Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu hagi L I vastu võla nõudes
Hagihind
3105,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu (registrikood xxx, asukoht Xxx xxx 10, 10124 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post [email protected]); Kostja: L I (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt L I hageja Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus 25.03.2019 seisuga summas 2748,87 eurot ja 25.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 136,38 eurot, kokku 2885,25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt L I hageja Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2748,87 eurot) alates 26.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja L I kanda. 4.2 Mõista kostjalt L I hageja Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 548 eurot, sealhulgas riigilõiv 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 228 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (548 eurot) tuleb L I’l tasuda Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistule käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.4 Jätte rahuldamata hageja taotlus kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,
2-18-135461 e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu esitas 28.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1944,12 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 23.01.2019. Võlgnik L I esitas 15.02.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.03.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas avaldajat 07.03.2019 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu (hageja) esitas 25.03.2019 Harju Maakohtule hagi L I (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2748,87 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 136,38 eurot, kokku 2885,25 eurot, lisanduv viivis põhinõudelt 2748,87 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressil xxx asuva 111,20 m2 korteriomandi omanik. Korterelamu Xxx xxx 10 haldamist ja kommunaalteenustega varustamist teostab Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu. Kostja on korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu Tallinn, Xxx xxx 10 liige. Lähtudes hageja põhikirja punktist 4.2.6, tuleb majandamiskulud tasuda regulaarselt 1 kord kuus, pärast kulude suuruse selgumist järgnevalt: küttekulude suurus selgub pärast äripindade küttekulude mahaarvamist nähtuvalt põhikirja punktis 4.2.6.1 toodud tabelis ning ülejäänud küttekulu jagatakse korterite vahel vastavalt korteriomandi 1m2 kohta; üldelekter vastavalt eelmisel kuul tarbitud näitudele jagatuna korteriomanike vahel vastavalt neile kuuluva mõttelise osa suurusele; üldvesi vastavalt eelmisel kuul tarbitule (vee-ettevõtja arvest lähtuvalt), millest on maha arvatud korteriomanike tarbitu, jagatuna korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele; vesi ja kanalisatsioon vastavalt arvesti näidu alusel tarbitule; vee soojendamine arvesti näidu alusel vastavalt tarbitule; prügivedu vastavalt jäätmeveo teenustasule jagatuna korteriomanike vahel lähtuvalt mõttelise osa suurusele; haldus- ja hoolduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta; remondifond vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta; laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta.
4.Kostja kohustus tasuma temale kuuluva korteriomandi xxx majandamiskulude ja muude
2-18-135461 maksete eest vastavalt temale esitatud arvetele. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga majandamiskulude eest kokku 2748,87 eurot. Hageja nõuab KrtS § 42 lg 1 alusel arvete tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses so 0,0219% päevas, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates kuni hagiavalduse esitamiseni 25.03.2019 kokku summas 136,38 eurot. Kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma hagejale majandamiskulud, milleks on kommunaalteenused ja hoolduskulud. Selle kohustuse mittekohase täitmisega rikkus kostja seadusest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes.
