X X ja X X hagi X X vastu veeühenduste kasutamist takistavate tegevuste keelamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: X X (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja II: X X (isikukood: xxx; elukoht: xxxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja (Uplegal Advokaadibüroo; e-post [email protected]); Kostja: X X (isikukood: xxx; aadress: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo; e-post [email protected];)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Keelata X X’l, tegevused, mis takistavad veeühenduse kasutamist vee tarbimiseks X X ja X X valduses olevates ruumides Z kinnistul, asukohaga, X küla, LääneHarju vald, z Harju maakond (registriosa nr z).
Kohustada X X’t tulevikus hoiduma tegevustest, mis takistavad X X’l ja X X’l veeühenduse kasutamist vee tarbimiseks X X ja X X valduses olevates ruumides Z kinnistul, asukohaga, X küla, Lääne-Harju vald, z Harju maakond (registriosa nr z). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja X X kanda.
5.Rahuldada hagejate X X ja X X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt X X solidaarselt hagejate X X ja X X kasuks menetluskulude hüvitis summas 2269,36 eurot.
7.Välja mõista kostjalt X X solidaarselt hagejate X X ja X X kasuks viivis
2-19-14252 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Harju Maakohtu 30.09.2019 määrusega reguleeriti vaidlusalust õigussuhet esialgselt kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et X X kohustub võimaldama X X’l ja X X’l Z kinnistul, asukohaga, X küla, Lääne-Harju vald, z Harju maakond (registriosa nr z, katastritunnusega xxx) asuva elamu ruumides, mis on X X ja X X valduses (hagiavalduse lisa nr 3 oleval plaanil punasega viirutatud ala) kasutada veeühendust vee tarbimiseks ning selleks mitte tegema takistusi. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
2.Hagist nähtub, et kostja on kinnistusraamatu kohaselt kinnisasja, mis asub aadressil Z, X küla, Lääne-Harju vald, z Harjumaa, omanik.
3.Alates 2006. aasta detsembrist asusid pooled üheskoos ehitama kinnistul paiknevat maja (elamu). Poolte eesmärk oli ehitada kinnistule elamu, mis oleks poolte ühiseks elukohaks. Kinnistule ehitatud elamu on planeeritud paarismajana - sellel on kaks eraldi sissepääsuga reaalosa. Poolte kokkuleppe kohaselt jäi kinnistu omanikuks küll hageja, kuid kostjatel on õigus tehtud panuste eest elamu väiksemat reaalosa ilma täiendava tasuta kasutada kuni nende surmani. Sellise kokkuleppe on tuvastanud ka Harju Maakohus oma lahendis tsiviilasjas nr 2-18-3782 (kohtuotsus). Kohtuotsuses on tuvastatud ka see, et elamu üks reaalosa on hagejate kasutuses (vt kohtuotsuse p 35, 5. taane).
4.Hagejad on kinnistul asuvas elamus elanud alates 14.02.2008. Ka kostja kolis koos perega sama elamu teise reaalosasse sisse 2008. aasta jooksul. Perioodil 2008-2016 elasid pooled kinnistul asuvas elamus ning poolte vahel polnud mistahes märkimist väärivaid erimeelsusi ega probleeme.
5.Kostja esitas 05.01.2018 hagiavalduse oma ema X X ja isa X X vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, mille kohus oma 29.05.2019 kohtuotsusega rahuldamata jättis.
6.Nüüd on kostja asunud takistama hagejatel nende valduses oleva elamu reaalosa
2-19-14252 kasutamist, sulgedes veevarustuse hagejate valduses olevatesse eluruumidesse. Kostja on sulgenud vastava tehnoruumi ukse, mistõttu hagejad veekraanile ligi ei pääse. Kostja on seega asunud rikkuma hagejate valdust.
