Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

menetluse ajal töötasu 226-360 eurot kuus ja erinevaid toetusi, 2016.a ühekordse toetusena madalapalgalise toetus 595 eurot. Muu vara puudub. Igakuised kulud on 420 eurot, osaliselt kantakse kulud sotsiaaltoetustest ja osaliselt katab kulud võlgniku elukaaslane. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning M - ja T . Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) võlgnikul on arvelduskonto S AS-is ja kaks kontot L B AS-is (jääk 0 eurot); 2) võlgnikul oli arvelduskonto AS-is S P , mis on suletud 2016.a; 3) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu M E OÜ-st (oktoober 2013 kuni veebruar 2014), AS-st MK A (aprillist 2014 kuni aprill 2017) ja edaspidi Töötukassast. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 14.10.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt oli võlgnikul üks võlausaldaja N B F P Eesti filiaal, kelle nõude osas on õigusjärglane L B AS. Kohus andis 06.05.2019 kirjaga võlausaldajale tähtaja 31.05.2019 seisukoha esitamiseks ning selgitas ka, et kui seisukohta ei laeku, siis eeldab kohus vastuväidete puudumist võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja seisukohta ei esitanud. Kohus on seisukohal, et võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma miinimumpalga ja toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgniku töötasu jäi alla töötasu alammäära ning alates 2017.a juunist on võlgniku sissetulekuks olnud toetused. Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal tasunud oma võlgnevusi, ei ole kohtule teadaolevaid andmeid arvestades tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldaja kahjustamisele. Ka võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb A J vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega vabaneb võlgnik enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustustest, v.a õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad R V kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.