Kivimeistrid OÜ hagi OÜ Alcatronix vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
9778,27 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Kivimeistrid OÜ (registrikood 11487436), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lennart Oja esindajad Kostja: Osaühing Alcatronix (registrikood seaduslik esindaja juhatuse liige A L Asja läbivaatamine
10758525),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja poolt hagist loobumine kokku 2000 euro osas, sh 328,79 euro ulatuses põhivõla osas ja 1671,21 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud viiviste osas.
2.Rahuldada hageja, Kivimeistrid OÜ (registrikood 11487436) hagi kostja, OÜ Alcatronix (registrikood 10758525) vastu.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6251,02 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja kuni 17.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1861,95 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (6251,02 eurolt) viivis määraga 24% aastas tasumata osalt alates 18.06.2019 kuni tasumiseni.
6.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada hagejale riigilõiv summas 37,50 eurot KIVIMEISTRID OÜ arvelduskontole nr XXX (SEB Pank).
7.Jätta maakohtu menetluskulud hageja hagis kostja vastu kostja kanda.
8.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena maakohtus kindlaks 2129,70 eurot.
Tsiviilasi nr 2-18-3782
Mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulude eest hüvitis 2129,70 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude summa (2129,70 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja nõuab kostjalt põhivõlana 6579,82 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 1619,29 eurot ja edasiulatuvalt viivist 24% aastas. Hageja loobus 28.04.2019. a avaldusega (täpsustades seda 07.06.2019), nõudest 2000 euro ulatuses, sh põhivõlgnevuse nõudest summas 328,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 1671,21 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: Hageja ja kostja sõlmisid 2015.a sügisel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama xxx arenduse objektil tee-ehitustöid ja kostja kohustus tööde teostamise eest tasuma kokkulepitud tasu. Hageja teostas tööd ning esitas arveid ehitustegevuses väljakujunenud tava kohaselt etapi kaupa. Viimase etapi teostas hageja 2015. a novembris, mille kohta koostas akti, mille kohaselt kuulus viimase etapi tööde eest tasumisele kokku 30 567 eurot. Väljastatud arvel oli maksetähtaeg 20.11.2015, mille kostja sai kätte 06.11.2015. Kostjal ei olnud mingeid vastuväiteid ei tööde mahu ega kvaliteedi suhtes. Samuti pole kostja arvele vastu vaielnud. Kostja tegi arve tasumiseks kokku kuus makset, sh 4567 eurot 21.12.2015, 13 000 eurot 18.03.2016, 5000 eurot 05.07.2016, 4000 eurot 06.10.2016, 1500 eurot 04.11.2016 ja 500 eurot 10.04.2017. 26.02.2016. a leppisid pooled tekstisõnumite vahendusel kokku, et võlasuhtele kohaldub viivis määras 24% aastas. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu järgmiste argumentidega: Kostja tunnistas viivisemäära enda poolt koostatud arvestuses. Pooled ei leppinud kokku kuupäeva, millest alates viivist tuleb arvestama hakata, mistõttu kohaldub see tervele võlasuhtele. Poolte vahel polnud kokkuleppeid selle kohta, mille katteks võlgnevust arvestati. Hageja ei avaldanud nõustumust, et tegemist on viimase maksega.
Tsiviilasi nr 2-18-3782
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: Hagi nõue ei vasta kokkulepitule ja on ebaõiglaselt suur. Hageja arvestas makseid maha põhiosast. Hageja aktsepteeris võla jääki. Kostja pakkus välja viivisemäärana 24%, kuid hageja ei vastanud sellele.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
5.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Hageja on esitanud põhinõudena raha saamisele suunatud nõude. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv leping poolte vahel; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 635 lg 3).
7.Samuti on hageja esitanud ka põhinõudelt tasumisele kuuluva viivisenõude, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 koosmõjus poolte kokkuleppega viivisemäära osas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Selle eeldused on: 1) rahaline kohustus; 2) sissenõutavus; 3) kohustust ei ole täidetud.
8.Hageja tõi hagiavalduses esile, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, s.o töövõtuleping xxx arenduse objektil tee-ehitustöödeks, et tööde viimane etapp teostati 2015. a novembris, mille eest kostja pidi tasuma kokku 30 567 eurot hiljemalt 20.11.2015, mille kostja on osaliselt jätnud tasumata (tasudes üksnes 4567 eurot 21.12.2015, 13 000 eurot 18.03.2016, 5000 eurot 05.07.2016, 4000 eurot 06.10.2016, 1500 eurot 04.11.2016 ja 500 eurot 10.04.2017). Kostja tõi välja, et on tasunud 21.03.2018 ka 2000 eurot, mille osas hageja hagist loobus (sh 328,79 euro ulatuses põhivõlast ja ülejäänud osas sissenõutavaks muutunud viivisest). TsMS § 429 kohaselt ei ole kohtul alust hagist loobumist mitte vastu võtta. Seega tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ja selle nõude osas menetlus lõpetada.
9.Kostja vaidles vastuses hagiavaldusele vastu üksnes sellele, et tema hinnangul ei leppinud pooled kokku viivisemääras 24% ning et teostatud makseid oleks pidanud arvestama põhivõla katteks, mistõttu ta leiab, et põhivõlgnevus peaks olema täidetud ja nõue on liiga suur. Seega ei vaidle kostja iseenesest vastu sellele (ehk on omaks võtnud), et poolte vahel oli kehtiv leping, et kostjal oli raha maksmise kohustus (30 567 eurot), mis oli sissenõutav (alates 21.11.2015) ning et kostja poolt olid teostatud maksed hageja viidatud kuupäevadel ja summades.
Tsiviilasi nr 2-18-3782 VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Üldreegli kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 635 lg 3). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7). Käesoleval juhul on hageja märkinud, et maksetähtpäev oli 20.11.2015 (arve, tl 6) ehk kohustus muutus sissenõutavaks 21.11.2015.
10.Pooled vaidlevad seega üksnes selle üle, mis viivisemäär kohaldub ning mille katteks oleks pidanud arvestama kostja poolt tasutud makseid (ehk mis osas on kohustus täitmata).
10.1.Kohtu hinnangul on võimalik kohtule esitatud tõendite alusel tuvastada, et poolte vahel oli kokkulepe 24-protsendilise viivisemäära kohta. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et pooled pidasid viivisemäära suuruse osas läbirääkimisi (hagiavalduse lisa 4). Sõnumivahetusest nähtub, et hageja küsimuse peale: „Kuidas me viivise kokku lepime“ on kostja vastanud: „2%“, mille peale hageja on küsinud: „Nalja teed v“, millele vastuseks on kostja omakorda selgitanud, et: „Kuus teeb 24 aastas“, mille peale hageja on vastanud: „Mis päeval võib ülekannet oodata“. Eeltoodud kirjavahetusest võib aru saada, et hageja nõustus kostja viimase pakkumisega viivisemäära osas. Samuti on hageja ka tõendanud, et kostja on ka ise nii suuliselt kui ka kirjalikult leidnud, et sellises viivisemääras oli kokkulepe (hagiavalduse vastuse lisana viivisearvestus). Ka hageja on lähtunud nimetatud viivisemäärast hagiavalduses. Seega saab kohus tuvastada poolte kokkuleppe viivisemääras 24% aastas. Viivisemäära suuruses kokkulepe ei muuda automaatselt viivise arvestamise alust ega ajaperioodi. Viivis kuulub tasumisele seaduse kohaselt kohustuse sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Kohtu ette pole toodud asjaolusid ega tõendeid, et pooled oleks teinud kokkuleppeid viiviseperioodi osas erinevalt seaduses sätestatust.
