Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Välja mõista H. H. menetluskulu 813 (kaheksasada kolmteist) eurot ja 60 senti AB “Lietovos draudimas“ kasuks. Välja mõista H. H. AB „Lietovos draudimas“ kasuks menetluskuludelt summas 813,60 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 813,60 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on hageja UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. 31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte üle UAB DK “PZU Lietuva” vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK “PZU Lietuva” vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele. Eestis esindas ülevõtjat UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal. Ettevõtte üleminekul toimub üldõigusjärglus. Hageja on omakorda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane alates 31.05.2015. Seega läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte 31.10.2014 üle UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile. UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte läks omakorda 31.05.2015 üle hagejale. 04.10.2016 teatas M. S. , et tema korteris hakkas köögi laest vett alla jooksma. Kontrollides selgus, et ülemisel naabril on toimunud radiaatori õhutuskraanist veeleke. M. S. korteris said kahjustada köögi lagi, põrand, kööginurk ja laual asunud esemed. M. S. kuuluv korter aadressil Savi 2-42 Põlva ning selles asuv kodune vara olid kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja üldõiguseellase poolt kindlustuslepinguga, mille lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013. Kahju ülevaatamisel selgus, et köögis on laes ja seinal vee jäljed; niiskusmõõtja näitab, et põrandaalune on kuiv; põrandal PVC kate, mis kaitses põrandat; pundunud on nurgadiivan; köögikapid on pundunud ja mööbel tuleb vahetada; rösterisse jooksis vesi ja katsetades seda ülevaatuse käigus selgus, et see on muutunud kasutuskõlbmatuks. Korteri nr 42 remondiks tegi hinnapakkumise Kindlustustööde OÜ summas 1520,70 eurot. Kahjustatud köögikappide karkasside vahetuseks tegi hinnapakkumise Kodusisustus OÜ summas 972 eurot. Nurgadiivani kahjuks hindas kindlustusvõtja 170 eurot ja rösteri kahjuks 30 eurot. Seega on kahju suuruseks kokku 2692,70 eurot (1520,70+972+170+30). Peale remonditööde lõppu vormistasid Kindlustustööde OÜ ja kindlustusvõtja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Ka kapi karkasside vahetus vormistati aktiga. Kodusisustus OÜ esitas hagejale arve summas 972 eurot. Hageja hüvitas kahju summas 2492,70 eurot (1520,70+972), omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kahjuhaldus OÜ esitas hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte ja kahju kindlakstegemise kulude arve summas 140 eurot, hageja hüvitas nimetatud arve. Seega hageja on hüvitanud: korteri remondimaksumuse 1520,70 eurot, mööbli karkasside maksumuse 972 eurot ja kahju kindlakstegemise kulu 140 eurot, s.o. kokku 2632,70 eurot. Veekahju sai alguse korteris nr 45 asunud radiaatori õhutuskraanist. Kostja on korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nr 1603538) omanik. Hageja koostööpartner 4PS OÜ esitas kostjale 03.04.2017 tagasinõude nr 3536, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 20.04.2017. Kostja on kahjunõude kätte saanud, kuid leidis, et kahjunõue on alusetu ja kahju suurus on tõendamata. Kahjunõue on

2 (16)

