Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi osaline läbivaatamata jätmine Hageja palus esialgse hagiavaldusega kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 090,73 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 8% aastas. Nimetatud nõuetes võttis kohus hagi menetlusse. 21.02.2019 eelistungil täpsustas hageja, et on viivisenõude puhul silmas pidanud VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra. 18.03.2019 menetlusdokumendis märkis hageja, et nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 7 661,83 eurot. 07.05.2019 kohtuistungil selgitas hageja, et võtab esitatud nõude osaliselt tagasi, hageja palub hagiga kostjalt välja mõista 7 661,83 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja avaldas kohtuistungil, et tal puuduvad vastuväited hagi osalise tagasivõtmise suhtes. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd hageja on võtnud tagasi oma nõude 428,90 euro väljamõistmise osas, jätab kohus hagi vastavas osas TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.02.2017 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja teostama kokkulepitud ehitustööd Xxx talus ja hageja maksma selle eest tasu. Kostja pidi alustama tööde teostamist 28.02.2017 ja lõpetama need 01.05.2017. Hiljem lepiti kokku, et kostja teostab ka lisatööd. Lisatööde teostamiseks konkreetset tähtaega kokku ei lepitud, kuid need tulnuks teostada mõistliku aja jooksul pärast esialgselt kokkulepitud tööde (põhitööde) lõpetamist. Kostja põhitöid tähtaegselt ei teostanud. 2017.a. suvel hakkasid ilmnema ka erinevad puudused kostja poolt tehtud töödes. Hageja nõudis puuduste kõrvaldamist, saates mh 22.08.2017 kostjale e-kirjaga pretensiooni. Osaliselt oli kostja nõus, et tööd on puudustega ja lubas need kõrvaldada, kuid ei teinud seda. 2017.a. novembris keeldus kostja lõplikult puuduste kõrvaldamisest, millega seoses tegi hageja kostjale 02.11.2017 avalduse lepingu lõpetamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus töövõtulepingut, kuna tööd ei olnud tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hagejale tekkis kahju seoses ebakvaliteetselt tehtud tööde parandamisega. Hagejal tekkis ka kahju seoses elamu täiendava kütmise vajadusega ja kuna kostja kahjustas majaümbrust ja jättis koristamata. Kuna kostja ei nõustunud tekitatud kahju kohtuväliselt hüvitama, tekkis hagejal kulu ka õigusabile enne kohtusse pöördumist.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 661,83 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole rikkunud tööde teostamiseks kokkulepitud tähtaega. Tööd seiskusid 21.02-08.05.2017 pooltest sõltumatult, kuna ainus maantee, mida mööda sai sõita objektile raskete betooniveokitega, oli sel perioodil suletud. Hageja esitas ka pidevalt uusi soove lisatööde teostamiseks. Samuti teostas teine töövõtja hagejale vahepeal ahju ehitust ja lammutust, milliste tööde tegemise ajal ei saanud kostja viimistlustöid teha. Kostja on tööd teostanud kvaliteetselt, vastavalt lepingule ja hageja suulistele juhistele. Muuhulgas leppisid pooled lepingus kokku, et kostja kasutab osaliselt hageja materjale, so elamust demonteeritud vanu laudu. Kostja ei saa vastutada nende vanade materjalide kvaliteedi eest. Kostja ei ole hageja õue kahjustanud, ehitustehnika liikumisega kaasnevad jäljed on kõrvaldatud. Kostja lõpetas tööde teostamise, kuna hageja keeldus kõigi tehtud tööde eest tasumast ning esitas ebareaalseid nõudmisi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 21.02.2017 töövõtulepingu, millega kostja kohustus tegema lepingu lisas 1 nimetatud I etapi ehitustööd ning hageja kohustus tasuma kostjale tööde eest tasu 13 495 eurot (leping koos lisadega kd I, lk 9-12). Tööde teostamise käigus leppisid pooled kokku täiendavate tööde tegemises, mis on loetletud hagi lisaks 2 olevas tabelis (kd I, lk 14-19). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisega seoses tekitatud kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad, kas kostja on lepingut rikkunud. Kohus tuvastab töövõtulepingu lisa 1 alusel, et lepingu kohaselt oli kostjal kohustus paigaldada, lihvida ja õlitada tubades põrandalauad ja -liistud (I etapp, punkt 8, hind 1 400 eurot). Seoses nimetatud töödega on hageja esiteks märkinud, et kostja jättis kokkulepitud tööd osaliselt tegemata: eestoas (tuba 2) jäi põrand lihvimata, õlitamata ja liistud paigaldamata. Hageja on seisukohal, et punktis 8 kokkulepitud tööd ei ole osadeks jagatavad, kuna pooled leppisid kokku tööde tegemises ja hinnas tervikuna, mitte eraldi nt, kui palju maksab õlitamine või liistud. Seetõttu on kokkulepitud töö küll tehtud, kuid puudusega, mis seisneb eestoa põranda lihvimata ja õlitamata jätmises ning liistude mittepaigaldamises. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja on märkinud, et tegi 02.11.2017 kostjale avalduse lepingu lõpetamiseks seoses kostjapoolsete lepingurikkumistega, hageja on esitanud tõendina 02.11.2017 taganemisavalduse (kd I, lk 29-32). VÕS § 188 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kohus leiab, et kui lepingujärgne töö oli enne lepingust taganemist lõpetamata, ei saa töövõtja olla lepingut rikkunud töö lõpetamata jätmisega pärast seda, kui tellija oli lepingust taganenud. VÕS §