10.2.Kohus leiab, et hageja käsitlus täitmise arvestuse osas põhivõla ja viivisevõla katteks on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sellest saab kõrvale kalduda üksnes võlausaldaja nõusolekul (VÕS § 88 lg 9). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid (hagiavalduse vastuse lisad 2 ja 3 ning 20.05.2019. a esitatud lisa 1) ei kinnita, et võlausaldaja oleks sellise nõusoleku andnud. Lisa 2 kirjavahetusest nähtub üksnes hageja poolt arve tasumise kohta küsimine ning dialoog selle kohta, millal laekuvad summad. Hageja on ka vastusena selgitanud, et „viimane makse“ oli mõeldud maksena, mis tehakse kostjale (mitte hagejale kostja poolt), mida kostja pidas kasumiks, esitades selleks ka vastava tõendi (26.04.2018.a menetlusdokumendi lisa). Lisa 3 kirjavahetusest nähtub, et kostja on küll märkinud, et: „Reedel laekus 1500 sulle, lähipäevil viimane osa 2500“, kuid sellele on hageja üksnes vastanud, et: „Täna reede. Lähipäevad on justkui möödas“, millest ei saa välja lugeda hageja nõustumust, et laekuv summa katab üksnes põhivõlgnevust. 20.05.2019. a esitatud täiendav tõend kinnitab kostja hinnangul, et maksed oli põhiosamaksed. Hageja vaidles sellele vastu. Kohus nõustub hagejaga, et lisatud sõnumivahetusest ei saa välja lugeda hageja nõustumust, et laekuv summa katab üksnes põhivõlgnevust. Üksnes viivisekohustuse väljatoomine ning selles osas kohtuga ähvardamine ei ole nõustumus selleks, et kõik maksed on teostatud üksnes põhivõlgnevuse katteks. Sellest võib kohtu hinnangul pigem välja lugeda, et juhul kui kostja oleks tasunud lubatu koheselt, oleks hageja kaalunud tehtud
Tsiviilasi nr 2-18-3782 maksetega võla täies ulatuses täidetuks lugemist ning kohtusse mittepöördumist. Seega ei saa kohus tuvastada võlausaldaja nõusolekut ning lähtuda tuleb VÕS § 88 lg-st 8.
Järgnevalt kontrollib kohus hageja hagiavalduse lisana esitatud võlaarvestust.
Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 21.11.2015. a (arvel märgitud maksetähtajale järgnev päev) – 21.12.2015. a (31 päeva) oli kostja võlas summaga 30 567 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 623,06 eurot (24% × 30 567 eurot / 365 päeva × 31 päeva). 21.12.2015. a tasus kostja 4567 eurot (maksekorraldus, tl 7), mis arvestati viivisenõude katteks 623,06 euro ulatuses ja 3943,94 euro ulatuses põhivõla katteks. Seega vähenes pärast 21.12.2015. a tasumist kostjal viivisevõlg 0 euroni ning põhivõlg hageja ees 26 623,06 euroni. Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 22.12.2015. a – 31.12.2015. a (10 päeva) oli kostja võlas summaga 26 623,06 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 175,06 eurot (24% × 26 623,06 eurot / 365 päeva × 10 päeva). Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 01.01.2016. a – 18.03.2016. a (78 päeva) oli kostja võlas summaga 26 623,06 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 1361,70 eurot (24% × 26 623,06 eurot / 366 päeva × 78 päeva), sh on hageja õigesti lähtunud liigaastast. Seega seisuga 18.03.2016. a oli kostja viivisevõlgnevus kokku 1536,76 eurot (175,06 eurot + 1361,70 eurot). 18.03.2016. a tasus kostja 13 000 eurot (maksekorraldus, tl 8), mis arvestati viivisenõude katteks 1536,76 euro ulatuses ja 11 463,24 euro ulatuses põhivõla katteks. Seega vähenes pärast 18.03.2016. a tasumist kostjal viivisevõlg 0 euroni ning põhivõlg hageja ees 15 159,82 euroni. Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 19.03.2016. a – 05.07.2016. a (109 päeva) oli kostja võlas summaga 15 159,82 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 1083,55 eurot (24% × 15 159,82 eurot / 366 päeva × 109 päeva), sh on hageja õigesti lähtunud liigaastast. 