7.Vaidlust ei ole, et hagejad teostavad käesoleval hetkel tegelikku võimu vaidlusaluste ruumide (kinnistul asuva elamu eraldiseisev osa) üle. Selle tuvastas Harju Maakohus ka 20.05.2019 kohtulahendis. Hagejad valdavad kinnistul asuva elamu eraldiseisvat osa, mis on lisatud plaanil tähistatud punasega viirutatud alana (vt Lisa 3, kinnistu ja elamu plaan). Käesoleval juhul on hagejate valduse rikkumine põhjustatud sellest, et kostja on katkestanud hagejate valduses olevate eluruumide veeühenduse (kraan, millest saab hagejate kasutuses oleva majaosa veevarustuse kinni keerata, asub kostja ainukasutuses olevas tehnoruumis). Saksa kohtupraktikas on näiteks üürniku vee, soojuse ja elektri sulgemist üüritud ruumides käsitatud valduse rikkumisena. Hagejate hinnangul kohaldub antud seisukoht analoogia korras ka käesoleval juhul. Seega rikub kostja oma tegevusega hagejate valdust. Käesoleval juhul on hagejate valduse rikkumine põhjustatud otseselt sellest, et kostja on katkestanud hagejate valduses olevates eluruumides veeühenduse. Samuti puuduvad nõuet välistavad asjaolud (AÕS § 48 lg 1 - 2). Käesoleval juhul toimus valduse rikkumine hageja poolt käesoleva aasta septembris. Seega on valduse rikkumise lõpetamise nõue esitatud vähem kui aasta jooksul arvates valduse rikkumisest. Samuti puudub jõustunud kohtulahend, millega oleks tuvastatud hageja õigus nõuda kostjatelt nende valduses olevate ruumide valdust. Vastupidi, Harju Maakohtu 29.05.2019 kohtuotsuse kohaselt on hagejate valdus seaduslik. Eeltoodust tulenevalt on hagejate hinnangul tõendatud, et kostja on hagejate valdust rikkunud ning neil on õigus nõuda kostjalt valduse rikkumise lõpetamist.
8.Hagejad paluvad rahuldada hagi ja keelata X X’l, tegevused, mis: takistavad veeühenduse kasutamist vee tarbimiseks X X ja X X valduses olevates ruumides (hagi lisaks 3 oleval plaanil tähistatud punasega viirutatud alana) Z kinnistul, asukohaga, X küla, Lääne-Harju vald, z Harju maakond (registriosa nr z, katastritunnusega 86801:001:0302); kohustada X X’t tulevikus hoiduma tegevustest, mis takistavad X X’l ja X X’l veeühenduse kasutamist vee tarbimiseks X X ja X X valduses olevates ruumides (hagi lisaks 3 oleval plaanil tähistatud punasega viirutatud alana) Z kinnistul, asukohaga, X küla, Lääne-Harju vald, z Harju maakond (registriosa nr z, katastritunnusega 86801:001:0302).
9.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. AÕS § 44 lg 1 ei näe ette, et valdaja peaks oma õiguste kaitseks tõendama valduse õigusliku aluse. Kostja sõnul on hagis ebaõigesti märgitud, et veevarustuse taastamiseks on kostjal vaja vaid kraani keerata. Sellist tehnilist lahendust kostja elamus tema sõnul ei ole. Hagejad selgitavad, et nad pidasid silmas seda, et kostja valduses on ruum, milles saab maja vee lahti ja kinni keerata ja seda kasutades on kostja hagejate vee kasutamise võimaluse katkestanud, st veeühenduse katkestanud. Kostja seisukoha osas, et elamut varustab veega lokaalne puurauk, millest vee pumpamiseks on vaja elektrienergiat, selgitame järgmist. Esiteks, maksavad hagejad elektri eest 1/3 kogu elektriarvest (vt tsiviilasjas nr 2-18-255 tehtud kohtulahendi resolutsiooni p 5 ja sisu p 65). Teiseks, kuigi see ei ole valduse kaitse hagi menetlemisel oluline, tuleb välja tuua, et algselt lubas kostja hagejatel kasutada elamu väiksemat osa ilma elektri ja vee eest tasumiseta.
10.Kostja väited selle kohta, et hagejad ei ole olnud nõus veevärgi ümberehitusega, ei ole õiged. Esiteks, hagejad on kostjale selgitanud, et veevärgi võib X X ise ümber ehitada selle eest tasu võtmata, kuid tingimusel, et kostja ja hagejad kannavad ümberehituseks
2-19-14252 vajaliku materjalikulu võrdselt. Sellistel tingimustel ei ole kostja nõus veevärgi ümberehitamisega. Teiseks, hagejad ei tea, milline on maja veevärgi olukord, kuna kostja neile ligipääsu ei võimaldata, kuigi X X on selle ise ehitanud. Kolmandaks, kostja ei ole tõendanud, et tema majaosa veevärgi halva olukorra tõttu kuidagi ohus oleks. Neljandaks, kui kostja majaosa on ohus, tuleb kostjal teha remonttööd, et oht kõrvaldada aga see ei anna kostjale õigust hagejate valdust rikkuda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11.Kostja märgib, et ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega näidanud, kust kohast tuleneb kostjale kohustus tagada hageja tasuta joogiveega varustamine. Kostjal ei ole kohustust varustada hagejaid joogiveega, rääkimata sellest, et ta peaks seda tegema tasuta. Poolte vahel puudub nii kirjalik kui ka suuline kasutusleping, kus oleks ette nähtud kokkulepe vee kasutamiseks. Kanalisatsiooni kasutab hageja niigi praegu tasuta.
