Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Hoya-Pasta OÜ (registrikood 14040301, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Ehitajate tee 110, 12618 Tallinn); Võlgniku lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Hoya-Pasta OÜ (registrikood 14040301) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Martin Krupp’il likvideerida Hoya-Pasta OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp alates Hoya-Pasta OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Hoya-Pasta OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige E M (isikukood XXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu suuruseks 1620 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot ning vajalike kulude katteks 70,75 eurot. Tasu ja kulude hüvitis mõista välja võlgnikult S OÜ kasuks.
6.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule (sh dokumentide hoidjaks määratud juhatuse liikmele E M ), ajutisele haldurile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord 1 (5)
2-19-5211 Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Hoya-Pasta OÜ esitas 03.04.2019 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik (endise nimega F K OÜ) 29.04.2016 asutatud äriühing, mille tegevusalaks oli koristusteenuse osutamine ja koristustööde teostamine. Tegevuse alguses sõlmiti mitmeid edukaid lepinguid, mille tulemusena suudeti teenida kasumit nii 2016., 2017. kui ka 2018. aastal. Kahjuks läks 2018. aastal pankrotti üks võlgniku suurklientidest R E AS, registrikood XXX, mille tulemusena on tänaseks selge, et võlgnikul jääb saamata väljastatud arveid summas vähemalt 15 000 eurot. Kui lisada siia juurde tööjõu kulu pidev suurenemine ja konkurentsi kasv koristusteenuse osutamisel ja korisustööde teostamisel, siis on tänaseks selge, et äriühingu kohustused ületavad äriühingu varasid, mistõttu on võlgnik sunnitud pöörduma pankrotiavaldusega kohtusse. Võlgnik palub algatada enda suhtes pankrotimenetlus.
2.09.04.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 07.05.2019.
3.02.05.2019 esitas Martin Krupp kohtule ajutise pankrotihalduri esialgse aruande. Aruande kohaselt oli võlgniku tegevusalaks koristusteenuse osutamine ja koristustööde teostamine. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 51 681 eurot, kohustusi 18 934 eurot, omakapital 32 747 eurot ning aruandeaasta kasum 3 264 eurot. Võlgniku müügitulu oli 261 718 eurot. Võlgniku 30.04.2019. a bilansi kohaselt on võlgnikul vara 425,67 eurot, kohustusi 9 254,23 eurot, omakapital -8 828,56 eurot ja aruandepeerioodi kahjum -68 787,11 eurot. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontosid, milledest nähtub, et võlgnik on tasunud B OÜ ja C S OÜ poolt edastatuid arveid, milliste registreeritud aadress kattub võlgniku omaga ning juhatuse liige oli E M . ASi L P arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on tagastanud juhatuse liikmele 12.03.2019. a 500 eurot selgitusega “osaniku kulu kanne“, 628 eurot selgitusega „arveldused osanikuga“. 29.01.2019. a on tasutud E M komandeeringutasusid summas 539,71 eurot. Võlgnik on saanud 21.12.2018. a O OÜ-lt 3 000 eurot selgitusega „lühiajaline laen“, mis on edasi kantud C S OÜ-le selgitusega „arve“. O OÜ-le on lühiajaline laen tagastatud 27.12.2018. a summas 3 300 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et C S OÜ-l käive 2016. a., 2017. a., 2018. a. ja 2019. a I kv puudus. C S OÜ-le on tehtud kandeid 2019. a summas 4 253,42 eurot selgitusega „arve“. AS-i S P arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on kandnud 27.03.2019. a F I SL 3 395 eurot, Õ T OÜ-le 3 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust nähtub, et võlgnik on teinud mitmeid tehinguid lähikondsetega, milliste tehingute täpsemad tingimused ja vastavus võlgniku ning võlausaldajate huvidele vajavad edasist kontrollimist. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulub sõiduk Citroen C4 Picasso. Võlgniku selgituste kohaselt on sõiduk võõrandatud F I SL (urb La Reserva de Marbella Spain) hinnaga 3 400 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et AS-i S P arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on kandnud 27.03.2019. a F I SL 3 395 eurot. Tulenevalt eeltoodust on pankrotihaldur arvamusel, et 2 (5)