muutunud sissenõutavaks alates 21.04.2017. Hageja leiab, et tekkinud kahjustuse eest vastutab korteri nr 45 omanik ehk kostja, kelle korteris lekkis radiaatori õhutuskraan. Radiaator on korteriomanike kaasomandis. Küttesüsteemi radiaatori õhutuskraan, mis lekkis, asub kostja korteriomandis ja on seega kostja mõjusfääris. Kostjal on kohustus jälgida tema mõjusfääris (korteris) asuva radiaatori ja selle õhutuskraani seisukorda, ning vajadusel õhutuskraan sulgeda (või rikkega kraan asendada), et vältida lekkeid ja seeläbi teiste kaasomanike kahjustamist. Korteriomanikul on kohustus hoida korras elamu küttesüsteemi osa (radiaator koos selle osadega, sh õhutuskraaniga), mis faktiliselt asub korteri reaalosa piires ja korteriomaniku mõjusfääris. KOS § 11 lg 3 tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Kostja ei ole tõendanud, et radiaatori õhutuskraani lekke oleks põhjustanud vääramatu jõud. Kostja oleks saanud kontrollida kütteperioodi alguses õhutuskraani veetihedust ja vajadusel lekkiva kraani asendada. KOS § 15 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta. KOS § 15 lg 5 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Muuhulgas KOS § 15 lg 6 p 2 alusel käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Korteriomanikul on hoolsuskohustus kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide (sh radiaatori) korrasolekut. Kohustuse rikkumise eest vastutavad kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav (RKTKo 3-2-1-129-13, p 50). Kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud teist alternatiivset kohustust ja on vastutav tekkinud kahju eest. Kostja ei hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja hinnangul on selliseks omandi tavakasutusest tekkiva mõju ületamiseks vee lekkimine kostja korterist alumisse korterisse. Viivised hagi esitamise seisuga 15.09.2017 (periood 21.04.2017 – 15.09.2017 ehk 149 päeva eest) on 85,63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 2632,70 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 15.09.2017 summas 85,63 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõue on vastuoluline ja tõendamata ja palub jätta hagi rahuldamata. Esitatud fotodelt on nähtavad veelekke jäljed laes küttetorustiku ümbruses (kööginurga pingi ja selle taga asuva nurgalaua kohal). Köögikapid asuvad vastasseinas veelekke kohast eemal ja nende kahjustused said tekkida ainult põrandaga kokkupuutuvatele osadele. Kappide üldfotod (ülevalt võetud) ei võimalda hinnata nende seisukorda ega ka kahjustusi. On lisatud mingid fotod pundunud plaatidest ja töötasapinnast, kuid nendest ei ole aru saada, et need oleks selle köögimööbli osa ja puudub põhjuslik seos veelekke ja selliselt kahjustunud plaatide vahel. Kahjude hindamisel ei ole välja toodud köögikappide väärtust või väärtuse vähenemist. Hüvitamisele kehtib mõistlikkuse printsiip. Kui taastamise kulud on suuremad kui kahjustatud asja väärtus, tuleb hüvitada asja väärtus. Kahjustustes on kirjeldatud ainult alumistel kappidel veekahjusid, ülemiste kappide kahjustamist ei ole väidetud. Seega kappidele tekitatud kahju hindamiseks ei saa aluseks võtta hinnapakkumise komplekti kogumaksumust, kuna see sisaldab nii kahjustatud kui ka kahjustamata kappide maksumust. Ei ole põhjendatud põrandaliistude asendamine ja kui köögi ühes nurgas esinenud veejälgede kõrvaldamise käigus on terve köögi seinad ja lagi remonditud, on ilmselgelt korteriomanik remondist kasu saanud (kahjustute kõrvaldamisele lisaks on remonditud ka kahjustamata osa köögist, mis ei ole käsitletav kahjude hüvitamise nõudena). Mööbli montaaž on tehtud remondil ja uuesti mööbli asendamisel, mis on põhjendamatu

3 (16)

