Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

24.05.2019 esitas võlausaldaja taotluse, et juhul kui deposiiti on tasutud pankrotihalduri tasu katteks 2000 eurot, siis määrata võlgniku uueks ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Indrek Lepsoo nõustub eelmärgitud tingimustega. Kohtu põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Ajutise pankrotihalduri 02.05.2019 esitatud aruande kohaselt igasugune vara, millele saaks pöörata sissenõuet võlgnikul puudub ning võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 4 360 819,65 eurot. Võlgniku maksejõuetus on peamiselt suutmatusest täita oma erinevaid suures ulatuses kohustusi vara, töökoha ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus hetke majanduslikku seisundit arvestades kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Võlgnik on maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik R N on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tuleb rahuldada. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Veli Kraavi on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 20 tundi (arvestusega 1 tund = 85 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 340 eurot, kokku 2040 eurot on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohtu deposiiti on tasunud 24.05.2019 UTA spółka z ograniczona odpowiedzialnościa Eesti filial summas 1000 eurot ja 24.05.2019 xxx OÜ summas 1000 eurot.

Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 24.05.2019 tasutud ettemaksust 2000 eurot Advokaadibüroo Lextal arveldusarvele XXX, AS Swedbank. Kohus jätab rahuldamata 24.05.2019 võlausaldaja taotluse, et juhul kui deposiiti on tasutud pankrotihalduri tasu katteks 2000 eurot, siis määrata pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. PankrS § 4 lg 1 kohaselt kuulub pankrotiasja menetlemine kohtu pädevusse ning ajutise halduri nimetab kohus arvestades haldurile pankrotiseaduses esitatavaid nõudeid (PankrS § 22 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.