et kohus on võlgadest

vabastamise menetluse kestel korduvalt tuletanud võlgnikule meelde tema kohustusi, mis talle määrati 08.02.2016 määrusega, kuid võlgnik/ usaldusisik on kohtu meeldetuletusi ignoreerinud. Usaldusisiku kohustused olid võlgnikule selgitatud ka 21.03.2018 ärakuulamisel. Käesolevas tsiviilasjas 30.04.2019 toimunud kohtuistungil teatas võlgnik, et ta on ajutise halduri aruande kätte saanud, sellega tutvunud ja nõus. Võlgnik teatas ka, et jättis tsiviilasjas 215-6737 usaldusisiku kohustused täitmata, kuna tal oli operatsioon. Võlgnik on seisukohal, et ta on oma usaldusisiku kohustusi tsiviilasjas 2-15-6737 täitnud. Vaatamata sellele, et tsiviilasja 2-15-6737 materjalidest nähtub, et võlgnik on jätnud oma usaldusisiku kohustused täitmata, s.o rikkunud oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, kuid kuna võlgnik väitis, et jättis usaldusisiku kohustused tsiviilasjas 2-15-6737 täitmata operatsiooni tõttu, palus kohus võlgnikul esitada täiendavaid tõendeid, mis nimetatud võlgniku väiteid tõendavad (s.o töövõimetusleht, haiglas viibimise dokument vms). Kohus selgitas ka, et kohtule tuleb teatada ja tõendada, millal täpselt operatsioon toimus, haiglas viibimise aeg jne. Samuti tuli kohtule selgitada ja tõendada, miks jättis võlgnik väidetavast operatsioonist kohtule teatamata tsiviilasjas 2-15-6737 ning miks jättis ta oma kohustused pärast operatsiooni täitmata. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele (09.05.2019 ja 05.06.2019), kohtu nõuet täitnud. Vaatamata sellele, et kohus on andnud võlgnikule võimaluse tõendada, et ta on jätnud oma usaldusisiku kohustused tsiviilasjas 2-15-6737 väidetavalt mõjuva põhjuse tõttu täitma, s.o et ta ei ole oma kohustusi võlgade vabastamise menetluses siiski tahtlikult või raske hooletusega rikkunud, ei ole võlgnik oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ega neid täiendavalt selgitanud. Võlgniku väited tsiviilasjas 2-15-6737 kohustuste täitmise ning väidetava mõjuva põhjuse olemasolu (operatsioon) kohta on seega kohtu hinnangul paljasõnalised ning tõendamata. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik ei ole siiski oma usaldusisiku kohustusi tsiviilasjas 2-15-6737 nõuetekohaselt täitnud, millega rikkus PankrS § 173 lg 2 ja 4 sätestatud kohustusi. Kohus selgitas võlgnikule korduvalt, et PankrS § 171 lg 2 sätestab erinevad alternatiivsed alused, mille esinemise korral võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Eeltoodud sättest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine kohtu kaalutlusõigus. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kuivõrd tsiviilasja 2-15-6737 materjalidest nähtub, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega rikkunud oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, s.o jätnud vaatamata kohtu meeldetuletustele ja selgitustele oma usaldusisiku kohustused täitmata, on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid see on võimalus üksnes neile, kes nii enda varasema kui ka menetluseaegse käitumisega teenivad n-ö välja kohustustest vabastamise, toimides enda majanduslike vahenditega eeskujulikult, ausalt, läbipaistvalt ning eelkõige võlausaldajate huve järgides, millele viitab ka PankrS § 171 lg 2 loetelu.

Kuna käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul alused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot. Kohus lõpetab menetluse raugemisega. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud võlgniku kanda.