lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-6286/3

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6286/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1198
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
VAN BERNAERT OÜ14411824(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-6286

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6286

Kohtuasi

Bernaert OÜ kandeavaldus äriregistrist märke „asutatud sissemakset tegemata“ kustutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 3. aprilli 2018. a kandemäärus nr Ä 50085837/2 (kandeavalduse rahuldamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bernaert OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Bernaert OÜ (registrikood 14411824), volitatud esindaja advokaat Marit Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 3. aprilli 2018. a kandemäärus nr Ä 50085837/2 muutmata.
2.Jätta Bernaert OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Bernaert OÜ kanda. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-6286

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Bernaert OÜ (avaldaja) esitas 27. veebruaril 2018 äriregistrile avalduse, milles palus muu hulgas kustutada registrist märge „asutatud sissemakset tegemata“. Avaldusele oli lisatud maksekonto tõend, milles Soome makseasutus Holvi Payment Services Oy (registrikood 2193756-4) kinnitas, et avaldajal on maksekonto, millele on tehtud 2500 euro suurune osakapitali sissemakse.
2.Tartu Maakohtu registriosakond kohustas 28. veebruari 2018. a määrusega avaldajat esitama Eesti pangaasutuse väljastatud teatise, mis tõendab sissemakse tegemist.
3.Avaldaja palus 14. märtsi 2018 taotluses kandeavalduse rahuldada.
4.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 3. aprilli 2018. a kandemäärusega nr Ä 50085837/2 avaldaja taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel rahuldamata. Määruse kohaselt tuleb kande „asutatud sissemakset tegemata“ kustutamiseks esitatavale kandeavaldusele lisada panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta (äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 2 p 1). Rahaliste sissemaksete tegemiseks osaühingusse tuleb avada pangaarve Eesti krediidiasutuses (ÄS § 520 lg 4).
5.Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse väidete kohaselt ei saa ÄS § 520 lg 4 eesmärgiks olla riigisiseselt piirata osakapitali sissemakse tegemise konto asukohta, kuivõrd selline piirang oleks vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 56 (keeld piirata liidu piires teenuste osutamise vabadust) ja 63 (keeld piirata liidu piires kapitali vaba liikumist). ÄS § 520 lg 4 tõlgendamine selliselt, et rahalise sissemakse võib teha vaid Eestis asuvasse krediidiasutusse, takistab piiriülest finantsteenuste osutamist. Eesti krediidiasutusena nimetatud sätte mõttes tuleb käsitada ka Euroopa Liidu liikmesriikide äriühinguid, mis omavad õigust avada Eesti äriühingutele pangakontosid ning pakkuda makse- ja arveldusteenuseid. Kapitalinõude kehtestamise eesmärkide – võlausaldajate kaitse tagamine ja rahatute äriühingute loomise takistamine – saavutamiseks pole tarvis füüsiliselt Eestis asuva pangakonto olemasolu, kuna võlausaldaja seisukohalt pole oluline, millises riigis pangakonto asub. Holvi Payment Services Oy-l on Soome finantsjärelevalve asutuse tegevusluba piiriüleste teenuste osutamiseks Euroopa Liidus. Eesti Vabariik aktsepteerib nimetatud äriühingut finantsasutusena, millel on õigus avada Eesti äriühingutele maksekontosid ja osutada piiriüleselt makseteenuseid nende kontode vahendusel. Holvi Payment Services Oy on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 31 lg 5 järgi kohustatud järgima nimetatud seadusega ja selle alusel tema tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta. Avaldajale teadaolevalt on registriosakond oma varasemas praktikas aktsepteerinud Holvi Payment Services Oy kontodele tehtud kapitali sissemakseid.
6.Harju Maakohus jättis 30. aprilli 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus selgitas, et ÄS § 520 lg-st 4 tulenevalt peavad osaühingu asutajad asutatava äriühingu nimel rahaliste sissemaksete tegemiseks avama Eesti krediidiasutuses pangakonto. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 206 lg 1 alusel võib isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid

2-18-6286 teenuseid. Vastavalt KAS § 215 lg-le 1 teavitab lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid KAS § 6 lg-s 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata. Avaldusele lisatud Finantsinspektsiooni veebilehe väljatrükist nähtuvalt osutab Holvi Payment Services Oy Eestis finantsteenuseid makseasutusena, mitte krediidiasutusena. Tal on Eestis lubatud järgnevate teenuste osutamine: teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid maksekontole, teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ning maksetehingu täitmine, sh raha ülekandmine makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole. Riigil on õigus määrata, kas ta aktsepteerib osamakse sissemaksmist mistahes finantsasutusele (sh makseasutusele) või ainult krediidiasutusele. Krediidiasutusele esitatavad nõuded on krediidiasutuste seadusest tulenevalt oluliselt rangemad kui MERAS-s reguleeritud makseasutuse puhul. Muu hulgas on krediidiasutuses hoiustatav raha tagatud tagatisfondi poolt, kuid makseasutuses hoiustatav raha mitte. Seega ei saa makseasutust ja krediidiasutust käsitada samaste finantsasutustena. Kuivõrd Holvi Payment Services Oy ei ole Eesti krediidiasutus ega Eestis tegutsev Euroopa Ühenduse krediidiasutus, keeldus kohtunikuabi õigesti Holvi Payment Services Oy tõendit kui osamakse sissemaksmist tasuvat tõendit aktsepteerimast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud kandemäärust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja kandemäärus muutmata.
8.Kolleegiumi hinnangul jättis registriosakond põhjendatult avalduse TsMS § 596 lg 2 alusel rahuldamata, sest avaldaja ei esitanud registripidajale dokumenti selle kohta, et ta on teinud osaühingule seaduses nõutud viisil rahalise sissemakse.
9.Kandemääruse tegemise ajal kehtinud ÄS § 520 lg 4 I lause järgi pidid asutajad rahaliste sissemaksete tegemiseks avama asutatava äriühingu nimel ärinime, täiendit ja numbrit kasutades pangaarve Eesti krediidiasutuses. Kuigi viidatud sätte alusel saanuks aktsepteerida ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiarutuse pangaarvele tehtud sissemakset, nagu selgitas õigesti ka maakohus, osutas Holvi Payment Services Oy kandeavalduse esitamise ajal piiriüleselt Eestis finantsteenuseid üksnes makseasutusena. Seega ei saanud nimetatud Soome äriühingut lugeda krediidiasutuste seaduse ja ÄS § 520 lg 4 tähenduses krediidiasutuseks ja sinna tehtud sissemakset ei saanud registripidaja arvestada.
10.Tänaseks on ülalnimetatud nõudeid muudetud ning 1. jaanuaril 2019 jõustunud ÄS § 520 lg 4 uue redaktsiooni kohaselt peavad asutajad avama rahaliste sissemaksete tegemiseks äriühingu nimel maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, mida võib äriühingu nimel käsutada pärast äriühingu äriregistrisse kandmist. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et ka enne muudatuste jõustumist pidanuks registripidaja Soome makseasutuses tehtud sissemakset arvestama. Äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE) seletuskirjast nähtub, et ÄS § 520 lg-s 4 tehtud muudatustega võimaldatakse lisaks krediidiasutustele kasutada rahalise sissemakse tegemiseks ka makseasutuses avatud maksekontot ning mainitud krediidi- või

2-18-6286 makseasutus või selle filiaal võib olla peale Eesti asutatud ka mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Seega järeldub ka viidatud seletuskirjast, et kuni

31.detsembrini 2018 kehtinud ÄS § 520 lg 4 redaktsiooni järgi ei olnud võimalik rahalise sissemakse tegemiseks kasutada Soome makseasutuses avatud maksekontot.
11.Kuna avaldaja ei esitanud tõendit Eesti või muu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuse pangakontole sissemakse tegemise kohta, jättis kohtunikuabi õiguspäraselt avaldaja kandeavalduse rahuldamata. Asjaolu, et registriosakond oli varem ekslikult aktsepteerinud sama Soome makseasutuse väljastatud tõendit, ei andnud alust avaldaja taotlust rahuldada.
12.Arvestades seda, et avaldaja on elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel esitanud
24.juulil 2018 registripidajale uue kandeavalduse ja kapitali kohta tehtud märkus „asutatud sissemakset tegemata“ on 27. juulil 2018 lõppenud, on avaldaja tänaseks avalduses taotletud eesmärgi saavutanud.
13.Kuna määruskaebuse jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium