Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1050,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu osaliselt.
2.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 09.09.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 1566297 tulenevates nõuetes.
3.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 23.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2015850 ning 16.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2087063 tulenevates nõuetes järgmiselt: 3.1.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 23.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2015850 tulenev põhivõlg 87,67 eurot, 04.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 26,83 eurot ning viivised põhinõudelt (87,67 eurot) alates 05.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 3.2.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 16.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2087063 tulenev põhivõlg 121,04 eurot, 04.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 31,58 eurot ning viivised põhinõudelt (121,04 eurot) alates 05.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
2-25-105910 3.3.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel järelmaksulepingutest tulenev võla sissenõudekulu 30 eurot.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 32% ulatuses kostja X ja 68% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot ja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 32% hageja menetluskuludest ehk 172,80 eurot. Kostja Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1116,10 euro saamiseks. Kohus tegi 03.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 28.03.2025 määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.04.2025 Viru Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Viru Maakohus edastas 10.04.2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvuselt Harju Maakohtule. 2
2-25-105910
4.Vastavalt 08.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Telia Eesti AS ja kostja X vahel sõlmitud lepingutest tulenevat põhivõlgnevust 552,90 eurot, intresse 20,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 305,02 eurot, võla sissenõudekulu 40 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (552,90) alates 09.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.
5.Hageja nõuded tulenevad järgmistest lepingutest:
5.1.kostja ja Telia Eesti AS vahel 03.12.2020 sõlmitud kliendileping nr 27884749, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks;
5.2.kostja ja Telia Eesti AS vahel 09.09.2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1566297, mille kohaselt sai kostja seadme EW2000 ja sülearvuti MSI GF75 10SCXR,W10H, mille netohind kokku on 1494 eurot: krediidisumma 1494 eurot, krediidi kulukuse määr 24,46% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 24 kuud;
5.3.kostja ja Telia Eesti AS vahel 23.09.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr 2015850, mille alusel sai kostja seadmed Apple iPhone 12 Pro 256GB, tumesinine, AD2000Y ja Apple USB-C laadimisadapter 20W, valge, mille netohind kokku on 1359,99 eurot: krediidisumma 1359,99 eurot, krediidi kulukuse määr 24,98% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 12 kuud;
5.4.kostja ja Telia Eesti AS vahel 16.03.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 2087063, mille alusel sai kostja seadme täielikult juhtmevabad kõrvaklapid Airpods 2, mille netohind on 199,99 eurot: krediidisumma 199,99 eurot, krediidi kulukuse määr 40,27% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 15,90 eurot, makseperiood 12 kuud.
6.Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.
7.Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist, järelmaksu osamakseid):
8.Arvel nr 20220715619395 kajastuv laekumine summas 227,75 eurot on arvestatud juuni kuu arve summa katteks, võlgnevuse jääk 227,75 eurot. Arvel nr 20220816235638 kajastuv laekumine summas 227,75 eurot on arvestatud juuli kuu arve summa katteks, võlgnevuse jääk 227,75 eurot.
9.Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses:
9.1.järelmaksulepingust nr 1566297 tulenevalt alates 23. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kahe üksteisele järgneva tagasimaksega;
9.2.järelmaksulepingust nr 2015850 tulenevalt alates 11. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kahe üksteisele järgneva tagasimaksega; 3
2-25-105910
9.3.järelmaksulepingust nr 2087063 tulenevalt alates 5. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega.
10.Telia Eesti AS järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
11.Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 77,19 eurot, nagu kajastub arvel nr 11202211347951. Nimetatud summa lisandus juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingutest tulenevatele osamaksetele 495,73 eurot (78,47+78,26+129,08+129,12+4x20,20) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 552,90 eurot (77,19+495,73). Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 20,02 eurot (10,09+6,10+2,08+1,75). Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega 552,90 eurot (572,92-20,02). Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 552,90 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 20,02 eurot. Võlgnevus kokku seega 572,92 eurot.
12.Telia Eesti AS saatis kostjale 10.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 24.10.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.10.2022 ning saatis kostjale 31.10.2022 arve oktoobri kuu järelmaksu osamaksete eest ning kuna lepingud öeldi üles, saatis Telia 28.11.2022 kostjale arve kauba jääkväärtuse tasumiseks.
