Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Menetluse ajal on võlgnik ja usaldusisik andnud teavet 25.03.2019. Võlgnevuste tasumiseks on deponeeritud kokku 227 eurot. Aruande kohaselt on menetluse ajal võlgnik saanud töötasu 2017.a aprillis ning seejärel alates 2018 märtsist; 2016.a märtsist novembrini sai võlgnik töötutoetust; lisaks saab võlgnik lapse elatist 200 eurot kuus. Võlgnik oli lapsehooldusel ning seejärel otsis tööd Töötukassa vahendusel. Vara võlgnikul puudub, kulud on 975 eurot kuus, mille võlgnik kannab ise. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) võlgnikul on arvelduskonto AS-is SEB Pank, mille jääk on 8,30 eurot ja millel on vaid ülekanded kaardihooldustasuks; 2) võlgnikul on arvelduskonto Swedbank AS-is, kuhu laekusid toetused töötukassast ning töötasu; 3) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu järgmiselt: • 2013 (kolm kuud) – 823,53 eurot; • 2014 - 4 006,66 eurot; • 2015 - 642,76 eurot; • 2016 – andmed puuduvad; • 2017 – 629,18 eurot; • 2018 – 6 284,86 eurot; • 2019 (kaks kuud) – 1 373,45 eurot. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 08.04.2019 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus seisukoha, et alus võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub. Menetlus on mõeldud neile, kes ka reaalselt soovivad võlausaldajate nõudeid tasuda, kuid võlgnik ei ole selleks andnud parimata. Võlgnik on käitunud pahatahtlikult ja tema käitumises on võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnused. 2) 26.04.2019 teatas võlausaldaja AS SEB Pank, et ta ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Aruandest ei ole selge, kuidas on arvestatud võlausaldajatele makstav summa. Võlgniku kulud on suuremad kui tulud, võlgnik arveldab ka xxx nimel oleva kontoga. Aruandes ega kontoväljavõttes ei kajastu peretoetus, mida võlgnik eelduslikult saab. Võlgnik pole selgitanud, miks ta töötab osalise tööajaga ning tõendamata on tööotsingud. 06.06.2019 ärakuulamisel palus võlgnik vabastada end kohustustest ning usaldusisik toetas taotlust. Võlgnik selgitas, et ta oli vahepeal lapsehoolduspuhkusel, praegu töötab sekretärina osalise tööajaga, töötasu on 400 eurot. Tulusamat tööd on raske leida, kuna eesti keel ei ole perfektne ja võlgnikku ei soovita tööle võtta, kuna tal on laps. Võlgnik on käinud reisidel, need maksis kinni abikaasa. Võlausaldaja jäi kirjaliku seisukoha juurde, palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata või pikendada menetlust. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 14.10.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse alguses oli võlgnik lapsehoolduspuhkusel (laps sündis xxx), seejärel sai töötutoetust alates 2016.a märtsist novembrini. Sellele järgnevalt sai võlgnik töötasu xxx OÜ-st 2017.a aprillis ning seejärel xxx OÜ-st alates 2018.a märtsist kuni vähemalt 2019.a veebruarini (töötasu enamus kuudel üle 600 euro neto). Praegu töötab võlgnik enda selgituste kohaselt sekretärina ja saab 400 eurot töötasu. Lisaks saab võlgnik elatist, aruande järgi 200 eurot kuus (konto väljavõtte järgi 2018.a 210 eurot kuus). Võlgnik ei ole esitanud tõendeid töökohtadele kandideerimiste kohta. Võlgniku väitel ei ole ta leidnud paremini tasustatud tööd. Kohtu hinnangul võib võlgnikul olla varjatud tulusid, millele viitavad sissetulekule mittevastavad igakuised kulud ning elustiil. Aruande kohaselt on võlgniku igakuised kulud 975 eurot ning aruandes on võlgnik kinnitanud, et need kulud kannab ta ise ja muu osa perekonna kuludest kannab abikaasa. Seega ületavad kulud võlgniku tulusid (ka varasemalt suuremat töötasu saades ja elatist arvestades jäi tulu enamjaolt alla 900 euro). Kohus peab ebamõistlikuks võlgniku kulu riietele, jalanõudele ja ilutoodetele- ja teenustele. Nimelt nähtub kontoväljavõttest, et 2018.a jaanuarist kuni 2019.a märtsini on võlgniku kulu nendele toodetele/teenustele olnud umbes 2 200 eurot, mis aritmeetiliselt jagatuna 15 kuu peale teeb keskmiseks kuluks 146 eurot kuus. Arvestades võlgniku sissetuleku väiksust ning ka seda, et võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees, ei ole sellises ulatuses kulu kohtu arvates põhjendatud. Võlgnikul on ka keskmisest suuremad kulud meelelahutusasutustes (restoranid, kino jms). Keskmisest kõrgemale elustandardile viitavad ka võlgniku välisreisid (Soome, Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa). Kohtu hinnangul on seetõttu eluliselt usutav, et võlgnikul on varjatud tulusid ja seetõttu olnuks ka võimalus tasuda võlausaldajate võlgu suuremas ulatuses. Eelnevale tuginedes on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida ja lg 2 nimetatud kohustust mitte varjata tulusid. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud paremini tasustatava töökoha otsimata jätmisel ja tulude varjamisel raskelt hooletult. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et võlgniku tegevusega väheneb võlausaldajate võimalus oma nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade tasumise väga väikses ulatuses, mis kahjustab võlausaldajate huve. Lisaks märgib kohus, et vähemalt kolmel korral on võlgnik menetluse ajal tasunud trahve (02.11.2016 AS-le xxx 40 eurot, 17.03.2017 xxx 31 eurot ja 16.08.2018 xxx OÜ-le 35 eurot). Sellega on võlgnik menetluse ajal tekitanud endale juurde täiendavaid ebavajalikke kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast ja lõpetab menetluse. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb T I vabastada M Le usaldusisiku kohustustest. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M Le kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.