12.Hagis on ebaõigesti märgitud, et veevarustuse taastamiseks on kostjal vaja vaid kraani keerata. Sellist tehnilist lahendust kostja elamus ei ole. Kogu maja veevärk on ühtne ning nii kostja kui hageja kasutuses olev majaosa ei ole omavahel kraanidega eraldatav, samuti puuduvad elamus mistahes veemõõtjad. Tegemist ei ole ühisveevärki ühendatud elamuga, vaid seda varustab veega lokaalne puurkaev, mis vajab tööks elektrienergiat. Lokaalsest puurkaevust ei saa vett kätte ilma kaevu hooldamata ja elektrit kulutamata, paraku selle eest hagejad ei soovinud eraldi maksta.
13.Hagejad ei ole nõustunud veesüsteemi selliselt ümber ehitamisega, et oleks võimalik neile vett anda nii, et kostja kasutuses olev majaosa veetorud ei oleks samal ajal veesurve all. Kostja peab silmas seda, et kui hagejad soovivad vett, tuleks veesüsteem ehitada ringi nende kulul. Kostja kasutuses olevas majaosas ei ela valdava ajast kedagi, kostja elab koos perega Soomes, ka vanim tütar kolis koos elukaaslasega eraldi elama. Kostja elamus on veesüsteem ebakindlalt ehitatud ja ta ei soovi, et tema äraolekul toimuks veeavarii, mida ei ole keegi kohapeal kiiresti likvideerimas. Kostja kindlustus ei kata kahjusid, mis tekivad ebaõigesti rajatud veesüsteemi riketest. Seega kui hageja soovib vett, tuleb tal saavutada kokkulepe kostjaga ning loomulikult saab vee andmine olema tasuline.
14.Hageja ei saa tugineda sellele, et hetkel ta tasub 1/3 elektriarvest, sest ta teeb seda hagi tagamise määruse alusel, mis tühistub teises asjas kohtulahendi jõustumisel. Hageja peab pakkuma tasu maksmise lahenduse sõltumata sellest, kuidas elektri tasumine on korraldatud hagi tagamise korras. Nimelt ei arvestatud hagi tagamisel sellega, et hageja tarvis on vaja hoida kaev töös ja veeboileris vesi kuum. Seega see 1/3 elektriarvest ei kata veega seotud kulu.
15.Kostja ei ole hagejale midagi lubanud ja kui on, siis oli selline lubadust tähtajaline ja see möödus kasutuslepingu ülesütlemisega, mida hageja vaidlustanud ei ole. Kui hageja soovib tugineda kokkulepetele või kostja väidetavatele lubadustele, tuleb tal seda asjaolu tõendada.
16.Kuivõrd hageja valduses ei ole puurkaevu ega veesüsteeme/boilerit, siis valduse kaitse hagiga ta oma õiguseid kaitsta ei saa.
17.On üldteada asjaolu, et üks või teine veeühendus võib katki minna, sest mistahes veesüsteemides tuleb ikka avariisid ette. Pesumasina, nõudepesumasina või
2-19-14252 valamusegistite painduvad voolikud on kostja pidanud ise omas kodus mitmeid kordi avarii likvideerimise korras välja vahetama just eelnimetatud põhjusel. Ka kostja kindlustusleping näeb ette, et pikemaks ajaks lahkumisel tuleb majas vesi kinni keerata ja tegemist on kahjukindlustuse üldtingimustega, mida saab internetist leida ning kasutab enamik kindlustusandjaid, mis on seega üldteada asjaolu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: kostja on kinnisasja asukohaga Z, X küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa (registriosa nr z; edaspidi kinnistu), omanik (tlk 6, kinnistusraamatu väljavõte); hagejad valdavad osaliselt kinnistul paiknevat eramut (tlk 17, plaan – punasega viirutatud ala; edaspidi majaosa); kinnistul paiknevat eramut varustatakse veega lokaalsest puurkaevust elektrilise pumba abil ning veevärk on ühtne, s.o poolte kasutuses olevate majaosade veevärk ei ole omavahel kraanidega eraldatud; hagejad maksavad kostjale elektri eest 1/3 kogu kinnistu elektriarvest; kostja on 2019. a septembris sulgenud eramu veevarustuse, sh hagejate valduses olevas majaosas.
