Osaühing 1S&arvestus (registrikood nende Hageja: 11040215; asukoht Punane 24, 13619 Tallinn); Lepinguline esindaja advokaat Kaido (elektronposti aadress [email protected]);
Ehasoo
Kostja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (registrikood 80328223; asukoht Raadiku 9, 13812 Tallinn; elektronposti aadress [email protected]); Lepinguline esindaja M S (elektronposti aadress xxx); Asja läbivaatamine
Kohtuistungid 17.10.2018.a, 30.01.2019.a 15.05.2019.a, edasi kirjalik menetlus
Mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu ́lt OÜ 1S & arvestus kasuks välja põhivõlg 2 500 eurot,
4.Mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu ́lt OÜ 1S & arvestus kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.01.2018.a kuni 24.05.2018.a eest summas 270,14 eurot ja edasi viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019.a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Tunnistada käesolev otsus tsiviilasjas nr 2-18-104233 viivitamata täidetavaks osas, millega mõisteti Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu ́lt OÜ 1S & arvestus kasuks välja põhivõlg 2 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing 1S&arvestus esitas 15.03.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2676,44 euro saamiseks. Võlgnik esitas 28.03.2018.a vastuväite kogu nõude ulatuses. Pärnu Maakohtu 18.04.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtus võttis hagiavalduse 07.05.2018.a määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse ja nende muudatuste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.03.2017.a laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 2500 eurot. Vastavalt lepingu p-dele 2.1 ja 4 pidi kostja laenu tagastama hageja arvelduskontole hiljemalt 01.11.2017.a. Kostja ei ole laenu käesoleva ajani tagasi maksnud, hoolimata hageja 09.01.2018.a edastatud päringust laenu tagastamise kohta. Eelnevast lähtuvalt oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 2 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ja edasi viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Hageja muutis ja täiendas mitmel korral oma nõude alust. Hageja asus 01.11.2018.a menetlusdokumendis seisukohale, et alternatiivselt on tegemist kostja poolt alusetu rikastumisega. Juhuks, kui kohus ei tuvasta hageja ning kostja vahel ei lepingulist ega ka lepinguvälist suhet, siis täiendavalt on hageja seisukohal, et ta on omandanud nõude Hortensia Ivanovalt nõude loovutuslepingu alusel.
4.Kuivõrd 30.01.2019.a istungil avaldas kostja, et vaidlusalused 2 500 eurot on ta laenuks saanud mitte hagejalt vaid hageja seadusliku esindaja teiselt äriühingult OÜ-lt D S, asus hageja 28.02.2019.a menetlusdokumendis seisukohale, et juhuks kui kostjapoolne nõude õigeksvõtt võimaldab lõpetada vaidluse lepingulise või lepinguvälise õigussuhte olemasolu kaudu OÜ-ga D S , on hageja vastava nõude omandanud formaliseeritud ja tingimusliku loovutuse kaudu.
5.24.05.2019.a menetlusdokumendis avaldas hageja, et D S OÜ on loovutanud temal oleva nõude hagejale. Hageja taotles, et kohus lahendaks esimeses järjekorras käesolevas menetlusdokumendis esitatud nõude, mis põhineb kostja poolt menetluses omaksvõetud asjaolul, et kostja sai laenu OÜ-lt D S . Juhul, kui kohus leiab, et laenusuhet kostja ning D S OÜ vahel ei ole, siis palus hageja kohtul hinnata alternatiivsetel alustel menetluses esitatud nõudeid, st laenulepingut hageja ja kostja vahel või alusetust rikastumisest
2-18-104233 tulenevat nõuet.
6.Hageja palub mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu ́lt OÜ 1S & arvestus kasuks välja: põhivõlg 2500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.11.2017.a seisuga 24.05.2018.a summas 312,95 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni, või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivis alates 17.01.2018.a seisuga 24.05.2019.a summas 270,60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivis alates 04.05.2018.a seisuga 24.05.2018.a summas 211,75 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019.a kuni kohustuse kohase täitmiseni; jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja palus esialgses hagivastuses hagi jätta rahuldamata. Kostja asus 07.06.2018.a menetlusdokumendis seisukohale, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagejalt võis laenu saada H I . Laenulepingu sõlmimisel kostjat väidetavalt esindanud H I puudus kostja esindusõigus. Kostja volinike 15.12.2017.a koosoleku otsused, millega anti väidetavalt heakskiit hageja ning kostja vahelisele laenulepingule, on tühised ja koosoleku protokoll võltsitud.