189 lg 1 I lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vastavalt VÕS § 189 lg 2 p 1 kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises, peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse. Olukorras, kus töö jääb tegemata, on tellijal VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda töö eest tasutu tagastamist. Kohus selgitas seda hagejale eelistungil. Pooled ei vaidle, et hageja ei ole tasunud punkt 8 tööde eest osas, milles kostja töid ei teinud. Hageja on märkinud, et tal tekkis seoses töö lõpetamata jätmisega eestoas kahju seoses järgnevate kulutustega: põranda lihvimine ja õlitamine, liistude õlitamine ja paigaldamine kokku 410 eurot + km, samuti, et kostjal oli kohustus tööd teostada hiljemalt 01.05.2017. Hageja ei ole aga seostanud väidetud kahju asjaoluga, et tööd ei saanud 01.05.2017 valmis. Hageja väljatoodud asjaoludel saab küll kostja olla lepingut rikkunud tuba 2 tööde tähtaegselt valmis tegemata jätmisega, kuid tähtaja möödalaskmise ja hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks 492 euro osas (so 410+20%). Hageja heidab kostjale ette, et lepingujärgsed tööd ei olnud tehtud kvaliteetselt. VÕS § 641 lg 1 1. lause kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Töövõtulepingu p 2.3 järgi kohustus kostja teostama tööd vastavalt kehtivate ehitusnormide ja -eeskirjadega, järgides head ehitustava ning kokkuleppeid tellijaga. Lepingust ei nähtu, et tööde kvaliteedis oleks täpsemalt kokku lepitud. Seetõttu leiab kohus, et lepingujärgsed tööd pidid olema tehtud vastavalt heale ehitustavale ning vähemalt keskmise kvaliteediga. Seoses p 8 kokkulepitud tööde kvaliteediga on hageja välja toonud, et eestoas jäid põrandalauad pärast paigaldamist osaliselt lahti, need õõtsusid, kui neile peale astuda. Samuti olid laudade vahel liiga suured praod. Suures toas (tuba 4/5) jäid lauad samuti lahti, laudade vahel olid suured praod. Suure toa põrandalauad olid ebakvaliteetsed, kuna sisaldasid suurel hulgal oksakohti ja auke. Kostja on välja toonud, et pärast esialgset paigaldust võisid osad lauad lahti jääda või lahti tulla, kuid kostja teostas lisaliimimist. Hageja on esitanud asjatundja arvamusena OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 dokumendi (kd I, lk 26-27), OÜ Xxx Xxx tegeleb majandustegevuse registri kohaselt ehitusuuringute, xxxeerimise, omanikujärelevalve ja ehitise auditiga (registri väljavõte kd I, lk 28-28p). 21.09.2017 arvamuses on välja toodud, et osa tuba 4/5 põrandalaudadest on liimist lahti ja liiguvad suures ulatuses, laudade vahel on suured praod (kohati 5 mm). 21.09.2017 arvamuse on allkirjastanud I J, kelle kohus kuulas üle ka eriteadmistega isikuna (kohtuistungi protokoll kd II, lk 118p-120p). I. J selgitas, et on ehitusinsener ning käis 2017.a. septembris hageja tellimusel Xxx talus toimunud ehitustöid üle vaatamas. I. Ji ütluste kohaselt olid ühes toas paigaldatud põrandalauad rahuldavalt, kuid teises toas olid lauad liimist lahti ja laua otsad olid üles keerdunud, olid tekkinud praod. Kohus kuulas tunnistajana üle ka hageja abikaasa M Ai (kohtuistungi protokoll kd II, lk 121-123p), kelle ütluste kohaselt jäi tuba 2 põrand peale põrandalaudade paigaldamist selliseks, et see õõtsus, kui sellele peale astuda. Hiljem, septembri alguses, valmis tuba 4/5 põrand, seal olid lauad veel rohkem lahti, kohati nii, et neid sai käega põranda küljest lahti tõmmata. Toa 4/5 laudade vahel olid praod kohati kuni 1 cm. Hageja on esitanud fotod 19-28 (kd I, lk 79-88) toa 4/5 põrandast vahetult pärast laudade paigaldamist. Fotod 13-15 on toa 2 põrandast (kd I, lk 73-75). Nähtuvalt fotost 19 on üks põrandalaud tõusnud teistest kõrgemale. Fotodelt nähtuvalt on toas 4/5 laudade vahel erineva

laiusega praod, ühe prao laius on foto 26 järgi ligi 1 cm. Pooled ei vaidle, et hageja tähistas punaste kleebistega kohad, kus lauad on lahti. Fotodelt nähtuvalt on punaste kleebistega tähistatud kohti kummagi toa põrandal arvukalt. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et põrandalauad jäid peale paigaldamist osaliselt lahtiseks, suure toa põrandalaudade vahel olid praod kuni 1 cm. Kostja on esitanud foto „Põranda liimimine“ (kd II, lk 37), tõendamaks, et põrandalaudade alla pandi liimi, kuid nimetatud asjaolu üle puudub vaidlus. Hageja ei heida kostjale ette, et kostja ei pannud liimi, vaid et lauad jäid lahti. Nähtuvalt kostja 15.09.2017 e-kirjast (kd I, lk 20p), on kostja üritanud laudu täiendavalt kinnitada 13.09.2017. Lisaliimimistele on viidatud ka hageja 28.09.2017 ja 02.10.2017 e-kirjades (kd I, lk 23p, lk 24). I. Ji ütluste kohaselt nägi ta, et toa 4/5 laudade alla oli proovitud uuesti liimi panna, kuid lauad olid ikka lahti. Tunnistaja M. Ai ütluste kohaselt liimis kostja täiendavalt nii toa 2 kui toa 4/5 põrandalaudu, toa 4/5 lauad jäid lahti, tuba 2 lauad jäid lõplikult kinni alles pärast seda, kui lisaliimimise teostas teine firma. 02.10.2017 e-kirjas on hageja kirjutanud kostjale, et lauad on ikka lahti kohtades, kus aukude kaudu on liimi lisatud. Hageja on esitanud kohtule 08.05.2018 kaks videot tuba 4/5 põrandast, mis on hageja väitel tehtud 14.01.2018 ja 22.10.2017. Videotelt nähtuvalt lauad liiguvad. Ka kostja ei välistanud, et lauad võisid jääda liikuma või tulla lahti ka pärast lisaliimimist. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et põrandalauad ei jäänud täielikult kinni ka pärast seda, kui kostja proovis laudu täiendavalt kinnitada. Kohus leiab, et põrandalauad ei ole paigaldatud vähemalt keskmise kvaliteediga, kui need ei ole põranda küljes kinni, vaid liiguvad selle peal, ning laudu on võimalik käega üles tõmmata. Põranda puhul on tavapärane, et põrandalauad on aluspinna külge püsivalt kinnitatud sellisel viisil, et põrand selle peale astudes tajutavalt ei õõtsu. OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 hinnangus on viidatud kvaliteediga seoses heale ehitustavale ning leitud, et tuba 4/5 põrandas olevad praod on liiga suured. I. Ji kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli I. Ji kui ehitusala asjatundja hinnangul toas 4/5 rikutud ehitustehnoloogiat laudade paigaldamisel ja liimimisel. Kuna uued ja vanad lauad olid paigaldatud vaheldumisi, siis tõi uute laudade kuivamine tõenäoliselt kaasa suurte pragude tekkimise ja liimist lahti tulemise. Tuginedes I. Ji kui eriteadmistega isiku arvamusele, leiab kohus, et põrandalaudade paigaldus ei olnud teostatud vastavalt heale ehitustavale ega vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ka seoses liiga suurte pragudega paigaldatud laudade vahel. Põrandalaudade osas on hageja kostjale veel ette heitnud, et kasutatud lauad on ebakvaliteetsed, sisaldades suurel hulgal oksakohti ja auke. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt kohustus töövõtja teostama tööd oma materjalidest, v.a. köögi põrandakatted. Pooled ei vaidle, et leppisid täiendavalt kokku, et kostja kasutab põrandate tegemisel võimalusel vanu demonteeritud põrandalaudu ning valib ise, milliseid neist uue põranda tegemiseks kasutada saab. Ülejäänud osas pidi kostja paigaldama uued lauad. OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 hinnangu kohaselt ei vasta uute laudade kvaliteediklass põrandalaudade omale, lauad on väga okslikud. I. Ji ütluste kohaselt oli laudades näha palju oksakohti ja metsapragusid, mistõttu ei olnud laudade kvaliteet põrandalauana piisav. Ka tunnistaja M. A on andnud ütluseid, mille kohaselt olid uued lauad tihedalt oksakohti täis, mõnes kohas oli oksakoha asemel auk. Kostja ei vaidle, et tema poolt paigaldatud uued lauad ei olnud põrandalauad, kostja väitel lasi ta uued lauad spetsiaalselt vanade laudade järgi teha, et uued lauad sobituksid vanadega. Nimetatud väite tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud, kuigi kohus tegi kostjale eelistungil vastavasisulise ettepaneku. Kostja on rõhutanud, et kuivõrd hageja soovis ka vanade laudade kasutamist, siis ei saanud põrand olla selline nagu kaasaegne põrand, kostja on esitanud fotod („Põrandalauad“ ja „Põrandalauad 2“, kd II, lk 35, 36), millega on soovinud tõendada, et ei vanadel ega uutel laudadel ei olnud ühenduspunne. Kohus leiab, et nõustuda võib, et põrandale ei ole võimalik üheaegselt panna ühenduskohtadega ja -kohtadeta laudu, kuid kostja esitatust ei nähtu, miks oli kostja arvates laudade sobitamiseks vajalik rohkete oksakohtade ja

pragude esinemine uutel laudadel. Kohus on seisukohal, et kohustus paigaldada põrandalauad ei saa olla täidetud vähemalt keskmise kvaliteediga, kui paigaldatud on lauad, mis olemuslikult ei sobi põrandalauana kasutamiseks. Tuginedes I. Ji ütlustele, tuvastab kohus, et tuppa 4/5 paigaldatud lauad ei sobinud põrandalauana kasutamiseks. Kostja ei täitnud seega kohaselt kohustust p 8 kokkulepitud tööde tegemiseks, tööd ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ega olnud tehtud kooskõlas hea ehitustavaga. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Võttes arvesse, et vaidlus puudub, et kostja sai ise valida, millised vanadest eemaldatud laudadest uueks põrandaks paigaldada, leiab kohus, et kostja väide, et praod või lahtised lauad olid põhjustatud vana materjali kasutamisest, ei võimalda kostjal vabaneda vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi. Kui kostja leidis, et vanadest laudadest ei saa põrandat ehitada, poleks kostja pruukinud neid kasutada. Veel enam, tulenevalt VÕS § 14 lg 1 ja 2 lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega ning lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus leiab, et kui hageja soovis põrandatöid kasutades mh vanu laudu, kuid kostja oli seisukohal, et vanade laudadega ei saa ehitada tavapärast vähemalt keskmisele kvaliteedile vastavat põrandat, siis tulnuks kostjal seda hagejale enne lepingu sõlmimist selgitada. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks seda teinud. VÕS § 644 lg 1 ja 3 tulenevalt saab tellija tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta teatab mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 115 lg 2 I lause järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja 12.09.2017 esitanud pretensiooni seoses ebakvaliteetselt paigaldatud tuba 4/5 põrandaga (kd I, lk 20p), 17.09.2017 e-kirjas (kd I, lk 21-22) on hageja mh välja toonud, et kostja tellitud asenduslauad on suuremas osas kehva kvaliteediga. 25.09.2017 on hageja edastanud kostjale asjatundja arvamuse ja pakkunud välja kohtumise (kd I, lk 22 p), 27.09.2017 e-kirjas (kd I, lk 23) on kostja lubanud tulla töid parandama. Nähtuvalt hageja 28.09.2017 e-kirjast on hageja nõudnud laudade osalist välja vahetamist, kõikuvate laudade kinnitamist, pragude ja oksakohtade eemaldamist. 02.10.2017 e-kirjas (kd I, lk 24) on hageja märkinud, et põrandalauad on ikka lahti ja kõiguvad, järelejäänud uued lauad ei sobi vahetamiseks, kuna need on kõverad. Poolte e-kirjavahetuse järgi on seega suhtlus puuduste osas toimunud üheaegselt tööde tegemisega. Hageja on võimaldanud kostjale täiendavat aega puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on välja toonud, et kuna kostja rikkus põrandalaudade paigaldamise kohustust, siis tekkisid hagejal kulutused. Nähtuvalt Xxx OÜ 16.01.2018 arvest (kd I, lk 38) on hagejale esimese toa lisaliimise ja pragude täitmise eest esitatud arve summas 180 eurot+km, so kokku 216 eurot ja 20.02.2018 suure toa põrandatööde (vana põranda demonteerimine, uue laudpõranda paigaldus,