05.07.2016. a tasus kostja 5000 eurot (maksekorraldus, tl 9), mis arvestati viivisenõude katteks 1083,55 euro ulatuses ja 3916,45 euro ulatuses põhivõla katteks. Seega vähenes pärast 05.07.2016. a tasumist kostjal viivisevõlg 0 euroni ning põhivõlg hageja ees 11 243,37 euroni. Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 06.07.2016. a – 06.10.2016. a (93 päeva) oli kostja võlas summaga 11 243,37 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 685,66 eurot (24% × 11 243,37 eurot / 366 päeva × 93 päeva), sh on hageja õigesti lähtunud liigaastast. 06.10.2016. a tasus kostja 4000 eurot (maksekorraldus, tl 10), mis arvestati viivisenõude katteks 685,66 euro ulatuses ja 3314,34 euro ulatuses põhivõla katteks. Seega vähenes pärast 06.10.2016. a tasumist kostjal viivisevõlg 0 euroni ning põhivõlg hageja ees 7929,03 euroni. Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 07.10.2016. a – 04.11.2016. a (29 päeva) oli kostja võlas summaga 7929,03 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 150,78 eurot (24% × 7929,03 eurot / 366 päeva × 29 päeva), sh on hageja õigesti lähtunud liigaastast. 04.11.2016. a tasus kostja 1500 eurot (maksekorraldus, tl 11), mis arvestati viivisenõude katteks 150,78 euro ulatuses ja 1349,22 euro ulatuses põhivõla katteks. Seega vähenes pärast 04.11.2016. a tasumist kostjal viivisevõlg 0 euroni ning põhivõlg hageja ees 6579,81 euroni. Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil 05.11.2016. a – 31.12.2016. a (57 päeva) oli kostja võlas summaga 6579,81 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 245,93 eurot (24% × 6579,81 eurot / 366 päeva × 57 päeva), sh on hageja õigesti lähtunud liigaastast. Hageja on toonud esile ja kohus on kontrollinud, et perioodil
Tsiviilasi nr 2-18-3782 01.01.2017. a – 10.04.2017. a (100 päeva) oli kostja võlas summaga 6579,81 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 432,65 eurot (24% × 6579,81 eurot / 365 päeva × 100 päeva). Seega seisuga 18.03.2016. a oli kostja viivisevõlgnevus kokku 678,58 eurot (245,93 eurot + 432,65 eurot). 10.04.2017. a tasus kostja 500 eurot (maksekorraldus, tl 12), mis arvestati viivisenõude katteks 500 euro ulatuses. Seega vähenes pärast 10.04.2017 tasumist kostjal viivisevõlg 178,58 euroni ning põhivõlg ei vähenenud. Hageja on toonud esile ja kohus on esitatud tõendite alusel kontrollinud, et kuni 21.03.2018 ehk perioodil 11.04.2017. a – 21.03.2018. a (345 päeva) oli kostja võlas summaga 6579,81 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue nimetatud perioodi osas summas 1492,63 eurot (24% × 6579,81 eurot / 365 päeva × 345 päeva). Seega seisuga 21.03.2018. a oli kostja viivisevõlgnevus kokku 1671,21 eurot (178,58 eurot + 1492,63 eurot). 21.03.2018. a tasus kostja 2000 eurot, mis arvestati viivisenõude katteks 1671,21 euro ulatuses ja 328,79 euro ulatuses põhivõla katteks. Seega vähenes pärast 21.03.2018. a tasumist kostjal viivisevõlg 0 euroni ning põhivõlg 6251,02 euroni. 0,01 sendine erinevus hageja arvestusega on tulnud sellest, et hageja kasutas viivisekalkulaatorit, kus on arvutamisel kasutatud arvudel 6 komakohta, kuid tavapärases kohtupraktikas kasutatakse kahte komakohta. Kohus määrab TsMS § 367 lg 1 teise lause kohaselt sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et pärast 21.03.2018 oleks kohustust täiendavalt täidetud. Seega kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 22.03.2018 – 17.06.2019 on kostja põhivõlgnevus 6251,02 eurot, mille tulemusel on hagejal kostja vastu viivisenõue nimetatud perioodi osas summas 1861,95 eurot (24% × 6251,02 eurot / 365 päeva × 453 päeva).