8.30.01.2019.a kohtuistungil avaldas kostja, et on raha summas 2500 eurot saanud OÜ-lt D S . 31.05.2019.a menetlusdokumendis kostja raha saamisele OÜ-lt D S vastu ei vaidle. Kostja ei ole nõus viivisega ja leiab, et menetluskulud tuleb panna hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg summas 2 500 eurot. Kostja avaldas 30.01.2019.a kohtuistungil, et on raha summas 2 500 eurot saanud OÜ-lt D S . Kostja esitas ka kassa sissetuleku orderi selle kohta, et kostja kassasse on sularahas tasutud 30.03.2017.a 2 500 eurot 29.03.2017.a laenulepingu alusel (tl 171). Ka esitati asja materjalide juurde kostja kassaraamatu väljavõte perioodist 01.0.2017.a - 31.03.2017.a, millest nähtub, et kostja kassasse on laekunud 2 500 eurot D S OÜ-lt 29.03.2017.a lepingu alusel (tl 169).
11.Hageja muutis menetluse kestel nõude alust ja asus positsioonile, et ta on oma nõude summas 2 500 eurot koos kõrvalnõuetega omandanud OÜ-lt D S (tl 206). Kostja vaidles nõude muutmisele vastu.
12.TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragarahvi teise lõike kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
2-18-104233
13.Kohus lubas hagejal hagi muuta, kuivõrd leiab, et antud juhul võimaldab nõude muutmine lahendada vaidlust kiiremini ja säästlikumalt. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et „kui hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist, saab öelda, et hagi muutmine on otstarbekas ja kohus peaks selleks oma nõusoleku andma“ (TsMS II, kommenteeritud väljaanne, lk 501). Käesoleval juhul on nii hagejal kui ka OÜ-l D S üks ja sama ainuosanik ning ka juhatuse liige M P (tl 188, 189). Kusjuures mõlemad M P äriühingud osutavad kostjale erinevaid teenuseid. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ühelt M P seotud äriühingult saanud laenuks ühel korral 2 500 eurot. Vaidlus on selles, kummalt äriühingult on kostja selle 2500 eurot laenuks saanud. Kohus on seisukohal, et antud olukorras on otstarbekas lubada hagejal muuta hagi alust. Hagi muutmise lubamine võimaldab poolte vahelise vaidluse lahendada ühekorraga käesoleva tsiviilasja raames ning väldib edasisi kohtuvaidlusi. Kui kohus hagi muutmist ei lubaks ning jätaks hagi rahuldamata, tuleks OÜ-l D S pöörduda uuesti kohtusse, mis tekitaks omakorda pooltele täiendavaid aja- kui ka menetluskulusid ning venitaks paratamatult õigusrahu saabumist.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
15.Kuivõrd saadud summa osas poolte vahel vaidlust enam ei ole, raha kättesaamist on kostja kinnitanud, põhivõlgnevuse suurusele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Vastupidi, kostja on raha saamist kinnitanud ja selle õigeks võtnud, laenu tagasimakseid kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt tehtud ei ole, siis kohus leiab, et hagi tuleb põhivõlgnevuse osas rahuldada. Hageja on põhinõude koos kõrvalnõuetega omandanud OÜ-lt D S . Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2 500 eurot.
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.11.2017.a seisuga 24.05.2018.a summas 312,95 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivis alates 17.01.2018.a seisuga 24.05.2019.a summas 270,60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivis alates 04.05.2018.a seisuga 24.05.2018.a summas 211,75 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 25.05.2019.a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu.
17.Kohus märgib, et põhinõue on kostjalt välja mõistetud OÜ D S sõlmitud 29.03.2017.a suulise laenulepingu alusel. Seega ei saa kohus tugineda kostja ning Osaühing 1S&arvestus vahelisele kirjalikule lepingule, mille kehtivust praeguses menetluses kontrollitud ei ole, kuivõrd hageja ise palus 24.05.2019.a menetlusdokumendis lahendada tema nõue esimeses järjekorras just kostja ja OÜ D S vahelise laenusuhte olemasolu ja sellest suhtest tuleneva nõude omandamise alusel hageja poolt. Samuti loobus hageja 15.05.2019.a istungil tunnistajate ülekuulamise taotlusest. Seega saab kohus lähtuda vaid sellest , et kostja ja OÜ D S vahel sõlmiti 29.03.2017.a suuline laenuleping. Kuivõrd kohtule ei ole tõendanud, et
2-18-104233 viidatud suulises laenulepingus leppisid pooled kokku ka konkreetse laenu tagastamise tähtaja, saab kohus lähtuda vaid kohustuse täitmise üldistest reeglitest.
18.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
19.Asja materjalidest nähtub, et M P on 09.01.2018.a pöördunud kostja poole laenulepingu alusel üle antud 2 500 euro tagasi saamiseks ning on palunud viivitamatult tagastada 2500 eurot kas sularahas või pangakontole (tl 40). Kuigi viidatud pöördumine on küll edastatud hageja nimel, on kontaktaadressina märgitud XXX. Vaidlust ei ole selles, et nii hageja kui ka OÜ D S osutasid kostjale raamatupidamisteenust ja IT alast teenust. M P on nii hageja kui ka OÜ D S ainuosanik ning juhatuse liige. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et kostja ning hageja või OÜ D Servise vahel oleks olnud veel mõni laenusuhe summas 2 500 eurot või mõnes muus summas. Kohus nõustub täielikult hageja esindaja seisukohaga selles, et taolises situatsioonis pidi kostja aru saama millisest laenusuhtest tulenevat kohustuse täitmist temalt nõutakse ning isegi olukorras, kui kostja pidas laenuandjaks teist isikut, oleks mõistlikult käituv isik pidanud hageja saadetud nõudekirjale vastama ja selgitama, et tema hinnangul ning temal olevate raamatupidamislike dokumentide alusel ei ole kostja laenu saanud mitte hagejalt vaid hageja sõsarettevõttelt. Sellises olukorras vastava info jagamine ei oleks olnud käsitletav ka ärisaladuse või muu konfidentsiaalse info jagamisena, kuivõrd mõlemad äriühingud kuuluvad M P, kes on ka mõlema äriühingu ainuke juhatuse liige. Kostjal ei saanud olla põhimõttelist vahet, kummale M P äriühingule ta M P äriühingult saadud laenu tagastab. Kostjal oli ennast võimalus ka kaitsta võimaliku kohustuse topelttäitmise eest korrektse dokumendi vormistamisega, milles pooled oleksid fikseerinud poolte võlasuhted. Et hageja või tema sõsaräriühing oleks sellisest kokkuleppest keeldunud, kohtu ette toodud ei ole. VÕS § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul käitunud hagejaga hea usu põhimõtte kohaselt. Kohus leiab seega, et mõistlik vajalik aeg kohustuse täitmiseks möödus nõudekirjas kostjale määratud laenu tagastamise tähtajaga ning kostja laenulepingust tulenev raha tagasimaksmise kohustus muutus sissenõutavaks 17.01.2018.a.
20.Kostja viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus kontrollis hageja viivisearvutust www.viivisekalkulaator.ee abil, seaduses sätestatud viivis summalt 2 500 eurot on perioodi 17.01.2018.a- 24.05.2019.a eest on 270,14 eurot. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista
2-18-104233 viivise võlgnetavalt põhisummalt alates 25.05.2019.a VÕS § 113 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas tuleb rahuldada.
21.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb täielikult rahuldada, põhivõlgnevus ja viivis hageja poolt taotletud ulatuses kostjalt välja mõista.
22.TsMS § 370 lg 2 järgi hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja palus kohtul lahendada hagi esmalt 24.05.2019.a menetlusdokumendis toodud alusel. Kuivõrd kohus sellel alusel nõude rahuldas ja rahuldas hageja esimese alternatiivnõude viivise väljamõistmiseks, kohus teistele hageja nõuetele hinnangut ei anna.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
24.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus omaks võtnud, et tal on kohustus tagastada hagejale lepingu alusel saadud 2 500 eurot. Seega on selles osas tegemist kostja omaksvõtuga ning selles osas tuleb käesolev otsus tunnistada kohtu omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et kostja on ise menetluses käitunud vastuoluliselt ega ole andnud vastaspoolele õigeaegselt ega piisavalt asja lahendamiseks selgitusi. Oma vastuolulise käitumisega on kostja põhjustanud muuhulgas ka hagejale täiendavate menetluskulude tekkimise. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Sellise vastuolulise käitumisega on kostja juhatus kahjustanud käesoleval juhul ka oma liikmete huvisid.
26.Samuti juhib kohus tähelepanu TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja oli nõus 30.01.2019.a istungil sõlmima kostjaga kompromissi loobudes esindaja tasu hüvitamise nõudest, mis tollele hetkel moodustasid ca hageja menetluskulude nimekirja kohaselt ca 1290 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei olnud nõus hagejale tasuma seaduses sätestatud määras viivist, mis istungi toimumise seisuga oli umbes 249 eurot. Käesolevas asjas mõistis kohus kostjalt välja võlgnevuse koos seaduses sätestatud määras viivisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud ka sellel põhjusel kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
2-18-104233 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Lisaks on kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.