Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 363,35 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048, aadress Tähe tn 34, 11619 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (e-post xxx) Kostja Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Marupes LV-1053 Läti Vabariik; e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks võlgnevus 1 363,35 eurot, sh põhinõue 1 200 eurot, viivised seisuga 07.10.2018 summas 27,35 eurot ja võla
3.sissenõudmiskulud 40 eurot. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 1 200 eurot tasumata osalt alates 08.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta Air Baltic Corporation AS kanda.
5.Rahuldada Flagito OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulu summas
1 303,21 eurot, sealhulgas riigilõiv 200 eurot, tõlkekulud 243,21 eurot, maksekäsu menetluse kulud 20 eurot ja esindaja tasu 840 eurot. 6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Air Baltic Corporation AS-l tasuda Flagito OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 303,21 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 07.10.2018 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu menetluse avalduse Air Baltic Corporation AS (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Kohus lõpetas 14.11.2018 määrusega maksekäsu menetluse. Kohus märas 29.11.2018 määrusega jätkata esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ja kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja esitas 12.12.2018 kohtule kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 1 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,35 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhinõudelt (1 200 eurot) seaduses sätestatud määras alates 08.10.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja ka viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt oli T N, H S ja N S kinnitatud broneeringud nr P7ZWCD kostja lendudele BT314 ja BT495 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Rijeka ja vahemaandumisega Riias, mis toimusid 15.06.2018. Esimene lend BT314 marsruudil Tallinn-Riia toimus plaanipäraselt, kuid jätkulend BT495 marsruudil Riia-Rijeka väljalend hilines üle 5 tunni. Lennu plaanipärane väljumisaeg oli 17:00, kuid reaalselt väljus lend 22:50. Reisijad saatsid 25.06.2018 kostja veebilehe kaudu kostjale lennunõude kirja, milles nõudsid kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus) alusel hüvitist. Reisija saatis 09.07.2018 kostjale elektrooniliselt meeldetuletuskirja. Kostja ühelegi avaldusele ega e-kirjale ei vastanud. Nõuded kostja vastu on 24.07.2018 ja 25.07.2018 loovutamise lepingu alusel loovutatud hagejale. Hageja saatis 27.07.2018 kostjale elektronkirja koos lennunõude kirja ja nõude loovutamise lepingutega kostjalt kompensatsiooni nõudmiseks kogusummas 1 200 eurot. Kostja nõustus vastuskirjas maksma kokku 750 eurot. Reisijatel oli broneering lendudele Tallinn-Riia2
Rijeka, mistõttu kohustus kostja määruse alusel kompenseerima igale reisijale 400 eurot, kokku 1 200 eurot. Kostja reisijatele kompensatsiooni ei maksnud. Hageja on seisukohal, et ümberistumistega lennuühenduste puhul hõlmab mõiste „vahemaa“ vahemaad esimese väljumiskoha, st Tallinna ja lõppsihtkoha, st Rijeka vahel, mida mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil, ning seda sõltumata tegelikult läbitud trajektoorist. Euroopa kohus on sarnaseid vaidlusi lahendades tehtud otsustes selgitanud, et reisijatele hüvitise maksmise aluseks on ebamugavus, mis seisneb selles, et võrreldes algselt kavandatud saabumisega lõppsihtkohta, nagu on tuvastatud, kaotati kolm või rohkem tundi, sealhulgas ümberistumistega lendude puhul. Seda põhjustanud ebamugavuse olemust arvesse võttes ei mõjuta tegeliku lennutrajektoori pikkuse võimalikud erisused iseenesest kuidagi niisuguse ebamugavuse ulatust. Kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 km pikkuste lendude puhul on õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Tallinn-Rijeka mõõdetud vahemaaks on 1723 kilomeetrit.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt, leides, et hagejale on põhjendatud hüvitada 750 eurot ja viivis 163,35 eurot. Hüvitist nõuda võimaldava määruse kohaselt on lennu hilinemise korral õigus nõuda hüvitist kuni 250 eurot reisija kohta, kui vahemaa sihtkohta on vähem kui 1500 km. Antud juhul hilines lend BT 495 marsruudil Riia-Rijeka, mille vahemaa on 1456 km.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 18.04.2019 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Vaidlus puudub selles, et T N, H S ja N S olid kinnitatud broneeringud nr P7ZWCD Air Baltic Corporation AS lendudele BT314 ja BT495 lähtepunktiga Eesti sihtpunktiga Rijeka ja vahemaandumisega Riia, mis pidi toimuma 15.06.2018, Lend marsruudil Tallinn-Riia väljus plaanipäraselt. Lend BT 495 Marsruudil Riia-Rijeka väljalend hilines üle 5 tunni, väljudes 17:00 asemel kell 22:50. Reisijad on 25.07.2018 loovutanud nõude hagejale.