12.Kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et viivis kuulub vähendamisele VÕS § 162 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 113 lg-ga 8. Kostja võlgnevus muutus sissenõutavaks 21.11.2015. Kostja ei tasunud põhivõlga tähtaegselt summat ka osaliselt mitte. Pärast tähtpäeva tasus kostja mitmekuuliste vahedega võlasummat osaliste maksetega 2,5 aastase perioodi jooksul, mida ei saa pidada mõistlikuks ning millest tulenevalt pidi kostja arvestama viivise tasumise kohustusega. Arvestades esialgse võlasumma suurust (30 567 eurot) ei ole kostja poolt tasutud summa ja käesoleva otsusega väljamõistetud summa ebamõistlikult suur, sh ei ületa arvestatud viivis põhinõuet. Kohtu ette toodud asjaoludel oli kostjal probleeme võla täitmisega, mistõttu sai kokku lepitud ka suurem viivitusintressimäär, mille kostja ise välja pakkus. Asja materjalidest nähtub, et hageja on järjepidevalt teavitanud kostjat võlgnevusest ja ka viivise tasumise kohustusest ning et kostja on lubanud korduvalt tasuda, kuid sellest hoolimata ei ole lubadustest kinni pidanud. Asjaolu, et kostja lootis, et juhul kui ta tasub võla kiiresti ära, ei tule viivist palju tasuda, ei ole alus, mille põhjal saaks kohus leida, et viivist tuleks vähendada. Eeltoodud asjaoludel ei saa kohus leida, et viivis oleks ebamõistlikult suur või ebaõiglane. Kostja oleks saanud vältida viivisevõla suurenemist õigeaegse tasumisega. Võla tasumise viivitamisega kaasneva riski ja kahju hageja kanda jätmine ei oleks käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludel õiglane.
13.Kuna kohustuse rikkumine ei ole eeldatavasti vabandatav (VÕS § 103 lg 1 teine lause), oleks kostja pidanud kohtu ette tooma vääramatu jõu asjaolud, mille kohaselt saaks leida, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Selliseid asjaolusid kohtu ette ei ole toodud.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 6251,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1861,95 eurot ja edasiulatuv viivis alates 18.06.2019 kokkulepitud viivisemääras.
15.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata hagiavalduse vastuse lisa 4 ja tõendid pealkirjadega 1mail – 5mail (tõendid), kuna nendest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu
Tsiviilasi nr 2-18-3782 ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Pooltevahelised kohtuvälised läbirääkimised ei ole asjaolud, mis mõjutavad hagi rahuldamist.
16.Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. Sealjuures tuleb arvestada, palju mõjutas osaline loobumine hagi hinda. Kuivõrd hagi hinda oli arvestatud põhinõue 6579,82 eurot, hagiavalduse hetkel sissenõutavaks muutunud viivis 1619,29 eurot ning ühe aasta jagu edasiulatuvat viivist ning hageja loobus 2000 euro ulatuses nõudest kostjapoolse tasumise tõttu, oleks hagihind 1948,08 eurot (328,79 eurot + 1619,20 eurot) väiksem, sest osaliselt vähendas loobumine ka hagiavalduse esitamisest edasiulatuvat viivist, mis aga ei mõjuta hagihinda (TsMS § 133 lg 2 näeb ette igal juhul aastase viivise). Seega saab kohus arvestada loobumise tulemusena hagihinnana riigilõivu mõttes 7830,19 eurot (9778,27 eurot – 1948,08 eurot), millelt tuleb tasuda riigilõivu 475 eurot (RLS lisa 1). Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot, seega täies ulatuses kuuluks tagastamisele 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 lubab tagastada aga üksnes poole ehk 37,50 eurot. Tagastada tuleb riigilõiv samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja hagis kostja vastu menetluskulud kostja kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kosja on ise kohtule esitanud, et ta tasus 2000 eurot pärast hagi esitamist. Seega ei ole alust leida, et hageja pöördus kohtu poole põhjendamatult ning seega peab menetluskulud kandma isik, kes põhjustas kohtusse pöördumise vajaduse ehk käesoleval juhul kostja.