topeltkulu, mis ei ole kahju hüvitamise nõudena käsitletav. Hageja poolt esitatud tagastusnõudes on kahjujuhtumi toimumise kuupäevaks märgitud 05.10.2016, kostja korteris toimus veeavarii 3.10.206, millest kostja teatas haldusfirmale Põlva Maja OÜ, kes likvideeris avarii viivitamatult samal päeval. Kui 5.10.2016 toimus mingi teine veeleke, ei saanud selles osaleda kostja korter ja kui 05.10.2016 veeavariist on põhjustatud kahjustused, tuleb see kahju eristada 03.10.2016 veeavariist põhjustatud kahjust. Hageja on kindlustusfirma, kelle kutsepädevusse kuuluva kahju kindlakstegemise tellimise summasid ei ole õige käsitleda tekitatud kahjuna. Pärast veeavariid käisid kostja abikaasa ja üürnik korduvalt korter 42 ukse taga, et veeavarii kahjustusi üle vaadata ja vajadusel abistada koristamisel, kuid keegi ei avanud ust. Hiljem suhtles kostja korteri omanikuga sõnumitega, kes kinnitas, et veelekke tekkimisele järgnevalt lahkus ta tütar korterist, tema ise oli tööl ja tuli alles õhtul ja siis kuivatas lekkinud vee. Seega veekahjustusi võis suurendada korter 42 elaniku viivitus lekkinud vee koristamisel. Spetsialisti AS Põlva Soojus tootmisjuhi Mati Eelmäe arvamusega soovib kostja tõendada, et veeavarii tekkimise eest ei vastuta tema lekke tekkimise asukoha korteriomanikuna, vaid see on kõigi korteriomanike kui maja kaasomanike ühine vastutus. KÜ Savi 2 on sõlminud haldusfirmaga Põlva Maja OÜ lepingu maja hooldus-remonttöödele, mille hulka kuulub küttesüsteemi kui terviku korrashoid. Korteriomanikud maksavad halduskuludena tehtavate tööde eest haldustasu igakuuliselt vastavalt korteriomandi suurusele. Lekke tekkimine on avariiline rike ja selle avastamisel on iga korteriomaniku kohustus viivitamatult teatada haldusfirmale, mida oleks pidanud tegema ka korteri 42 omanik (elanik), mis oleks kiirendanud avarii likvideerimist ja seeläbi oleks veeleke olnud väiksem ja põhjustanud väiksema kahju. Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, sest tegemist on Savi 2 korteriühistu kui korteriomanike kaasomandisse kuuluva hoone osast tuleneva nõudega kõigi korteriomanike vastu, korteriühistu esindab korteriomanikke ühisomandisse puutuvates küsimustes. Kuna tegemist on kortermajaga, mis koosneb 60 korteriomandist, saab kostja vastutus piirneda tema korteriomandi osa suurusele vastavas osas haginõude tõendatud ja põhjendatud osast.

ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Iseseisva nõudeta kolmas isik Osaühing Põlva Maja selgitab (tl 134-135), et kahjujuhtumi toimumise ajal oli Savi tn 2 Põlva asuva korteriomanike ühisuse valitsejaks Põlva Maja OÜ, kes võib kinnitada, et kaasomandis olev küttesüsteem oli heas seisukorras ning seda hooldati regulaarselt. Kahjujuhtumi põhjustanud radiaatori õhutuskraanile eraldiseisvat hooldust ette nähtud ei olnud. Korterites asuvate õhutuskraanide korrasolekut hinnati läbi küttesüsteemi tervikliku toimimise, surveproovide ja visuaalsete ülevaatuste kaudu. Ainuüksi asjaolu, et radiaatori õhutuskraan hakkas lekkima, ei tõenda kostja vastutust, samuti jätab hageja arvestamata, et kaasomandis oleva küttesüsteemi hooldusprotseduuride eest vastutab kostja kõrval ka hageja õiguseellane. Kuna kahju lähtus korteriomandi kaasomandist, mille puhul olid korteriomanikud valinud end esindama OÜ Põlva Maja, siis pidanuks hageja OÜ Põlva Maja kahjust viivitamatult informeerima. Selle asemel helistas hageja aga hoopis kostjale, tekitades sellega avarii likvideerimisel vähemalt tunniajase viivituse, mis omakorda suurendas hagejale tekitatud kahju suurust. Seega isegi siis, kui kohus leiab, et hageja vastutab kahjujuhtumi toimimise eest, siis tulenevalt VÕS § 139 lg 1, tuleks hageja kahju vähendada 200 euroni ehk

4 (16)

summani, mis vastab hageja omavastutuse suurusele. Kuna kostja süülisus on tõendamata, siis on tema vastutus piiratud kaasomandi osa proportsionaalse suurusega. Kostjale kuulub 663/33581 mõttelist osa kinnistust, mis teeb vastutuse maksimaalseks rahaliseks suuruseks juhul, kui hagi rahuldataks täies ulatuses ((2632,70 / 33581) x 663 =) 51,97 eurot. OÜ Põlva Maja nõustub ka kostja poolt esitatud väidetega hüvitise suuruse osas, täiendades neid omalt poolt sellega, et hageja ja hageja õiguseellase vahelise lepingu kohaselt oli koduse vara hüvituspiir 1000 eurot. Võttes arvesse 200 euro suurust omavastutust, ning seda, et teine kindlustuslepingus sätestatud varaliik oli korter, mis on eelkõige õiguste kogum, mitte füüsiline ese, ei saanud hüvitise suurus ületada 800 eurot. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on kannatanu kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane; korteri Savi 2-42 Põlva linnas suhtes oli perioodil 10.09.201409.09.2017 sõlmitud korteri omaniku ja kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali vahel kodukindlustuse leping (tl 16-17), mille üldtingimuste p 3.4.1.a. kohaselt kuulus hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on muuhulgas hoonesisesest küttesüsteemist väljavoolanud vesi (tl 20); kindlustusandja on korteri Savi 2-42 remondi eest Kindlustustööde OÜ tasunud 01.12.2016.a.1520,70 eurot (tl 29) ja kapi karkasside eest Kodusisustus OÜ 16.03.2017 972 eurot, tasunud kahjukäsitlusteenuse eest Kahjuhaldus OÜ 17.11.2016.a. 140 eurot (tl 35). VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomand on kindlustusjuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS, kehtetu 1.jaanuarist 2018) § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on leidnud, et korteriomanikud valdavad ja kasutavad keskküttesüsteemi püstikuid kaasomanikena AÕS § 72 järgi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13). Poolte vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hoone küttesüsteem koos selle osadega on korteriomanike kaasomandis.

5 (16)

Korteriomanike ühisusest tuleneb, et korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduda ka kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (Riigikohtu

6 (16)

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Hagi vastuses leiab kostja, et ilmselt ei ole hagi materjalidest selge kahjujuhtumi aeg. Hageja möönab, et kostjale saadetud kohtuvälisel tagasinõudel oli ekslikult viidatud kahju toimumise kuupäevale 05.10.2016. Kohus nõustub hagejaga, et kohtule esitatud asja materjalide järgi (kahjuteade- tl 15 jt) on võimalik tuvastada kahjujuhtumi toimumise kuupäev 03.10.2016. Seda kuupäeva on kinnitanud kostja ka oma vastuse p 3.8. Poolte vahel puudub vaidlus kahju tekkepõhjuse osas. Esialgu on küll kannatanud korteri omanik teatanud kindlustusandjale (tl 15), et ülemine naaber oli radika kraani lahti keeranud, et seda õhutada, jättes selle järelevalveta ja vesi jooksis alla ning vara ülevaatuse aktis on juhtumi põhjuseks märgitud radiaatori õhutamine üleval korteris (tl 23), kuid ühegi tõendiga ei ole selline fakt tõendamist leidnud. Kostja on esitanud kohtule AS Põlva Soojus tootmisjuhi Mati Eelmäe arvamuse (tl 87), mida kohus loeb TsMS § 272 lg 2 mõttes eriteadmistega isiku arvamuseks, mille kohaselt korteris Põlvas Savi 2-45 juhtus 03.10.2016 kella 13.00 paiku radiaatori õhutusventiili avarii, mille tulemusel hakkas maja keskküttesüsteemist vesi välja jooksma ja vesi tilkus alumise korruse kööki. Samast arvamusest nähtuvalt oleks surveproov kindlasti välja toonud radiaatori õhutusventiili seisundi, mis ei ole silmaga alati märgatav. Kostja seletab kohtuistungil, et ta ei elanud 2016.a. Eestis, oli välismaal. Kostja poolt kohtule esitatud kostja ja M. S. e-kirjavahetusest nähtub, et selles korteris elasid üürnikud (tl 86). Korteriomaniku vastutust ei välista KOS § 11 lg 2 järgi asjaolu, et korteriomanik on andnud korteri üürniku kasutusse. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et KOS § 11 lg 1 p 1 paneb korteriomanikule ainult korteriomandi reaalosa korrashoiukohustuse, sest sama sätte kohaselt peab korteriomanik kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu arvates on korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 43 asunud seisukohale, et tähtsust ei ole, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast.