9.Kostja on hagejate nõuet osaliselt tunnistanud ja asunud seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kompensatsiooni 250 eurot reisija kohta, kokku 750 eurot lähtuvalt hilinenud lennu vahemaast. Poolte vahel on seega vaidlus nõutava kompensatsiooni suuruses.
10.Määrus sätestab tingimused, mille alusel on reisijatel õigus nõuda lennuettevõtjalt hüvitist. Määruse artikli 2b kohaselt on tegutsevaks lennuettevõtjaks lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu.
11.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 261/2004 art 6 p 1 kohaselt kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a ja b nimetatud lendude puhul, siis vastavalt art 7 p 1 (b) saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude hilinemiste puhul, kui lend on hilinenud kolm tundi või rohkem (art 6 p 1 (c)). Eelnimetatud määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kostja ei ole tõendanud erakorraliste asjaolude esinemist.
12.Hageja on kohtule esitanud broneeringu viitenumbriga P7ZWCD lendudele BT314 Tallinn- Riia ja Riia-Rijeka väljumisega samal päeval ja sama lennuettevõtte vahendusel. Määruse artikkel 2 punkt h sätestab, et lõppsihtkoht on registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast.
13.Kohus leiab, et tegemist on ühtse lepinguga reisijate lõppeesmärgiga jõuda Eestist Horvaatiasse. Reisijate tahe ega huvi ei olnud reisimine Läti Vabariiki. Seetõttu ei nõustu kohus kostja käsitusega, et reisimarsruudi pikkust tuleks arvestada mõlema lennu puhul eraldi ja kompensatsiooni tuleb maksta üksnes jätkulennu hilinemise eest lähtuvalt selle vahemaa pikkusest. Kokkuvõttes hilinesid reisijad 1723 kilomeetri kaugusel asuvasse lõppsihtkohta jõudmisega ja kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust kumma (esimene või jätkulend) lennu hilinemine reisijate sihtkohta jõudmise viibimise põhjustas. Marsruudi Tallinn-Riia-Rijeka pikkuse üle pooled ei vaidle.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kogusummas 1 200 eurot (3 x 400 eurot) arvestades lennu marsruudi pikkust Tallinnast Rijekasse.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 27,35 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni põhivõlgnevuselt summas 1200 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
17.Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 07.10.2018 ja edasiulatuva viivise nõue alates 08.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud, kuivõrd kostja on alusetult keeldunud hagejale hüvitise väljamaksmisest.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hageja on nõudnud kostjalt hüvitise tasumist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole sellele kohtuväliselt reageerinud. Sissenõudmiskulude sissenõudmist ei välista ka see, et kostja on hüvitise maksmise kohustust osaliselt tunnistanud. Kostja ei ole reisijatele ega ka hagejale nõude tunnustatud osas hüvitist maksnud.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kogusummas 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 07.10.2018 seisuga summas 27,35 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt 1 200 eurot alates 08.10.2018 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja Air Baltic Corporation AS kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot, esindajakulu summas 1 134 (sh käibemaks 189 eurot) eurot, tõlkekulu 243,21 eurot ja maksekäsu menetluskulud 20 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
23.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 200 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
24.Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määrad on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt
Riigikohtu 11.02.2015 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 ja Riigikohtu 03.03.2015 kohtuotsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
25.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on suhelnud kliendiga, tutvunud kliendi kirjadega ja materjaliga - 1,5 tundi; koostanud hagiavalduse ja tõlkinud - 3,5 tundi; kostja vastusega tutvumine - 15 minutit; hageja seisukoha koostamine kostja vastusele, kohtupraktika analüüs, tõlke koostamine - 1,15 tundi, kompromissläbirääkimiste pidamine ja seisukoha kujundamine – 30 minutit; lõplike seisukohtade koostamine – 15 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu olnud 6,75 tundi.
26.Kohus leiab, et hageja esindajakulu kogusummas 1134 eurot (käibemaksuga) on asja sisu, mahtu ja keerukust ning tsiviilasja hinda arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohus peab põhjendatud hageja esindaja ajakuluks õigusabi osutamisel 6 tunni ulatuses summas 840 eurot (käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul hageja eeltoodut kinnitanud ei ole. Lisaks märgib kohus, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane alates 28.11.2018 (kohustuse alguskuupäev). Seega mõistab kohus hageja õigusabikulud välja käibemaksuta. Põhjendatud on hagejale hüvitada ka maksekäsu menetluses kantud kulud 20 eurot ja tõlkekulud 243,21 eurot.
27.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1303,21 eurot, s.o riigilõiv summas 200 eurot, tõlkekulud 243,21 eurot, maksekäsu menetluse kulud 20 eurot ja esindajatasu summas 840 eurot.
28.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.