põranda lihvimine ja õlitamine, liim) tegemise eest arve summas 2 520,24 eurot (kd I, lk 39). Hageja on esitanud ka oma konto väljavõtted (kd II, lk 47-47p), millelt nähtub arvete tasumine. Kohtu hinnangul on nimetatud tõenditega hagejal tekkinud kahju ulatus tõendatud. VÕS 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Xxx OÜ poolt teostatud arvetel märgitud tööd olid kohtu hinnangul vajalikud selleks, et hageja saaks töö, mis vastanuks pooltevahelisele lepingule, kui kostja oleks lepingut kohaselt täitnud. Kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks 2 736,24 euro osas. Kohus tuvastab töövõtulepingu lisa 1 alusel, et lepingu kohaselt oli kostjal kohustus paigaldada lagede soojustus tuuletõkkega ja viimistletud puitlaudis (I etapp, punkt 9, hind 1 200 eurot). Seoses nimetatud tööde kvaliteediga heidab hageja kostjale ette, et toas 2 ei olnud pinda enne värvimist puhastatud, mistõttu praht koorub koos värviga maha. Toa 4/5 lakke paigaldas kostja tuuletõkkeplaatidele liiga vähe kruvisid ja naelu, paigaldamata jäi viimistletud laudis (kostja toas 4/5 laelaudu ei paigaldanud ega viimistlenud). Toas 4/5 osaliselt tegemata jäänud laetööde osas leiab kohus analoogselt põrandatöödega, et töövõtja ei saa olla lepingut rikkunud töö lõpetamata jätmisega pärast seda, kui tellija oli lepingust taganenud. Hageja väljatoodust on arusaadav, et hageja nõutava kahjuhüvitise koosseisus seoses tubade lagedega on mh laelauad tuppa 4/5 (laelauad hinnaga 254,45 eurot) ja nende värvimine (hageja on viidanud Xxx OÜ 20.02.2018 hinnapakkumisele, kd I, lk 40-41, millel tööd 1-2 on lae paigaldamine ja värvimine koguses 18 m2, so toa 2 suurus, ja tööd 3-4 on laelaudade paigaldamine ja värvimine koguses 31 m2, so ligikaudu toa 4/5 suurus; tööde 3-4 maksumus kokku koos käibemaksuga on arve järgi 558 eurot). Hageja ei ole seostanud väidetud kahju asjaoluga, et tööd ei saanud 01.05.2017 valmis, vm kostjapoolse lepingurikkumisega. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks 812,45 euro osas (254,45+558). Kuna tähendust ei oma tuppa 4/5 soetatud laelaudade hind, ei hinda kohus nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud xxx AS-i tšekki (kd II, lk 74). OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 hinnangu p 3.3 kohaselt ei ole eestoa lae värvimisel profiili põhjasid puhastatud lihvimise teel ning seal on jäänud lahtist prahti, mis tuleb ära koos värviga. I. Ji ütluste kohaselt ei olnud toa 2 laes puhastamist toimunud, see oli lihtsalt õlivärviga üle käidud. Õlivärviga värvimisel on oma tehnoloogia, see tuleb peale kanda mitu korda õhukese kihina, lastes eelmistel kihtidel eelnevalt kuivada. Seda ei olnud seal tehtud, mistõttu olid tekkinud õlivärvitilgad. Tunnistaja M. Ai ütluste kohaselt oli toa 2 laes pärast värvimist näha, et seda ei ole eelnevalt puhastatud, kuna laevahed olid täis punne ja tupsukesi. Kui lage küünega puudutada, pudises sodi maha ja värvi tuli lahti. Lagi nägi välja ebaesteetiline, selle pind ei olnud sile, see oli konarusi ja suuri vana värvi tupsukesi täis. Hageja on esitanud toa 2 laest fotod 16-18 (kd I, lk 76-78), millest nähtuvalt on lagi täis väikseid konarusi. Kostja ei vaidle, et lagi oli pärast värvimist krobeline, nagu fotodelt nähtub. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja ei puhastanud tuba 2 lage enne värvimist ega lasknud värvikihtidel enne uue peale kandmist piisavalt kuivada, laepind jäi konarlik, esinesid värvitilgad ning värvi tuli lahti. Kohus leiab, et värvimistööd ei ole teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga, kui värv tuleb puudutades osaliselt lahti. Tuginedes asjatundja arvamusele asub kohus seisukohale, et lae enne värvimist puhastamata jätmine ning värvimisel kasutatud tehnoloogia ei olnud kooskõlas hea ehitustavaga. Seetõttu ei ole kostja täitnud kohaselt kohustust p 9 nimetatud tööde tegemiseks. Ka laetööde puhul on kostja viidanud tellija materjali puudustele, so asjaolule, et tegemist oli vanade laelaudadega, mis oma esialgsel kujul ei olnud siledad. Kostja väljatoodust ei nähtu aga,

kuidas nimetatu takistas lae puhastamist enne selle ülevärvimist või värvikihtide korralikult kuivada laskmist. Kostja vastutus puudustega töö eest ei ole seetõttu kohtu hinnangul VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud. Kohus leiab analoogselt põrandalaudadega, et kui kostja leidis, et olemasolevat lage ei ole võimalik värvida sellisel viisil, et värv puudutades lahti ei tule, tulnuks kostjal hagejale seda enne lepingu sõlmimist selgitada. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja 25.09.2017 edastanud kostjale OÜ Xxx Xxx hinnangu ja pakkunud välja kohtumise (kd I, lk 22 p). Hinnangus oli viidatud puudustele lae värvimisel ning märgitud, et töö parandamiseks tuleks laeprofiilid täiendavalt lihvida ja uuesti värvida. 27.09.2017 e-kirjas (kd I, lk 23) on kostja lubanud tulla töid parandama. Vaidlus puudub, et toa 2 lae osas kostja tehtut ei parandanud. Hageja on välja toonud, et kuna kostja rikkus laetööde tegemise kohustust, siis tekkivad hagejal kulutused. Hageja on esitanud Xxx OÜ 20.02.2018 hinnapakkumise (kd I, lk 40-41) lae paigaldamise (alla tuuletõkkeplaat, siis roovitus ja lauad) ja värvimise eest koguses 18m2 kohta summas 504 eurot+km (360+144), so kokku 604,80 eurot. Hageja on märkinud, et tal on juba tekkinud kulutused vastavalt 106,80 eurot ja 39,69 eurot, et osta õlivärvi ja isoplaat, kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud AS xxx tšekid (kd II, lk 49, lk 75). I. J selgitas kohtuistungil, et toa 2 laetööde parandamiseks on kaks varianti, kas värvida lagi uuesti või panna uued laelauad. Esimene variant eeldab lae eelnevat puhastamist. Kuna lagi on värvitud kaks korda ilma eelpuhastuseta värske õlivärviga, siis on selle puhastamine keerukas ja kallis. Odavam on panna uued lauad, võttes arvesse nii tuuletõkkeplaadi, isoplaadi, roovituse kui laelaudade hinda, mis on selleks vaja soetada. Tuginedes I. Ji kui asjatundja arvamusele, asub kohus seisukohale, et Xxx OÜ hinnapakkumisel märgitud tööd koguväärtuses 604,80 eurot, samuti isoplaadi ja värvi soetamine on vajalikud selleks, et hageja saaks lepingukohase töö. Kulu isoplaadile 39,69 eurot on tõendanud AS xxx tšekiga. Värvi kohta on avaldaja esitanud tšeki, millest nähtuvalt maksis värv 106,80 eurot, samas on hageja märkinud, et värvi kasutati nii tuba 2 kui tuba 4/5 lae värvimiseks. Hageja on välja toonud, et tubade 2 ja 4/5 suurused on ca 18 ja 30 m2, moodustades seega nende üldpinnast kokku (48 m2) vastavalt 37,5% ja 62,5%. Kohus hindab värvikulu tõendatud ulatuseks toa 2 lae värvimiseks 40,1 eurot (106,8 x 37,5%). Kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks täiendavalt 684,59 euro osas (604,80 + 39,69 + 40,1) ja jätab 66,7 euro (106,8 - 40,1) osas rahuldamata. Pooled ei vaidle, et pärast töövõtulepingu sõlmimist lepiti täiendavalt kokku mitmete lisatööde teostamises, mis hageja on välja toonud hagi lisaks 2 olevas tabelis (kd I, lk 14-19). Tabelis toodud lisatööde loetelu p 20 järgi pidi kostja teostama köögipõranda plaatimistööd (hind 358 eurot). Hageja heidab kostjale ette, et plaaditud oli ebakvaliteetselt, plaatpõrand lõppes seinast 15-65 mm kaugusel. OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 hinnangu p 1.1 kohaselt peab plaatpõranda paigaldus lõppema max 10 mm kaugusel kandvast seinast, kuid antud juhul on see vahe 15-65 mm. I. Ji ütluste kohaselt oli põrand plaaditud, kuid plaatimine lõppes ära kuskil 5-6 cm enne köögiseina. Tunnistaja M. Ai ütluste kohaselt oli plaatide ja seina vahel suur täitmata vahe, mis oli ühest otsast 1,5 cm ja teisest otsast 6,5 cm lai. Hageja on esitanud köögi põranda kohta fotod 1-6 (kd I, lk 61-66). Fotodelt 1-2 on näha, et seina ja põranda vahel on vahe. Põrandaplaate on näha fotodel 3-4 (hall osa), plaaditud ei ole kuni seinani. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja ei plaatinud köögi põrandat kuni seinani, plaatimata jäi riba, mille laius oli kuni 6,5 cm. Kostja ei ole välja toonud, et plaatimata jäänud osa olnuks kitsam.

I. J selgitas kohtuistungil, et normaalseks loetakse, et plaatimine lõpeb 1-1,5 cm enne seina sõltumata seina kõverusest. Põrandaplaat lõigatakse vajadusel parajaks seina järgi. Plaadi ja seina vahe kaetakse põrandaliistuga. Tavapärane ei ole, et plaatimisel jäetaks suur plaatimata vahe. Tuginedes asjatundja arvamusele asub kohus seisukohale, et põranda plaatimine selliselt, et plaatimata jäi riba laiusega kuni 6,5 cm ei olnud kooskõlas hea ehitustavaga ning selline plaatimistöö ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Seetõttu ei ole kostja täitnud kohaselt kohustust p 20 nimetatud lisatöö tegemiseks. Kostja on märkinud, et ta lisas vahesse puuduse kõrvaldamiseks vuugitäidist ja silikooni, mis nähtub ka hageja fotodelt 5-6, kuid kostja ei ole väitnud, et ta oleks plaatimata osa ära plaatinud. Kostja on välja toonud, et köögisein oli kõver. Kostja ei ole aga selgitanud, mis takistas plaatide parajaks lõikamist vastavalt seinale, nagu on asjatundja kinnitusel plaatimistööde puhul tavapärane. Kostja vastutus puudustega töö eest ei ole kohtu hinnangul VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud. Kostja väide, et tema teada pidi plaatimata osa peale niikuinii tulema mööbel, ei ole kohtu hinnangul lepingurikkumise või kostja vastutuse hindamise aspektist asjassepuutuv. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja 22.08.2017 (kd I, lk 20) kirjutanud kostjale, et plaatimata siil köögis ei näe hea välja, kas sinna poleks saanud plaadisiilu välja lõigata ja paigaldada. Kostja on vastanud 15.09.2017 hagejale, et ei pea põhjendatuks paigaldada plaati kõvera seina järgi. Kostja on seega puuduse kõrvaldamisest keeldunud. Hageja on välja toonud, et kuna kostja rikkus põranda plaatimise kohustust, siis tekkisid hagejal kulutused. Nähtuvalt Xxx OÜ 16.01.2018 arvest (kd I, lk 38) on hagejale köögipõranda seina äärest parandamise eest esitatud arve summas 350 eurot+km, so kokku 420 eurot. Hageja on esitanud ka oma konto väljavõtte (kd II, lk 47), millelt nähtub arve tasumine. Kohtu hinnangul on nimetatud tõenditega hagejal tekkinud kahju ulatus tõendatud. Kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks 420 euro osas. Tabelis toodud lisatööde loetelu p 3 järgi pidi kostja värvima köögi lae kaks korda valge linaõlivärviga (hind 215 eurot). Hageja heidab kostjale ette, et kostja värvis liiga paksu värvikihiga, mistõttu tulemus jäi ebaühtlane. Hageja parandas töö selle ise üle värvides. Kohus leiab, et hageja väljatoodust ei nähtu aga, et hagejal oleks seoses kostjapoolse väidetava lepingurikkumisega kahju tekkinud. Hageja nõuab kostjalt seoses p 3 lisatööga hüvitist 107,50 eurot, mille hageja on arvestanud hagi kohaselt selliselt, et kui kokkuleppe kohaselt maksis 2 korda värvimist 215 eurot ja hageja värvis lae puuduste kõrvaldamiseks üle ühe korra, siis soovib hageja saada sellega seoses hüvitist 107,50 eurot (215 : 2). Kohus leiab, et hageja väljatoodust ei nähtu, et tal oleks tekkinud 107,50 euro ulatuses kulutusi vm otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja on küll välja toonud, et tema ja M. A värvisid lage üle 10,7 tundi, kuid ei ole välja toonud, et nimetatud ajakuluga seoses oleks hagejal jäänud saamata tulu või oleks hageja kaotanud mingi kasu saamise võimaluse. Väljatoodud asjaoludel ei ole 107,50 euro puhul kohtu hinnangul tegemist hageja kahjuga. Kuna kahju ei ole tekkinud, ei analüüsi kohus täiendavalt, kas kostja on rikkunud köögilae värvimise kohustust ega hinda nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud fotosid 7 ja 8 (kd I, lk 67-68). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks 107,50 euro osas. Tabelis toodud lisatööde loetelu p 6 ja p 25 järgi pidi kostja köögi palkseina sisekihi parandama ja plommima (hind 190 eurot) ja köögi seinad 3 korda värvima (hind 168 eurot). Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei teinud nimetatud töid kvaliteetselt, kuna konarused seintel paistavad välja ja laudade vahel on näha värvimata osad. Kohus nõustub kostjaga, et viidatud punktidest ei nähtu,