7 (16)

Korteriomanikel on ühine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises seisukorras, millest ei tekiks kellelegi kahju (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-129-13, p 47, 48; 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 märkinud, et kaasomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandi eseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või KÜ vahendusel) torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks.... Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav... Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata... Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15;

8 (16)

õhutusventiili vahetanud (parandanud) isikut, kelle ülekuulamisele vaidles vastaspool vastu, sest kolmas isik ei olnud seda kirjalikus eelmenetluses ega enne kohtuistungit taotlenud. Kolmas isik ei avaldanud kohtule mõjuvat põhjust, miks ta seda tõendit varem esitada ei saanud, taotluse rahuldamine oleks tinginud kohtuistungi edasilükkamise, tõendi esitamisele vaidles vastu hageja, kolmas isik ei teadnud kohtuistungil tunnistaja nimegi, taotledes TsMS §-de 329330 mõttes tõendi esitamist hilinenult, mistõttu jättis kohus selle kolmanda isiku taotluse rahuldamata. Kostja ei ole toonud esile ka asjaolusid, et ta vabaneks vastutusest vääramatu jõu esinemise tõttu. Vee voolamine torustikus ei ole iseenesest vääramatu jõud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.juuni 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06 asunud seisukohale, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Selleks, et mingit asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, peab vääramatule jõule (vabandatavusele) tuginev isik tõendama, et asjaolu vastab järgmistele tunnustele: asjaolu asub väljaspool võlgniku mõjusfääri; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et kahju tekkimist oleks põhjustanud vääramatu jõud. Seega puuduvad tõendid asjaolude kohta, mis vabastaksid kostja vastutusest. Kohus on tuvastanud ka põhjusliku seose kostja käitumise (kostja valduses olnud radiaatori õhutuskraanist tekkinud veeleke) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel. Kui kostja korteris ei oleks radiaatori õhutamiskraanist põrandale voolanud vesi, ei oleks ka kahjujuhtumit toimunud. Vara ülevaatuse aktist (tl 23) nähtub, et xxxxxx-xxxxxxxxx köögis on laes ja seinal vee jäljed; vesi on olnud ka põrandal, aga niiskusmõõtja näitab, et põranda all on kuiv; ruumi suurus on 2,8x3,3 m, h=2,65; pundunud kahe köögikapi sokkel kokku 2 meetrit; kööginurga pink 1 plaat alt pundunud; vee alla jäi röster, mis ei lülita enam välja. Kahjude ülevaatuse aktist (tl 31-33) nähtub täiendavalt, et hiljem selgus, et köögikapid on pundunud ja mööbel tuleb vahetada. OÜ Kahjuhaldus poolt koostatud kahjujuhtumi kokkuvõttes on fotod, kohtule on esitatud muud fotod kahjustatud korterist (tl 44-70). Fotodelt on näha muuhulgas pundunud köögimööbel (tl 44-47, 66), niiskunud köögilagi püstaku läheduses (tl 49, 63). Hageja on esitanud Kindlustustööde OÜ poolse remonditööde pakkumise (tl 24), tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti koopia (tl 26) ja maksekorralduse koopia, millest nähtuvalt on hageja tasunud Kindlustustööde OÜ-le 1520,70 eurot; Kodusisustus OÜ poolt koostatud köögimööbli (koos vana demonteerimise ja utiliseerimisega, transpordi ja paigaldusega) pakkumise (tl 25), teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 27), arve (tl 28) ja maksekorralduse, mille kohaselt on hageja Kodusisustus OÜ-le tasunud 972 eurot (tl 30). Kostja on esitanud vastuväited, et köögimööbli kohal asuvas laepiirkonnas puuduvad veekahjustused, samuti ei ole ülemiste köögikappide kahjustused iseloomulikud veekahjule, köögikapi tasapinna (köögikapi ääreliist on osaliselt lahti tulnud) kahjustused on tekkinud mööbli tavapärase kasutamise käigus, mistõttu on köögimööbli kahjustamise hageja poolt veekahjuga sidumine meelevaldne; vara ülevaatuse akti kohaselt tuvastati ülevaatuse käigus ainult kahe köögikapi sokli kahjustus kokku 2 m ulatuses; laes ja seinas olid veejäljed ja veejälgi