20.Hagejad paluvad: (i) keelata kostjal tegevused, mis takistavad veeühenduse kasutamist vee tarbimiseks hagejate valduses olevates ruumides; (ii) kohustada kostjat tulevikus hoiduma tegevustest, mis takistavad hagejatel veeühenduse kasutamist vee tarbimiseks hagejate valduses olevates ruumides.
21.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kostjal ei ole kohustust tagada hagejate tasuta joogiveega varustamine ning hagejad ei ole vastupidist tõendanud; vee lahtikeeramisel võib tekkida veeavarii, mille tulemusel võib kostjal tekkida kahju; hagejate valduses ei ole puurkaevu ega veesüsteeme/boilerit, mistõttu on valduse kaitse nõue perspektiivitu; vee lahtikeeramine on vastuolus kostja kodukindlustuse tingimustega.
22.Hagejate nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 44 lg 1, mille kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 44 lg 1 alusel nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: (i) hagejad peavad olema valdajad, (ii) toimuma peab valduse rikkumine (AÕS § 40 lg 3), (iii) rikkumine peab tulenema kostja tegevusest (kostja tegu või tegevusetus, mis toob kaasa hagejatele kahjuliku tagajärje). Samuti (iv) peavad puuduma nõuet välistavad asjaolud.
23.Kostja vastuväited saavad mh tugineda AÕS §-le 46, mille kohaselt võib valdaja käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus
2-19-14252 valdust rikkuda või asja vallata. Seega peab kostja esile tooma ja tõendama, et valduse rikkumine ei olnud omavoliline ning tal oli valduse rikkumiseks õigus.
24.Puudub vaidlus, et hagejad on kinnistul asuvate ruumide (majaosa, tlk 17 plaan) valdajad. Nõude esitamiseks ei pea olema omanik, samuti ei ole oluline valduse õiguslik alus ja õiguspärasus. Nõude esitamiseks ei pea olema veevärgi valdaja nagu kostja ekslikult arvanud on. Seega on nõude esimene eeldus täidetud.
25.AÕS § 40 lg 1 sätestab, et valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 sätestab, et omavoli on mh valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Puudub vaidlus, et kostja on katkestanud hagejate valduses oleva majaosa veeühenduse. Kostja on selgitanud ja hagejad ei ole vaidlustanud, et (i) kostja valduses olevas majaosas kedagi ei ela, (ii) võimaliku veeavarii ja kahju tekkimise vältimiseks on kostja veeühenduse sulgenud ning (iii) majal on ühtne veevärk, mistõttu kostja majaosas veeühenduse katkestamine toob endaga kaasa ka hagejate majaosas veeühenduse katkemise. Veeühenduse katkestamist saab kohtu hinnangul käsitleda valduse rikkumisena, kuna veeühenduseta on kinnisasja valdamine oluliselt raskendatud. Seega on täidetud ka nõude teine ja kolmas eeldus.
26.Kohtu hinnangul puuduvad ka nõuet välistavad asjaolud. AÕS § 48 lg 1 järgi lõpeb AÕS §-s 44 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. AÕS § 48 lg 2 järgi lõpeb AÕS §-s 44 nimetatud nõue ka siis, kui pärast omavoli toimepanemist tuvastatakse jõustunud kohtulahendiga, et omavoli toimepanijal on asja suhtes selline õigus, mille alusel ta võib nõuda valdust asjale. Käesoleval juhul toimus valduse rikkumine kostja poolt 2019. a septembris. Hagi on kohtule esitatud 17.09.2019. Samuti puudub jõustunud kohtulahend, millega oleks tuvastatud kostja õigus nõuda hagejatelt nende valduses olevate ruumide valdust. Seega ei ole hagejate nõue AÕS § 48 kohaselt lõppenud.
27.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et temapoolne valduse rikkumine oleks õiguspärane. Puudub vaidlus, et veeühenduse tagamine nõuab elektrienergiat. Samas puudub ka vaidlus, et hagejad elektrienergia eest kostjale tasuvad. Asjaolu, et käesoleval ajal toimub tasumine kohtumääruse alusel, ei oma tähtsust. Kohtul puudub alus arvata, et kohtumääruse kehtivuse lõppemisel hagejad enam elektri eest ei tasu. Kui see nii läheb, on kostjal võimalik arved tasuda ja esitada hagejate vastu vastav rahaline nõue. Tõendamata on väide, et hagejate poolt tasutav elektrienergia hüvitis ei kata veeühenduse tagamisega seotud kulusid. Veeavarii hirmust ajendatuna hagejate valduses oleva majaosa veevarustuse katkestamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et maja veevärgi kvaliteet ei võimaldaks katkematut veeühendust tagada. Kindlustuslepingust kostjale tulenevate piirangute/kohustuste olemasolu on tõendamata, tegemist ei ole üldteada asjaoluga. Ühtlasi eeldab väidetav lepingutingimus kohtule arusaadavalt vee kinnikeeramist olukorras, kus maja jääb pikemaks perioodiks n.ö inimtühjaks. Kuivõrd hagejad kasutavad majaosa alaliselt, ei ole maja inimtühi ning veeavarii korral on selle kohene avastamine hagejate poolt väga tõenäoline. Kostjal on võimalik tagada hagejatele juurdepääs tehnoruumile, mis omakorda võimaldaks veeavarii tulemusel tekkivat kahju minimeerida või hoopis välistada.