2-19-5211 sõiduki tegelikku võõrandamist ei toimunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 11 641,03 eurot, millest maksuvõlgnevus on 9 219,61 eurot. Võlgniku finantsnäitajate analüüsi kohaselt oli kuni 2019 aastani võlgniku tegevus kasumlik ja jätkusuutlik, kuid 2019 on tehtud tehinguid, mis ei ole tavapärased ning nende eesmärk võis olla teadlik maksejõuetuse põhjustamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik esitatud andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda poolt maksejõuetuse põhjusena välja toodud R E AS-i pankroti väljakuulutamine ei ole ajutise halduri hinnangul siiski võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku kogu raamatupidamisdokumentatsiooni ning tulenevalt eeltoodust ei ole ajutine haldur saanud kontrollida, kas võlgnikule jäi tasumata R E AS-i poolt arveid summas 15 000 eurot. Maksejõuetuse põhjusena võib eeldada pankrotikuritegu või rasket juhtimisviga. Ajutine haldur teeb ettepaneku võlgniku pankrot välja kuulutada.
4.07.05.2019 toimunud kohtuistungil palus võlgnik, et kohus määraks talle täiendava tähtaja seisukoha esitamiseks seoses sellega, et võlgniku juhatuse liige viibib välismaal ning esindajal ei ole olnud võimalik temaga asjaolusid arutada. Kohus lükkas pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungi edasi kuni 30.05.2019 ning määras võlgnikule sama tähtaja seisukoha esitamiseks.
5.Ajutine haldur esitas 29.05.2019 kohtule täiendava aruande, milles märgib, et on välja selgitanud, et pankrotivara esemeks olev sõiduk asub Hispaanias ja isegi kui vaidlustada tagasivõitmise korras sõiduki müügileping, võib valduse saamine osutuda liiga kulukaks. Ajutine pankrotihaldur märgib, et on kontrollinud esialgses ajutise halduri aruandes väljatoodud asjaolusid ning leiab, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega, kui keegi huvitatud isikutest ei tasu kohtu deposiiti 3000 eurot.
6.Ajutine haldur on esitanud kohtule ka tööaruande, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 18 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1620 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata vajalike kulude hüvitiseks 70,75 eurot. Tasu ja kulud palub ajutine haldur määrata tasutud deposiidi arvelt OÜ S kasuks.
7.30.05.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ja märkis, et on edastanud ajutisele haldurile täiendavat informatsiooni. Võlgnik lisas, et ei ole nõus, et maksejõuetus on kunstlikult tekitatud ning vaidlusalune sõiduk on ka reaalselt võõrandatud ja asub Hispaanias. Ajutine haldur jäi oma järelduste juurde, kuid märkis, et antud olukorras ei ole siiski otstarbekas pankrotti välja kuulutada. Võlgniku esindaja teatas, et võlgniku juhatuse liige ei ole nõus ajutise halduri tasu enda kanda võtma. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3000 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
8.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.05.2019. Seisuga 30.05.201906.06.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada 3 (5)
2-19-5211 võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
10.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 11 641,03 eurot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
12.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on oma aruandes jõudnud järeldusele, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Samas on ajutine haldur välja toonud, et nimetatud eelduseid tuleks täiendavalt kontrollida. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega.
13.Kuna asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti, siis on kohtu hinnangul täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
14.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
15.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme E M (isikukood XXX).
16.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise 4 (5)
2-19-5211 asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
17.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot ning vajalike kulude katteks 70,75 eurot.
18.PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur esitanud kohtule taotlust tasu ja kulude osaliselt hüvitamiseks riigi vahenditest. Seega jäävad ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda. Tasu ja kulud kuuluvad võlgnikult välja mõistmisele S OÜ kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.