9 (16)

on võimalik puhastada; ei oleks vaja olnud teha pahteldamistöid, sest vee voolamine ei saanud sealt olla nii suur, et oleks igalt poolt pahtli lahti löönud; köögikapi raamistik on võimalik välja vahetada; põhjendamatu on kogu köögi värvimine. Kohus nõustub hagejaga, et köögikappide valmistamiseks kasutatud saepuruplaadi pundumine on veekahjustuse tüüpiline tagajärg, sest poorne saepuruplaat, mille põhikoostisaine on saepuru, imab endasse vett ning selle tagajärjeks on puidu (saepuru) mahu kasv, mis väljendub ruumala suurenemises ehk nn pundumises. Vara ülevaatuse aktist nähtub, et köögis on peale veejälgede laes ja seinal, olnud vesi ka põrandal. Kahjumijuhtumi kokkuvõttest (tl 31) nähtub, et hiljem on selgunud, et köögikapid on pundunud ja mööbel tuleb välja vahetada, ka ülemiste kappide kahjustuse kohta on esitatud foto (tl 44). Kohus nõustub hageja järeldustega, et kuna vesi liigub eelduslikult läbi vahelae seina äärest, siis on kapi ja seina kokkupuute pind kõige märjem (niiskem) koht ja selles piirkonnas on ka mööbli pundumine kõige suurem. Asja materjalidest nähtub, et veekahju põhjustanud vesi voolas välja kostja korteriomandil asuvast radiaatori õhutuskraanist, vesi voolas põrandale ja sealt läbi lae korterisse nr 42, kus kahjustas siseviimistlust ja mööblit. Hageja leiab, et köögimööbel tuli lugeda hävinenuks, kuna seda oli oluliselt kahjustatud, mistõttu parandamine oli ebamõistlik ning tuli tellida ja paigaldada uus samaväärne mööbel. Kahjustada oli saanud korteri nr 42 köögi lagi ja seinad. Enne kahju toimumist oli korteris ühesuguse värvitooniga köögilagi ja köögiseinad, mistõttu kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks oli vajalik kogu köögi ülevärvimine. Kuna põrandaliistud ulatuvad ka seinale, siis oli vaja sein värvida ka põrandaliistude tagant ja seda ei olnud võimalik teha liiste eemaldamata. Ehitustehniliselt ei ole võimalik põrandaliiste ilma neid kahjustamata seinast eemaldada, seetõttu oli vaja tagasi paigaldada uued põrandaliistud, enne seinte värvimist vajasid seinad pahteldamist. Lähtudes asja materjalidest ei ole kohtul alust kahelda hageja poolt esitatud igapäevaselt ehitustööga tegeleva Kindlustustööde OÜ hinnapakkumises loetletud tööde põhjendatuses. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et köögis ei olnud vaja teha pahtliparandustöid. Ka Omrat Projekt OÜ hinnapakkumises on mööndud, et pahteldustöid pole vaja, kui on ainult veeplekid ja pahtel seinas kinni (tl 101). Hageja nõustub kostjaga, et mööbli demontaaži kulu on Kodusisustus OÜ pakkumises ja Kindlustustööde OÜ hinnapakkumises topelt, mistõttu hageja vähendab kahjunõuet 90 euro võrra. Kohus ei nõustu kostjaga, et kahjunõudes on topelt ka montaažikulu ja köögimööbli utiliseerimise kulu, sest Kindlustustööde OÜ tööde hulka kuulus lammutusprahi utiliseerimine ja transport, Kodusisustus OÜ pakkumisse uue mööbli transport, paigaldus ja vanade kappide utiliseerimine. Samas loeb kohus põhjendatuks hageja kahjusumma demontaazikulu osas vähendamise 108 euro võrra (90 eurot+käibemaks), sest asja materjalidest nähtuvalt on hageja kõik teenuste hinnad arvestanud koos käibemaksuga. Kostja leiab, et hagiavalduses märgitud kahjusumma on ebamõistlikult suur ja tõendamata ning on esitanud Omrat Projekt OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni, mille kohaselt köögikapi parandamise ning korteri taastamismaksumuse põhjendatud ning mõistlikuks suuruseks on kokku 754.50 eurot (tl 101). Omrat Projekt OÜ hinnapakkumises ei ole arvestatud pahteldustöid, uut köögikarkassi komplekti, selle transporti ja paigaldust, vanade kappide utiliseerimist, objekti koristust, mistõttu on tegemist kohtu hinnangul erinevas mahus töödega ning ei ole arvestatud kõigi vajalike töödega. Vajalike tööde ja mööblikarkassi lisamisel oleks hinnapakkumine olnud ilmselt oluliselt kõrgem. Seega kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja poolt esitatud remonditööde hindade ja tööde mahu arvestuse. Nõustuda ei saa kostja vastuväitega, et hageja on remonditööde maksumust arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et remonttööde maht ja kulutuste suurus olid