et kostjal olnuks kohustus lauad enne paigaldamist lihvida. Hageja ei ole seostanud etteheidetud konarusi värvimistöödega. I. Ji ütluste kohaselt oli köögis näha seina paigaldatud ja värvitud vooderlauast 1-2 mm jagu vuugist väljatulevaid värvimata tapiosasid. M. Ai ütluste kohaselt olid 12. septembriks köögi seina pandud lauad nii palju laiali vajunud, et värvimata vahed olid näha kogu köögi ulatuses. Köögiseinte kohta on hageja esitanud fotod 9-12 (kd I, lk 69-72). Nähtuvalt fotodelt on laudade vahelt värvimata osa kohati paari mm ulatuses välja paista. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et köögiseintel jäid pärast värvimistöid kohati näha värvimata triibud. Tunnistajate ütlustest ega muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et seintel olnuks olulises ulatuses konarusi. Vaidlus puudub, et kostja laudu enne seina paigaldamist üle ei värvinud. OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 hinnangu kohaselt värvitakse viimistluslauad enne paigaldamist ja kaetakse seinas viimase värvikihiga. Kui tekivad kuivamispraod, on vajalik täiendavalt värvida. I. J selgitas suuliselt, et värvimata tapiosad paljastusid seinas tehnoloogilise kuivamise tõttu ning et kui sellist tehnoloogiat kasutatakse, siis tuleb teha pärast tehnoloogilise aja möödumist uuesti värvimine, et defektid kõrvaldada. Kohus saab asjatundja selgitusest aru, et iseenesest ei ole vastuolus hea ehitustavaga, kui lauad värvitakse pärast seina paigaldamist, eeldusel, et pärast kuivamist ja värvimata kohtade ilmnemist värvitakse sein uuesti üle. Vaidlus puudub, et kostja ei ole kuivamispragusid üle värvinud, millega seoses nõuab hageja kahju hüvitamist summas 216 eurot. Kahju ulatuse osas viitab hageja OÜ Xxx 20.02.2018 hinnapakkumisele (kd I, lk 40-41). Nimetatud hinnapakkumise kohaselt läheks 180 eurot + km maksma köögiseinte viimistluse parandamine, sh konaruste lihvimine, nähtavale ilmunud värv. Hageja on märkinud, et hinnapakkumine sisaldab ka värvikihi siledamaks pahteldamist. Kohus leiab, tuginedes asjatundja arvamusele, et kostjale etteheidetava puuduse, so värvitriipude kõrvaldamiseks, piisab seinte ülevärvimisest. Hageja esitatud tõendist kahju ulatuse kohta ei nähtu, kui palju läheks maksma ainult värvimine. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kahju ulatus on tõendamata, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks 216 euro osas (so 180+20%). Tabelis toodud lisatööde loetelu p 11 ja 19 järgi pidi kostja paigaldama ja viimistlema köögi akna ja ukse piirdeliistud koos liistupaksendustega (hind 272 eurot) ja värvima 6 akna siseraami, paigaldama horisontaalse imposti, asendama 1 akna välisosa lengi ja vahetama köögiakna lengi sisemise valtsi osa (hind 441 eurot). Hageja heidab kostjale nimetatud tööde osas ette järgmiseid puuduseid: aknavahed jäid täies mahus takuga toppimata, õlivärvimine ei olnud tehtud vastavalt juhendile, vana värv oli alt maha kraapimata. Piisava takutamata jätmisega hageja endal väidetavalt tekkinud kahju seostanud ei ole. Kahju ulatuse osas viitab hageja OÜ Xxx 20.02.2018 hinnapakkumisele (kd I, lk 40-41). Nimetatud hinnapakkumise kohaselt läheks 540 eurot + km maksma 3 siseakna parandamine, sh värvikihi siledamaks lihvimine, pahteldamine, värvimine, ning 140 eurot + km maksab 2 ukselengi osas samade parandustööde tegemine. Pooled ei vaidle, et kokkulepitud lisatööks oli mh ukselengide värvimine. I. Ji ütluste kohaselt olid aknad ja lengid pahteldatud ja värvitud, kuid tulemus oli ebaesteetiline. Töödeldud pind nägi välja krobeline ja lihvimata. M. Ai ütluste kohaselt olid aknaraamid tugevate pintslijälgedega, tulemus ei olnud esteetiline. Uuele materjalile oli värvi liiga paksult peale pandud, vanu aknalenge ei olnud enne värvimist piisavalt eeltöödeldud, tulemus jäi ebatasane. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et akende ja ustelengide värvitud pind ei jäänud ühetasane. OÜ Xxx Xxx 21.09.2017 hinnangu kohaselt (p 3.1) tuleb tuba 2 akna õlivärvimine teha vastavalt õlivärvi kasutusjuhendile (õhukesed kihid ja lasta kuivada). I. J iseloomustas kohtuistungil aknaid ja ukselenge selliselt, et oli näha, et neid oli remonditud, remont ei olnud tehtud heal tasemel. Kostja on esitanud fotod „Akna välisvaltsi puhastus“ ja „Akna välisvaltsi puhastus 2“ (kd II, lk 38-39), tõendamaks, et ta puhastas aknad vanast värvist enne

nende uuesti värvimist. Nimetatud asjaolu üle puudub aga vaidlus. Hageja heidab kostjale ette, et puhastus ei olnud piisav. Kohus leiab, tuginedes I. Ji kui asjatundja arvamusele, et akende ja ukselengide värvimistööd ei olnud tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Värvimine ei olnud teostatud vastavalt värvi kasutusjuhendile. Kostja ei täitnud seega kohaselt akende ja ukselengide värvimise kohustust. Asjatundja arvamus ei toeta kostja seisukohta, et vana akent ei olekski saanud paremini värvida, mistõttu ei ole kostja vastutusest vabanenud VÕS § 641 lg 3 järgi. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja 22.08.2017 juhtinud tähelepanu, et tuba 2 aken ei ole hoolikalt värvitud (kd I, lk 20), vastuses 12.09.2017 pretensioonile (kd I, lk 20p) on kostja kirjutanud, et akende välisraame ei ole võimalik lihvida selliselt, et töödele saaks anda garantii. 