5.Hageja esitas 30.05.2019 arvamuse kostja vastusele. Hageja tegi kostjale kompromissiettepaneku. Juhul, kui pooled kompromissi ei saavuta ja kompromisslepingut ei sõlmi, esitab hageja kostja vastusest ajendatult vastuväited ja täiendavad tõendid kostja vastusele. Esiteks jääb hagejale selgusetuks ja arusaamatuks kostja väide, et hageja on korteriühistute registris registreeritud alles 29.12.2017. Hageja selgitab, et automaatsete korteriühistute moodustamist ja korteriühistute registrisse kandmist, samuti olemasolevate korteriühistute kandmist MTÜ-de registrist korteriühistute registrisse alustas Registrite ja Infosüsteemide Keskus 2017. aasta viimastel päevadel, seetõttu on hageja ka alles siis vastavas registris registreeritud. Äriregistri kohaselt on hageja registreeritud/asutatud 12.12.1996. Hageja selgitab, et asjakohatu on kostja väide 30.10.2018 otsuse kehtetuks tunnistamise kohta. Vastavalt KrtS § 29 lg-3 on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Seega on kostja vastavasisulise vastuväite esitamise ajaks kostja kaotanud õiguse esitada nõue 30.10.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
6.Kostja on jätnud hagejale perioodiliselt juba varasemalt arved osaliselt tasumata või tasunud arved viivitusega ja/või väiksemas mahus/ulatuses, kui arvel märgitud summa(d). Seisuga 08.02.2018. oli kostjal hagejale tasumata võlg summas 1117,18 eurot. Kostja on jooksvalt hagejale makseid tasunud, seega on hageja kostja poolt tasutud maksed arvestanud varasemalt tasumata arvete katteks. Hageja leiab, et on igati põhjendatud, et hageja arvestab tasumised varasemate sissenõutavaks muutunud arvete katteks. Hagiavalduse esitamise hetke seisuga oli kostja maksete arvelt kaetud kostja varasem võlg hagejale, mis kajastus 08.02.2018 arvel. Hageja esitab täiendavate tõenditena hagiavalduses esitatud kostja poolt tasumata arvete aluseks olevad alusarved. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja vastuväited hagejale võla mitte tasumiseks on otsitud ja hageja ei pea neid põhjendatuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 21.04.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kohtule esitatud dokumendid on puudulikud ja eksitavad. Tallinn, Xxx xxx 10 korteriühistu on registreeritud korteriühistute registris vastavalt Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kandele alles 29.12.2017, kuid kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel on see kanne tehtud. Hageja põhikiri on muudetud 30.10.2018 toimunud üldkoosolekul, kuid seda ei saa lugeda seaduslikuks, kuna ühistu põhikirja punkti 6.4.13. alusel „pärast neljateist (14) päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Juhatus on kohustatud saatma protokolli ärakirja Ühistu liikmetele“. Tegelikult edastati protokoll alles 06.12.2018 (allkirjastatud 05.12.2018), mille tõttu seda protokolli, mis oli koostatud suurte ebatäpsustega ja mida ei olnud võimalust ka vaidlustada, ei saa tunnistada seaduslikuks koos koosolekul tehtud otsustega.
9.Hagi lisad ei ole täismahus esitatud ja on osaliselt valesti koostatud. Nimelt hagi juurde lisatud arved on alates jaanuarist 2018, kuid võlgnevus oli juba 1117,18 eurot ja lisaks ka viivised 285,90 ning nende summade kohta arveid ei ole lisatud. Üldkoosoleku protokollis, mis toimus 02.05.2018,
2-18-135461 olid fikseeritud võlglased, kuid korteriomanik L I ei ole nende hulgas märgitud. Hagi on koostatud 25.03.2019 ja ei arvesta 19.03.2019 tehtud ülekandeid. Ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mille alusel on kehtestatud arvetes märgitud maksumäärad ja nende rakendamise kord, sh nende kogutud rahaliste vahendite kasutamise kord. Samuti ei ole lisatud üldkoosoleku otsuseid, millele on viidatud hagiavalduses. Kuna puudub üldkoosoleku poolt kinnitatud ja kehtiv otsus maksumäärade kohta, siis esitatavad arved on sisuliselt ebaseaduslikud üldkoosoleku poolt kehtestavate summade osas ning ei kuulu maksmisele. Selliseid arveid esitavad isikud tegutsevad ületades oma volitusi. Kuna korteriühistu on registreeritud alles 29.12.2017, siis kehtib vaid üldkoosoleku otsus 02.05.2018 küttekulude jaotuse kohta, mis on fikseeritud ka põhikirjas ja kus on mainimata muud maksumäärad ning nende kasutamise kord.