2-19-14252
28.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on hagejate valdust rikkunud ning et hagejad nõuavad kostjalt valduse rikkumise lõpetamist õigustatult.
29.Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostja poolt esitatud seisukohtadest on kohtul alus arvata, et kostja võib ka edaspidi toime panna tegevusi hagejate kasutuses oleva majaosa veeühendusega varustamise katkestamisel. Veeühendus taastati alles kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamisega ja selle määruse sundtäimisega kohtutäitur vahendusel. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt edaspidistest rikkumistest hoidumist.
30.Kohus ei lisa käesolevale otsusele hagejate esitatud plaani, kuna vaidlust ei ole selle üle, millist majaosa hagejad kasutavad. Ühtlasi ei anna plaani lisamine otsusele (ja selle täitmisele) juurde, kuna eramul (ja poolte valduses olevatel majaosadel) on ühtne veevärk.
31.Harju Maakohtu 30.09.2019 määrusega reguleeriti vaidlusalust õigussuhet. TsMS § 442 lg 5 sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TsMS 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis kohus hagi tagamist ei tühista ja see jääb jõusse selles märgitud tähtajani.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
35.Hagejad esitasid 03.03.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hagejate lepingulisele esindaja tasu on 1897,99 eurot (ajakulu 11,16h, tunnihind 156 eurot käibemaksuga), kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse
2-19-14252 täitmise eest on 128,40 eurot ning riigilõiv hagi ja hagi tagamise avalduse eest on 400 eurot. Hagejate menetluskulud on kokku 2426,39 eurot. Hagejad paluvad märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad kinnitavad, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et neil puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
38.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hagejad on tasunud riigilõivu 400 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
39.Hagejad on tasunud 128,40 eurot kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest. Kulu tekkimine on tõendanud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
40.Hagejate esindaja on teinud järgmised toimingud: 16.09.2019 kliendiga nõupidamine, analüüs, hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine 5h; 27.09.2019 kohtule X X kontaktide edastamine X Xle menetlusdokumentide (hagi ja kohtumäärus) kättetoimetamiseks, infovahetus kliendiga 0,5h; 11.10.2019; vastus määruskaebusele, esitamine e-toimiku vahendusel 2h; 21.10.2019 kohtumine Z kinnistul kohtutäituriga, et X X ja X X majaosa vesi lahti keerata 1h; 11.11.2019 vastus kostja taotlusele menetluse peatamiseks 1,33h; 06.01.2020 vastus kostja vastusele 1h; 02.03.2020 kohtumääruse (20.02.2020) e-toimikust vastuvõtmine, tähtaja pikendamise taotluse koostamine 0,33h.
41.Kohus, kontrollinud hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale.
2-19-14252
42.Siiski märgib kohus, et hagejate menetluskulude nimekirjas on toiminguid 11,16h ulatuses, samas esindajakulude kogusumma jagamisel tunnihinnaga selgub, et kogusumma aluseks on 12,16h toiminguid. Kohus lähtub toimingute väljatoodud ajakulust.
43.Kokku loeb kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 11,16h, mis hagejate lepingulise esindaja tunnihinda (156 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1740,96 eurole. Hagejate menetluskulud on kokku 2269,36 eurot (lepingulise esindaja kulu 1740,96 eurot + täiturikulud 128,40 eurot + kohtukulud 400 eurot). Hagejad on märkinud, et soovivad, et neid koheldakse menetluskulude hüvitamise raames kui solidaarvõlausaldajaid. Seega ei pea kohus vajalikuks kindlaks määrata, millises ulatuses kummalegi hagejale menetluskulud hüvitada tuleb. Kohus rahuldab hagejate avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 2269,36 eurot. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 157,03 euro ulatuses (taotletud summa 2426,39 eurot – rahuldatud summa 2269,36 eurot).
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.