13.Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
14.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järelmaksulepingutest järgmised nõuded:
14.1.põhivõlg kokku 552,90 eurot;
14.2.intressid 20,02 eurot;
14.3.sissenõutavaks muutunud viiviseid 305,02 eurot põhivõlgnevuselt 552,90 eurot alates 21.12.2022 (viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 08.04.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24% aastas;
14.4.edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 09.04.2025 lepingujärgses intressimääras 24% aastas;
14.5.võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 27.12.2024 kiri 20 eurot; 06.01.2025 kiri 5 eurot; 13.02.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
15.Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingute puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud üksnes kostja laenutaotluses avaldatud andmetest. Samuti kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
16.Järelmaksulepingu nr 1566297 puhul on kostja laenutaotluses märkinud igakuised sissetulekud 501-800 eurot, kohustused 30 eurot. Telia hindas taotluses esitatud andmete 4
2-25-105910 pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 155 eurot ning lepingu nr 1566297 tegelikuks kuumakseks kujunes 78,47 eurot. Järelmaksulepingu nr 2015850 puhul on kostja laenutaotluses märkinud igakuised sissetulekud 1600 eurot, kohustused 220,24 eurot (sh kohustused Telia ees 110,24 eurot). Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 344,94 eurot ning lepingu nr 2015850 tegelikuks kuumakseks kujunes 129,08 eurot. Järelmaksulepingu nr 2087063 puhul on kostja laenutaotluses märkinud igakuised sissetulekud 860 eurot, kohustused 207,55 eurot (sh kohustused Telia ees summas 207,55 eurot). Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 163,11 eurot ning lepingu nr 2087063 tegelikuks kuumakseks kujunes 20,20 eurot. Antud lepingute puhul tehti automaatne krediidiotsus, st tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal.
17.Hageja lisab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja on seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses.
18.Hageja esitas 29.04.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.Lepingu nr 1566297 alusel sai kostja sai kauba järelmaksuga 1494 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.10.2020 kuni 20.09.2022, seega on lepingu lõpptähtpäev käesolevaks hetkeks saabunud, st kõigi osamaksete tähtaeg saabunud. Kostja on võlgnevuses alates 23. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.08.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1- 22. osamaksed täielikult tasutud (71,08 + 21x78,47=1718,95) ning kui arvestada maksed põhiosa katteks, siis kostjal võlgnevust hageja ees ei ole. Seega juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, siis kostjal ei ole lepingust nr 1566297 tulenevalt võlgnevust hageja ees.
20.Lepingu nr 2015850 alusel sai kostja kauba järelmaksuga 1359,99 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.10.2021 kuni 20.09.2022, seega on lepingu lõpptähtpäev käesolevaks hetkeks saabunud, st kõigi osamaksete tähtaeg saabunud. Kostja on võlgnevuses alates 11. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.08.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1- 10. osamaksed täielikult tasutud (110,60 + 9x129,08=1272,32) ning kui arvestada maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 87,67 eurot (1359,991272,32). Seega juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 87,67 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas.
21.Lepingu nr 2087063 alusel sa kostja kauba järelmaksuga 199,99 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2023, seega on lepingu lõpptähtpäev käesolevaks hetkeks saabunud, st kõigi osamaksete tähtaeg saabunud. Kostja on võlgnevuses alates 5. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.08.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1- 4 osamaksed täielikult tasutud (18,35 + 3x20,20=78,95) ning kui arvestada maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 121,04 eurot (199,99-78,95). Seega 5
2-25-105910 juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud kuulub tasumisele põhiosa 121,04 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas.
22.Kostjale Xle on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 30.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ümberarvutatud nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
24.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 02.12.2020 kliendileping nr 27884749, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks (dtl 115 jj).
25.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 09.09.2020 järelmaksulepingu nr 1566297, mille kohaselt sai kostja seadme EW2000 ja sülearvuti MSI GF75 10SCXR,W10H, mille netohind kokku on 1494 eurot (dtl 116 jj). Kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 160).
26.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 23.09.2021 järelmaksulepingu nr 2015850, mille alusel sai kostja seadmed Apple iPhone 12 Pro 256GB, tumesinine, AD2000Y ja Apple USB-C laadimisadapter 20W, valge, mille netohind kokku on 1358,99 eurot (dtl 123 jj). Kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 160).
27.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 16.03.2022 järelmaksulepingu nr 2087063, mille alusel sai kostja seadme täielikult juhtmevabad kõrvaklapid Airpods 2, mille netohind on 199,99 eurot (dtl 129 jj). Kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 160).