10.Kostja kinnitab, et lõpetas remondifondi maksmise selle pärast, et selle kohta ei olnud põhjendatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud maksumäära ning selle kasutamise korda, mille vahendeid juhatus kasutas mittesihipäraselt ja raiskavalt ning ei andnud aru nende kasutamise üle. Kostja teatab, et alati oli ja on valmis maksma põhjendatult esitatud arveid, kui ühistu rahaliste vahendite kasutamine on põhjendatud ja heaperemehelik ning kulutuste kohta oleksid üldkoosoleku konkreetsed otsused, samuti kõik sellega seotud dokumendid oleksid läbipaistvad ja kättesaadavad igale ühistu liikmele esimesel nõudmisel. Kostja leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja ebaseaduslik nõue ei kuulu rahuldamisele. Samas, kompromissi saavutamine on võimalik, kui hageja esitab kõik tema käest nõutavad dokumendid oma tegevuse kohta ja põhjendab tehtud kulutusi ja otsuseid, mis ei ole kinnitatud üldkoosolekul. Kompromissi võimalust üldkoosolekul, mis toimus 30.10.2018, pakkus ka revisjonikomisjoni liige, kui ülaltoodud mittemaksmise põhjused olid teatatud ka koosolekul, kuid juhatus ei võtnud kuulda seda ettepanekut ja eelistas lahendada seda küsimust kohtus, kuigi varem sellist varianti võlglaste suhtes ei ole kasutatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
12.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust hagiavalduse esitamise, st 25.03.2019 seisuga, kokku põhisummas 2748,87 eurot. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi
2-18-135461 ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
14.Kohus leiab, et hageja on eelviidatud õigusnorme arvesse võttes oma nõuet kostja vastu piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kostja võlgnevuse arvestus nähtub hagiavaldusest ja sellele lisatud majandamiskulude arvetest. Kostja on KrtS § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu Tallinn, Xxx xxx 10 liige. Seetõttu nõuab hageja kostjalt õigustatult majandamiskulude tasumist ja teenuste eest tasu vastavalt seadusele ning hageja põhikirjale. Lähtudes hageja põhikirja punktist 4.2.6, tuleb majandamiskulud tasuda regulaarselt 1 kord kuus, pärast kulude suuruse selgumist järgnevalt: küttekulude suurus selgub pärast äripindade küttekulude mahaarvamist, misjärel jagatakse ülejäänud küttekulu korterite vahel vastavalt korteriomandi 1m2 kohta; üldelekter vastavalt eelmisel kuul tarbitud näitudele jagatuna korteriomanike vahel vastavalt neile kuuluva mõttelise osa suurusele; üldvesi vastavalt eelmisel kuul tarbitule (vee-ettevõtja arvest lähtuvalt), millest on maha arvatud korteriomanike tarbitu, jagatuna korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele; vesi ja kanalisatsioon vastavalt arvesti näidu alusel tarbitule; vee soojendamine arvesti näidu alusel vastavalt tarbitule; prügivedu vastavalt jäätmeveo teenustasule jagatuna korteriomanike vahel lähtuvalt mõttelise osa suurusele; haldus- ja hoolduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta; remondifond vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta; laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi reaalosa 1 m2 kohta.
15.Hageja on 30.05.2019 seisukohas oma nõudeid täiendavalt põhjendanud ja tõendanud, esitades täiendavate tõenditena hagiavalduses esitatud kostja poolt tasumata arvete aluseks olevad alusarved, mis puudutavad veevarustust ja kanalisatsiooni, soojusenergiat, elektrit, prügivedu, haldus- ja hooldusteenust, raamatupidamist ja muid kulusid. Kostja ei ole nimetatud tõendite osas kohtu poolt määratud tähtajaks 13.06.2019 mingeid vastuväiteid või omapoolseid dokumente esitanud.
16.Kohus märgib, et kostja on heitnud hagejale ette eelkõige teatud dokumentide esitamata jätmist, kuid ei ole samas oma võlga hageja ees ka otsesõnu eitanud, tunnistades mh nt remondifondi maksete mittetasumist ja väljendades valmisolekut kompromissiks. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). Kohus rõhutab veelkord, et pärast seda kui hageja esitas lisatuna 30.05.2019 seisukohale hulgaliselt täiendavaid tõendeid, ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 13.06.2019 mingeid vastuväiteid või omapoolseid dokumente esitanud. Kohus on seisukohal, et korteriühistu võlglastelt võlgnevuse väljamõistmine iseenesest lihtsates vaidlustes, kus puudub alus eeldada korteriühistu poolt pahatahtlike nõuete esitamist, ei tohiks olla takistatud ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi tõttu. Korteriühistu näol ei ole tegemist kasumit teeniva ettevõttega. Ühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid ühistu liikmetelt. Olukorras, kus üks ühistu liige, st antud juhul kostja, otsustab keelduda korteriühistu arvete tasumisest või tasuda neid vastavalt enda äranägemisele, peab hageja siiski täitma oma kohustusi. Kui üks ühistu liikmetest oma kohustusi ei täida, siis kannatavad selle tõttu teised ühistu liikmed.