25.09.2017 on hageja edastanud kostjale asjatundja arvamuse ja pakkunud välja kohtumise (kd I, lk 22 p), 27.09.2017 e-kirjas (kd I, lk 23) on kostja lubanud tulla töid parandama. Hageja on seega teatanud puudustest värvimistöödest ning võimaldanud aega nende parandamiseks. Vaidlus puudub, et kostja värvimistöid ei parandanud. Kohtu hinnangul on hagejal tekkinud kahju ulatus tõendatud OÜ Xxx 20.02.2018 hinnapakkumisega, pakkumises märgitud tööd on vajalikud, et hageja saaks lepingule vastavad aknad ja ukselengid. Pakkumise järgi on tööde hind ilma käibemaksuta 540 ja 140 eurot, hageja on nõudnud kahju hüvitamist vastavalt summades 420 eurot ja 140 eurot + km. Kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise täiendavalt väljamõistmiseks 672 euro (420 + 140 + 20%) osas. Hageja on välja toonud, et seoses sellega, et kostja tegi puudustega tööd, on talle tekkinud täiendav kahju, mis seisneb täiendavad küttekulus. II etapi tööna plaanis hageja välja ehitada soojuspumba ruumi. Kuna kostja ei teinud I etapi töid valmis, siis ei saanud alustada ka II etapi töödega, mille hulka kuulus maakütte paigaldamine. Seetõttu pidi hageja jätkuvalt maja kütma õhksoojuspumba ja küttepuudega, mis on maasoojuspumbaga kütmisest kallim. Täiendav küttekulu oli 496 eurot. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt VÕS § 127 lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et hageja viidatud kahju ei saa olla tekkinud seoses kostjapoolsete lepingurikkumistega, mis seisnesid puudustega tööde tegemises. Kahju saaks seonduda rikkumisega, mis seisneks mingi lepingujärgse töö tähtaegselt valmis tegemata jätmises. Kuigi esitatud nõuetega seostamata, on hageja heitnud menetluses kostjale ette töödega hilinemist ning kostja vaidleb sellele vastu. Kohus leiab aga, et väidetav kahju, mis seisneb täiendavas küttekulus, ei saaks hüvitamisele kuuluda. Nähtuvalt lepingu lisadest on küll kostja teinud hagejale hinnapakkumise ja koostanud tööde programmi kahes osas, I etapp ja II etapp, kuid lepinguga lepiti kokku, et töövõtja teeb üksnes I etapi tööd. Kohus leiab, et olukorras, kus tellija otsustab tellida ainult osad tööd, ei pea töövõtjale olema ettenähtav, et pärast nende tööde valmimist soovib tellija koheselt alustada ka muude tööde teostamist, milliste tööde viibimisega seoses tekib tellijale kahju. Lisaks sellele ei nähtu ka töövõtulepingu lisadest, et üheks II etapi tööks pidanuks olema soojuspumba ruum, II etapi töödena on loetletud töid rehetoas, pesuruumides, koridoris ja tuulekojas, soojuspumpa või kütmist kuskil nimetatud ei ole. Hageja avaldas eelistungil, et ta ei ole juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kahju seoses täiendava küttekuluga võib tekkida. Seega ei ole olnud väidetava kahju tekkimise võimalus kohtu arvates kostjale ettenähtav ning kostja ei ole saanud sellise kahju tekkimise riskiga töödele hinnapakkumist tehes arvestada. Kohtu hinnangul oli lepingulise kohustuse eesmärgiks, millega lepiti kokku põhitööde teostamise tähtaeg, eelkõige ära hoida kahju seoses sellega, et hageja ei saa ruume, milles tööd pidid toimuma, pärast tähtaja möödumist kasutusele võtta. Hageja ei ole väitnud, et I etapi tööna pidanuks valmima soojuspumba ruum. Kohus selgitas hagejale eelistungil, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada, kuidas lõpetamata ruumid takistasid uue küttesüsteemi paigaldamist. Hagi 18.03.2019 täienduses

on hageja selle osas märkinud, et kogu maja ei ole korraga võimalik remonti panna, kuna kuskil peab saama elada. Nimetatu ei ole kohtu hinnangul objektiivne takistus küttesüsteemi paigaldamiseks seostatuna tähtaegselt valmimata töödega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täiendava küttekuluga seonduv väidetav kahju ei saa VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi hüvitamisele kuuluda, mistõttu ei analüüsi kohus täiendavalt, kas kostja rikkus lepingut seeläbi, et jättis tööd tähtaegselt teostamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks 496 euro osas. Hageja on märkinud, et kostja on tekitanud talle kahju kahjustades tööde tegemise käigus maja ümbrust. Sellega seoses nõuab hageja 526,20 eurot majaümbruse kordategemist kulu vastavalt xxx OÜ 14.03.2019 hinnapakkumisele muru ja istutusala taastamiseks. Asjas esitatust ei nähtu aga, et hagejal oleks selline kulu tekkinud või tekkiks. Hageja selgitas eelistungil, et tasandasid abikaasaga pinnase ise ära. Tunnistaja M. Ai ütluste kohaselt rikkus kostja maja ees ära istutusala, maja taga sõideti katki peenra piirdeliist. Tunnistaja osales kahjustuste kõrvaldamisel, tehes korda peenra üksinda ja maja ümbruse koos hagejaga. Katkise piirde vahetas hageja välja. Tunnistaja võttis ära maja ees olevast peenrast liigse liiva, taastas peenra kuju, ostis ja istutas uued taimed, puhastas majaesise liivast, vedas mulda ja külvas muruseemne. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on majaümbruse ise korda teinud, ei ole vastavasisulise teenuse ostmisega kaasnevat kulu ning seeläbi kahju tekkinud. Seetõttu ei analüüsi kohus täiendavalt, kas kostja kahjustas hageja maja ümbrust, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud fotod 31-33 (kd I, lk 89b-89d) ja e-kirja (kd II, lk 83). Samuti ei hinda kohus kahju ulatuse tõendamiseks esitatud xxx OÜ hinnapakkumist (kd II, lk 81). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks 526,20 euro osas. Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja lõpetas tööde teostamise ja lahkus objektilt, kuid ehitusprahti ei utiliseerinud, mis oli kokkulepitud lammutustööde osa. Hageja korraldas prügiveo ise, tasudes selle eest 32,15 eurot. Kostja ei vaidle, et kohustus ehituspraht utiliseerida oli lepingu osa. Kostja on teatanud lammutustööde lõpetamisest 22.03.2017 (e-kiri, kd II, lk 91). Tõendamaks, et osa prahti jäi utiliseerimata, on hageja esitanud foto 34 kottidest prahiga (kd I, lk 89e). Tunnistaja M. Ai ütluste kohaselt kostja utiliseeris prahi osaliselt, utiliseerimata jäid mõned kotid villa. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja ei utiliseerinud prahti täielikult. Ka kostja on möönnud kohtuistungil, et mõned kotid jäid maha ja mahajäänud kotte võis olla umbes nii palju, nagu on näha pildilt 34. Hageja on välja toonud, et üüris prügi minemaveoks AS-ilt xxx haagise, mille eest tasus 32,15 eurot. Kohus tuvastab AS xxx tšeki alusel (kd II, lk 76), et hagejal on tekkinud kulu haagise üürimisele 32,15 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tõendiga hagejal tekkinud kahju ulatus seoses prügi utiliseerimata jätmisega tõendatud. Kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise täiendavalt väljamõistmiseks 32,15 euro osas. Hageja on välja toonud, et kuna kostja keeldus hagejale kahju hüvitamisest, tekkis hagejal kulu õigusteenusele enne kohtusse pöördumist 400 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (kd I, lk 20-25p), tekkisid pooltel erimeelsused töövõtulepingu täitmise osas. 02.11.2017 on hageja teinud avalduse lepingust taganemiseks (kd I, lk 29-32), mis on koostatud lepingulise esindaja T R poolt. Samuti on esindaja vastanud kostja vastusele (vastuskiri kd I, lk 36-36p, kostja e-kiri, kd I, lk 35-35p). Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja kasutas õigusabi, et esitada kostja vastu nõudeid kohtuväliselt. Hageja on esitanud tõendina arve õigusteenuse eest summas 400 eurot (kd I, lk 43) ja konto väljavõtte arve tasumise kohta (kd II, lk 82), millise tõenditega on tekkinud kulu ulatus kohtu hinnangul tõendatud. Kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise täiendavalt väljamõistmiseks 400 euro osas. Eeltoodut kokku võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku 4 944,98 eurot (2 736,24 + 684,59 + 420 + 672 + 32,15 + 400).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise vastavalt hageja nõudele põhinõudelt rahuldamisele kuulunud osas (4 944,98 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 19.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul ei sisalda asja lahendamise kontekstis tähendust omavat teavet Xxx OÜ 16.01.2018 hinnapakkumine nr 2018001 (kd I, lk 42), foto 35 (kd I, lk 129), maanteeameti 08.05.2018 vastus (kd I, lk 140), arve 1714 (kd I, lk 170), e-kirjavahetus ehitustööde aruannete edastamise kohta (kd I, lk 183-183p), OÜ xxx e-kiri (kd II, lk 34), hageja konto väljavõtted (kd II, lk 92-94p, lk 51-52), xxx arve (kd II, lk 86, sama lk 95), xxx valvelogi (kd II, lk 53p-73), kostja arved (kd II, lk 84-85p, lk 86p-90). Ainult seoses hagi tagamise taotlusega on esitatud väljavõtted äriregistrist (kd I, lk 44-45, lk 147-148), täitmisteade (kd I, lk 46-48), kinnistusraamatu väljavõte (kd I, lk 49-50), müügikuulutus (kd I, lk 51-55), infopank raport (kd I, lk 146-146p), kohtumäärus tsiviilasjas 2-06-15067 (kd I, lk 149-151p), artiklid kostja kohta (kd I, lk 152-157) ja kohtuotsus kriminaalasjas 1-17-5965 (kd I, lk 158-159). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Kohus on 20.04.2018 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning hagi tagamise korras seadnud kostjale kuuluvale kinnistule nr xxx hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 12 000 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab 20.04.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitas hagi hinnaga 8 737,99 eurot, kohus jätab hagi osaliselt läbi vaatamata, kuna hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi. Menetlusse jäänud nõuete hind kokku on 8 274,78 eurot, kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hinnale 5 340,58 eurot (4 944,98 + 8%). Hageja ei ole välja toonud, et oleks hagi osaliselt tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist osaliselt rahuldanud. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 4 855,60 eurot, so kokku 5 405,60 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hageja esitas hagi hinnaga 8 737,99 eurot, milliselt tuli maksta RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 500 eurot riigilõivu. Hageja taotles ka hagi tagamist, milliselt taotluselt tuleb RLS § 59 lg 17 järgi tasuda 50 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagilt ja hagi tagamise taotluselt kokku tasutud 550 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on märkinud, et tema esindajad tegid menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine 10 tundi; uue esindaja poolt materjalidega tutvumine 3,5 tundi; 20.02.2019 tehtud ja tegemata tööde analüüs koos kliendiga 1,25 tundi; esindamine eelistungil koos ettevalmistusega 3,15 tundi; kohtuistungi protokolli analüüs, kirjaliku ülevaate koostamine andmetest ja dokumentidest, mis tuleb kohtule esitada 1,25 tundi;

toimingud olnud menetluses kohtu hinnangul vajalikud, nendele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Muuhulgas peab kohus põhjendatuks ajakulu istungiteks valmistumiseks, kuna istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Kohtu hinnangul ei ületa tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta või 129,60 eurot koos käibemaksuga oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Põhjendatud kuluks õigusteenusele kujuneb seega 4 032,64 eurot (100x10 + 129,6x23,4). Hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 4 582,64 eurot (4 032,64 + 550). Kostja on avaldanud kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid seega ei ole. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2 795,41 eurot (4 582,64 x 61%). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.