28.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
29.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
30.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi 6
2-25-105910 maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
31.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud andmete alusel.
32.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
33.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
34.Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingute puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud üksnes kostja laenutaotluses avaldatud andmetest. Samuti kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
35.Järelmaksulepingu nr 1566297 puhul on kostja laenutaotluses märkinud igakuised sissetulekud 501-800 eurot, kohustused 30 eurot. Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 155 eurot ning lepingu nr 1566297 tegelikuks kuumakseks kujunes 78,47 eurot. Järelmaksuleping nr 2015850 puhul on kostja laenutaotluses märkinud igakuised sissetulekud 1600 eurot, kohustused 220,24 eurot (sh kohustused Telia ees 110,24 eurot). Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 344,94 eurot ning lepingu nr 2015850 tegelikuks kuumakseks kujunes 129,08 eurot. Järelmaksuleping nr 2087063 puhul on kostja laenutaotluses märkinud igakuised sissetulekud 860 eurot, kohustused 207,55 eurot (sh kohustused Telia ees summas 207,55 eurot). Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 163,11 eurot ning lepingu nr 2087063 tegelikuks kuumakseks kujunes 20,20 eurot. Antud lepingute puhul tehti automaatne krediidiotsus, st tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal.
36.Hageja lisab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja on seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. 7
2-25-105910
37.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
38.Lisaks ei ole krediidiandja tõendanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks oleks kogutud muud teavet (sh avalikud registrid jms). Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
39.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
40.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 37-39), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
41.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Järelmaksuleping nr 1566297
42.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 09.09.2020 järelmaksulepingu nr 1566297, mille kohaselt sai kostja seadme EW2000 ja sülearvuti MSI GF75 10SCXR,W10H, mille netohind kokku on 1494 eurot: krediidisumma 1494 eurot, krediidi kulukuse määr 24,46% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 24 kuud.
43.Hagiavalduse kohaselt on kostjal järelmaksulepingu nr 1566297 osas võlgnevus alates 23. maksegraafikujärgsest osamaksest maksetähtpäevaga 20.08.2022.
44.Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 273) kohaselt ei ole hagejal kostja vastu nõuet, kuivõrd kostja tagasimaksed (1718,95 eurot) ületavad lepingujärgset laenusummat (1494 eurot).
45.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
46.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Telia Eesti AS saatis kostjale 10.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 24.10.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.10.2022 ning saatis kostjale 8
2-25-105910 31.10.2022 arve oktoobri kuu järelmaksu osamaksete eest ning kuna lepingud öeldi üles, saatis Telia 28.11.2022 kostjale arve kauba jääkväärtuse tasumiseks.
47.Järelmaksulepingu nr 1566297 kohaselt sai kostja laenu 1494 eurot, mille kohustus tagasi maksma perioodil 20.10.2020 kuni 20.09.2022, seega on lepingu lõpptähtpäev (st kõigi osamaksete tähtaeg) käesolevaks hetkeks saabunud. Maksegraafiku alusel kuulus laen tasumisele kokku 24 osamaksena ehk 62,25 eurot (1494/24) kuus. Kostja on teinud tagasimakseid 1718,95 eurot, kuid lepingu alusel kuulus tagastamisele põhisumma 1494 eurot. Seega on kostjal tasutud kõik osamaksed perioodil 20.10.2020 kuni 20.09.2022. See tähendab nõude ümberarvestuse korral ei olnud kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (s.o 10.10.2022) ja enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses ühegi osamaksega. Kostjale saadeti lepingu ülesütlemise hoiatus 10.10.2022 ja leping öeldi üles 25.10.2022. Hageja poolt 29.04.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 273) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 10.10.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal olid kõik osamaksed tasutud.
48.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 10.10.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 25.10.2022 üles öelda ning leping lõppes lepingu lõpptähtaja saabumisega 20.09.2022.
49.Võttes arvesse, et kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1718,95 eurot ning kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Seega kohus tuvastab, et kostjal ei ole lepingust nr 1566297 tulenevalt võlgnevust hageja ees ning kohus jätab hageja nõuded seoses järelmaksulepinguga nr 1566297 rahuldamata. Järelmaksuleping nr 2015850
50.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 23.09.2021 järelmaksulepingu nr 2015850, mille alusel sai kostja seadmed Apple iPhone 12 Pro 256GB, tumesinine, AD2000Y ja Apple USB-C laadimisadapter 20W, valge, mille netohind kokku on 1359,99 eurot: krediidisumma 1359,99 eurot, krediidi kulukuse määr 24,98% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 12 kuud.