17.Hageja nõude suurust kinnitab mh hagiavaldusele lisatud 07.02.2019 arve nr 112865, millest nähtuvalt oli kostja võlgnevus 2019. veebruari seisuga koos viivisega 3146,02 eurot ning ilma viiviseta hagiavalduses nõutav summa 2748,87 eurot. Paljasõnaline on kostja vastuväide, et hagi
2-18-135461 on koostatud 25.03.2019 ja ei arvestavat 19.03.2019 tehtud ülekandeid. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal oli õigus arvestada kostja poolseid makseid varasemate sissenõutavaks muutunud arvete katteks, mh oli hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada kostja võimalikke makseid pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Samas ei ole kostja vastuolus TsMS § 230 lg 1 esitanud kohtule mistahes tõendeid selle kohta, millises summas ja milliseid väidetavaid makseid on kostja hagejale teinud. Samuti pole kostja selgitanud, kas ja kuidas kostja väidetavad maksed kostja arvates mõjutavad kostja koguvõlgnevust hageja ees. Seetõttu ei saa kohus selliste väidetavate maksete osas ka täpsemat seisukohta võtta.
18.Kohus selgitab, et kui kostja tasus pärast hagi esitamist hagejale täiendavaid summasid, siis pärast hagi esitamist tehtud tasumisi peab hageja arvesse võtma kostjale uute arvete esitamisel ja kostja võla õige summa kajastamisel pärast hagiavalduse esitamist. Samas pole kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks alust kahelda selles, et hageja ei oleks kostja poolt tehtud makseid kostja koguvõla suuruse määramisel arvesse võtnud. Seejuures kostja varasema võla olemasolu nähtub ka hagiavaldusele lisatud majandamiskulude arvetest. Lisaks tuleb arvestada, et majandamiskulude arvete esitamine kostjale on pidev protsess, mis jätkub ka pärast hagiavalduse esitamist. Kohtu arvates ei saa kostja võlgnikuna ainuüksi võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et makstes hagejale suvalistel ajahetkedel ja suvalistes summades majandamiskulude makseid, võimaldab see „vabaneda“ varasemast majandamiskulude võlast. Juhuslike ja osaliste maksete tegemine ei vabasta kostjat varasemast võlast ega anna alust keelduda uute majandamiskulude arvete tasumisest tulevikus. Siiski rõhutab kohus veelkord, et ka hagejal on kohustus heas usus käituda ning juhul, kui kostja on teinud pärast hagiavalduse esitamist täiendavaid makseid, tuleb hagejal neid kostja koguvõla määratlemisel õigesti arvesse võtta.
19.Asjakohatu on kostja etteheide selles, et hageja on korteriühistute registris registreeritud alles 29.12.2017. Hageja on selgitanud, et nn automaatsete korteriühistute moodustamist ja korteriühistute registrisse kandmist, samuti olemasolevate korteriühistute kandmist MTÜ-de registrist korteriühistute registrisse alustas Registrite ja Infosüsteemide Keskus 2017. aasta viimastel päevadel, seetõttu on hageja ka alles siis vastavas registris registreeritud. Samas märgib hageja põhjendatult, et äriregistri kohaselt on hageja registreeritud/asutatud 12.12.1996. Seetõttu ei oma asja lahendamiseks mingit tähtsust kostja väited hageja korteriühistute registrisse kandmise aja kohta.
20.Paljasõnaline ja põhjendamatu on ka kostja väide, nagu ei saaks hageja põhikirja muutmist 30.10.2018 toimunud üldkoosolekul lugeda seaduslikuks. Kostja märgib õigesti, et vastavalt KrtS § 29 lg 3 on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Seega on kostja kaotanud õiguse esitada nõue 30.10.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et viidatud 30.10.2018 otsus võiks olla tühine.
21.Arvestades eeltoodut ei ole kostjal alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hagis märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse 25.03.2019 seisuga summas 2748,87 eurot.
22.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 136,38 eurot ja lisanduv viivis alates 26.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu
2-18-135461 nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus 25.03.2019 seisuga summas 2748,87 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 136,38 eurot, kokku 2885,25 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (2748,87 eurot) alates 26.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 300 eurot ja esindustasu 4 h 41 min eest kokku summas 554 eurot. Esindustasu hulka on hageja arvanud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kokku on hageja menetluskulud summas 854 eurot. Hageja taotleb, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx.
26.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud kostjalt välja mõista summa 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suhtes kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud. Samas sõltumata kostja vastuväidete puudumisest määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot/h (käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades iseenesest mõistlik. Hageja on esitanud kohtule kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga (koos käibemaksuga on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 114 eurot). Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude ajaline maht ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 2 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 114 eurot arvestades vastab summale 228 eurot.
27.Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 548 eurot (riigilõiv 300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 228 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 548 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt (548 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
2-18-135461 ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja saab vastavalt hageja soovile ka ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole. Samuti võib hageja ise kanda talle laekunud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole ilma kohtu sekkumiseta.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.