Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolude kirjeldus

22.04.2019 esitas J N (edaspidi võlgnik) Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja 07.05.2019 avalduse täpsustused, paludes kuulutada välja võlgniku pankrot, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 13.05.2019 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi (edaspidi ajutine haldur). 26.05.2019 esitas ajutine haldur ajutise halduri aruande. Võlgnik oli kohtuistungil aruandega nõus. Võlgnik on tunnistatud xxx, tal on xxx. Võlgnik käib xxx, mis on xxx poolt määratud. Võlgnikul on ka xxx, 05.06. on uuringud. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J N pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepper’i kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, samal ajal kui kohustuste kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 11 587,19 eurot. Kohustustele lisandub vähemalt kohtutäituri tasu nõue. Menetluses on 3 täiteasja, kuriteo- ega tsiviilasju menetluses ei ole. Võlgnikul puuduvad kehtivad ja kehtetud seosed äriühingutega. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2015.a. Alalise maksjõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 2 mõttes. Võlgnik töötas xxx madalapalgalisel töökohal ning töötasuga ei suutnud ta katta igapäevaseid vajadusi. See tingis kiirlaenude võtmise, mille tagajärjel rahalised kohustused akumuleerusid ja võlgnik ei suutnud neid täita. Pankrotimenetluse võimalikud kulud on ca 1700 eurot, võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse prognoositavaid kulusid. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Aruandes esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, samal ajal kui kohustuste kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 11 587,19 eurot, ning nimetatud seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik ei suutnud madalapalgalise töökoha töötasuga katta igapäevaseid vajadusi, mis tingis kiirlaenude võtmise, mida võlgnik ei suutnud täita. Maksejõuetus kujunes välja 2015.a. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise

võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: vara puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, mistõttu kohtul on alus välja kuulutada pankrot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 07.06.2019 kell 12.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepper’i ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02.07.2019 kell 11.00. Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 2004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 6,7 töötunni eest 536,90 eurot, millele lisandub käibemaks 107,20 eurot, kokku seega 643,20 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 102,79 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Pankrotiavalduse menetluse kulud kokku 745,99 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 536,90 eurot, millele lisandub käibemaks 107,20 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 102,79 eurot, mis sisaldab käibemaksu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb

siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, välja riigi vahenditest Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on xxx Swedbank AS. Tasu osa, mida ei mõisteta välja riigi vahenditest (643,20-476,40), summas 166,80 eurot ning kulude hüvitus 102,79 eurot, kuulub väljamõistmisele võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.