51.Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 273-274) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 87,67 eurot (1359,99-1272,32), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 1359,99 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 1272,32 eurot. Järelmaksulepingu nr 2015850 alusel kohustus kostja tasuma tagasimakseid maksegraafiku alusel perioodil 20.10.2021 kuni 20.09.2022, seega on lepingu lõpptähtpäev (st kõigi osamaksete tähtaeg) käesolevaks hetkeks saabunud. Kostja on teinud tagasimakseid 1272,32 eurot ning kui arvestada maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 87,67 eurot (1359,99-1272,32).
52.Hageja on tõendanud, et kostjale on järelmaksulepingus nr 2015850 alusel väljastatud krediiti kokku 1359,99 eurot (dtl 123 jj).
53.Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
54.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Telia Eesti AS saatis kostjale 10.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 24.10.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava 9
2-25-105910 tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.10.2022 ning saatis kostjale 31.10.2022 arve oktoobri kuu järelmaksu osamaksete eest ning kuna lepingud öeldi üles, saatis Telia 28.11.2022 kostjale arve kauba jääkväärtuse tasumiseks.
55.Järelmaksulepingu nr 2015850 kohaselt sai kostja laenu 1359,99 eurot, mille kohustus tagasi maksma perioodil 20.10.2021 kuni 20.09.2022, seega on lepingu lõpptähtpäev (st kõigi osamaksete tähtaeg) käesolevaks hetkeks saabunud. Maksegraafiku alusel kuulus laen tasumisele kokku 12 osamaksena ehk 113,33 eurot (1359,99/12) kuus. Kostja on teinud tagasimakseid 1272,32 eurot. Seega on kostjal tasutud 11 osamakset kogusummas 1246,63 eurot ja osaliselt (s.o 25,69 eurot) 20.09.2022 ehk 12. osamakse. Seega oli kostja võlgnevuses osaliselt 12. osamaksega summas 87,67 eurot. See tähendab nõude ümberarvestuse korral on kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (s.o 10.10.2022) ja enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses osaliselt 12. ehk 20.09.2022 osamaksega summas 87,67 eurot (113,33-25,69). Esialgne võlausaldaja luges 25.10.2022 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 10.10.2022 ja leping öeldi üles 25.10.2022. Hageja poolt 29.04.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 273-274) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 10.10.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid üksnes 20.09.2022 osamaksega.
56.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 10.10.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 25.10.2022 üles öelda ning leping lõppes lepingu lõpptähtaja saabumisega 20.09.2022, mil oli viimase osamakse tasumise tähtaeg.
57.Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 87,67 eurot (1359,99-1272,32). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 87,67 eurot põhjendatud, kuivõrd kostja sai krediiti 1359,99 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 1272,32 eurot ning leping on tähtaja saabumisega 20.09.2022 lõppenud.
58.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt 87,67 eurot alates lepingu lõppemisele järgenvast päevast kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhjendatud põhinõudelt (87,67 eurot) alates 21.09.2022 (s.o lepingu lõppemisele järgnevast päevast, sest leping lõppes tähtaja saabumisega 20.09.2022) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise aja (s.o 04.06.2025) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 26,83 eurot. Lisaks rahuldab kohus hageja edasiulatuvate viiviste nõude põhinõudelt (87,67 eurot) alates 05.06.2025 (kohtuotsuse tegemisele järgnev päev) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksuleping nr 2087063
59.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 16.03.2022 järelmaksulepingu nr 2087063, mille alusel sai kostja seadme täielikult juhtmevabad kõrvaklapid Airpods 2, mille netohind on 199,99 eurot; krediidisumma 199,99 eurot, krediidi kulukuse määr 40,27% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 15,90 eurot, makseperiood 12 kuud.
60.Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 274) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 121,04 eurot (199,99-78,95), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 199,99 eurot ja tegi 10
2-25-105910 tagasimakseid kokku 78,95 eurot. Järelmaksulepingu nr 2087063 alusel kohustus kostja tasuma tagasimakseid maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2023, seega on lepingu lõpptähtpäev (st kõigi osamaksete tähtaeg) käesolevaks hetkeks saabunud. Kostja on teinud tagasimakseid 78,95 eurot ning kui arvestada maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 121,04 eurot (199,99-78,95).
61.Hageja on tõendanud, et kostjale on järelmaksulepingu nr 2087063 alusel väljastatud krediiti kokku 199,99 eurot (dtl 129 jj).
62.Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
63.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Telia Eesti AS saatis kostjale 10.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 24.10.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.10.2022 ning saatis kostjale 31.10.2022 arve oktoobri kuu järelmaksu osamaksete eest ning kuna lepingud öeldi üles, saatis Telia 28.11.2022 kostjale arve kauba jääkväärtuse tasumiseks.
64.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Järelmaksulepingus nr 2087063 kohaselt sai kostja laenu 199,99 eurot, mille kohustus tagasi maksma perioodil 20.04.2022 kuni 20.03.2023, seega on lepingu lõpptähtpäev (st kõigi osamaksete tähtaeg) käesolevaks hetkeks saabunud. Maksegraafiku alusel kuulus laen tasumisele kokku 12 osamaksena ehk ca 16,67 eurot (199,99/12) kuus. Kostja on teinud tagasimakseid 78,95 eurot. Seega on kostjal tasutud 4 osamakset kogusummas 66,68 eurot perioodil 20.04.2022 kuni 20.07.2022 ja osaliselt 20.08.2022 osamakse (s.o 12,27 eurot). Seega oli kostja võlgnevuses osaliselt 20.08.2022 osamaksega summas 4,40 eurot. See tähendab nõude ümberarvestuse korral on kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (s.o 10.10.2022) võlgnevuses osaliselt 20.08.2022 osamaksega (4,40 eurot) ning täielikult võlgnevuses 20.09.2022 (16,67 eurot) osamaksega. Esialgne võlausaldaja luges 25.10.2022 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 10.10.2022 ja leping öeldi üles 25.10.2022. Hageja poolt 29.04.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 274) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 10.10.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid üksnes osaliselt 20.08.2022 osamaksega (4,40 eurot) ning täielikult 20.09.2022 (16,67 eurot) osamaksega.
65.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 10.10.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 25.10.2022 üles öelda ning leping lõppes lepingu lõpptähtaja saabumisega 20.03.2023, mil oli viimase osamakse tasumise tähtaeg.
66.Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 121,04 eurot (199,99-78,95). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 121,04 eurot põhjendatud, kuivõrd kostja sai krediiti 199,99 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 78,95 eurot ning leping on tähtaja saabumisega 20.03.2023 lõppenud.
67.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt 121,04 eurot alates lepingu lõppemisele järgenvast päevast kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhjendatud põhinõudelt (121,04 eurot) alates 11
2-25-105910 21.03.2023 (s.o lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, sest lepingu lõpptähtpäev oli 20.03.2023) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise aja (s.o 04.06.2025) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 31,58 eurot. Lisaks rahuldab kohus hageja edasiulatuvate viiviste nõude põhinõudelt (121,04 eurot) alates 05.06.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
68.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja järelmaksulepingutest tulenevad intressid kogusummas 20,02 eurot. Hageja on arvestanud ja järelmaksulepingutest tulenevalt on intresside määraks 21,90% aastas (dtl 116, dtl 123, dtl 129). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.01.2020 kuni 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
69.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingutest tulenevat võla 2 sissenõudmiskulusid 40 eurot VÕS § 113 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 27.12.2024 kiri 20 eurot; 06.01.2025 kiri 5 eurot; 13.02.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
70.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
71.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
72.Järelmaksulepingutest tulenevalt oli hageja nõuete kogusummaks 877,94 (552,90+20,02+305,02). Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 2.
eurot
73.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
74.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 30 euro ulatuses ehk 27.12.2024 kiri 20 eurot; 06.01.2025 kiri 5 eurot; 13.02.2025 kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 10 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude 12
2-25-105910 rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 30 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
75.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
76.Hageja nõuete kogusummaks oli 917,94 eurot (552,90+20,02+40+305,02). Kohus rahuldas hageja nõude 297,12 euro (s.o 87,67+26,83+121,04+31,58+30) ehk ca 32% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 32% ulatuses kostja ja 68% ulatuses hageja kanda.
77.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 422,50 eurot (s.o 2,5 tundi tööd tunnihinnaga 169 eurot).
78.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot.
79.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
80.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
81.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma 13
2-25-105910 käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
82.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 540 eurot (280 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 32% hageja menetluskuludest ehk 172,80 eurot.
83.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
84.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
85.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
86.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.