18.Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitisena 2557,20 eurot, sh 2007,20 eurot lepingulise esindaja kuludena ja 550 eurot riigilõivuna, millele lisandub viivis: Tegevus
eelduste ja perspektiivi selgitamiseks, sh tõendite osas kliendile selgitused (milliseid asjaolusid tuleb tõendada ja millised nõuded kehtivad tõenditele) Hagi koostamine, sh kliendilt saadud tõendite 5,5
komplekteerimine. Hagi tagamise vajaduse kontroll, kliendiga selle küsimuse läbiarutamine Kostja vastuse ja lisade läbitöötamine, nõupidamine 1,1
selles osas kliendiga, positsiooni kujundamine (nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude osas) 26.04.2018 seisukohtade koostamine 2,5
Tasu (eurot)
28.11.2018 kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine, kliendiga telefoninõupidamine 22.04.2019 kohtu kirjaga tutvumine, positsiooni kujundamine, kliendiga telefoninõupidamine selles osas 28.04.2019 vastuse koostamine kohtunõudele 13.05.2019 kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine koos selgitustega Kostja 20.05.2019 selgituse ja tõendiga tutvumine, telefoninõupidamine kliendiga, positsiooni kujundamine
140,80
0,3
38,40
0,4
1,9 0,2
0,5
Tsiviilasi nr 2-18-3782 27.05.2019 hageja seisukoha koostamine
1,5
Menetluskulude nimekirja koostamine
0,7
Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud vandeadvokaat. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtu hinnangul on põhjendamatu 28.04.2019. a üheleheküljelise avalduse koostamiseks 1,9 tundi, arvestades, et kliendiga nõupidamine ja positsiooni kujundamine toimus juba varasemalt 0,4 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu eelnimetatud dokumendiga seonduvalt, sh arvutuste tegemiseks ja dokumendi koostamiseks on kohtu hinnangul kokku (koos eelneva nõupidamisega ja positsiooni kujundamisega) 1 tund. Seega vähendab kohus hüvitist 169 euro (1,3 t × 130 eurot tunnis) võrra. Samuti, arvestades et kostja 20.05.2019.a seisukohaga tutvumine, kliendiga nõupidamine ja positsiooni kujundamine võttis esindajal 30 min, on põhjendatud ja vajalik aeg 27.05.2019. a seisukoha koostamiseks täiendavalt 30 min (ehk kokku seoses selle menetlusdokumendiga 1 tund), arvestades selle lihtsat selgitavat sisu ja väikest mahtu. Seega vähendab kohus hüvitist 130 euro (1 t × 130 eurot tunnis) võrra. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele, kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole selle toimingu tegemiseks menetlusosalisel vaja õigusteadmistega isiku abi, seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-177-14 p 12). Seega vähendab kohus hüvitist 91 euro (0,7 t × 130 eurot tunnis) võrra. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas ja ülaltoodud tabelis viidatud toimingud (kokku 12,60 t, s.o 15,6 t – 1,3 t – 1 t – 0,7 t) vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri ülejäänud osas põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on vähendamata osas asjakohased ning nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr 128 eurot ja 130 eurot ei ületa kohtupraktika kohaselt vandeadvokaadi põhjendatud ja vajalikku tunnitasu määra, seega kuulub kostja poolt hüvitamisele kokku 1617,20 eurot (10,4 tundi × 128 eurot + 2,2 tundi × 130 eurot). Riigilõivuna kandis hageja kuluna 550 eurot, millest hageja saab tagasi 37,50 eurot ning mis selles osas ei kuulu ka kostja poolt hüvitamisele. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suurusena kindlaks 2129,70 eurot (1617,20 eurot + 512,50 eurot) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
22.TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.
Tsiviilasi nr 2-18-3782
23.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.