10 (16)

mõistlikult võttes paratamatud. Seega ei saa esitatud tõendite põhjal asuda seisukohale, et vajaliku remondi eest oleks hagejal olnud võimalik tasuda vähem. Kohtu hinnangul on hageja poolt Kindlustustööde OÜ tasutud 1520,70 eurot ja Kodusisustus OÜ tasutud 972 eurost maha arvatud 108 eurot, s.o. 864 eurot, kokku 2384,70 eurot olnud mõistlikud ja usaldusväärsed kulud ning need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel kostja poolt hüvitatava kahju hulka. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus kahjustatud korteri seisund oli enne taastamist halvem kui peale taastamist, on kahjustatud isik saanud kasu. Samas nõustub kohus aga ka hageja seisukohaga, et kahjustatud korteri taastamine teisiti võimalik ei olnud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS § 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on kasu ja kahju tekitamise vahel põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uut köögimööblit ja värsket remonti. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uue köögimööbli saamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine. Hageja poolt kahjujuhtumiga seotud kulude hüvitamine on kooskõlas ka VÕS § 127 lg 1 mõttega. Kuna hageja on hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue võimaliku kahju tekitaja vastu üle. Hageja vähendab kohtuistungil nõuet kostja vastu kahju kindlakstegemise kulude 140 euro nõudes. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus suurendada või vähendada oma nõuet. Kohus võtab vastu hageja poolt kostja vastu nõude vähendamise 140 euro võrra. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.aprilli 2019.a. määruses tsiviilasjas nr 2-17-13363 asunud seisukohale, et VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, seega täidab hageja kahju kindlakstegemise kulude kandmisel kindlustuslepingujärgset kohustust ning kindlustusvõtja ei ole kahju kandnud; seetõttu ei saa selline nõue VÕS § 492 alusel kindlustusandjale ka üle minna. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga kostja poolel selles, et hageja nõue ei saaks ületada 800 eurot. Kindlustuspoliisist nr 699904957 nähtuvalt on käesolevas asjas kindlustatud esemeks

11 (16)

korter (taastamisväärtuses) ja kodune vara väärtuses 1000 eurot (tl 16); kodukindlustuse tingimuste p 1.4 kohaselt on kindlustatud esemeks korteri puhul ehituslikult piiritletud ja eraldi kasutamist võimaldav eluruum ja selle osad, mida on võimalik muuta korteriomanike kaasomandis olevaid hoone osi kahjustamata. Koos korteriga on kindlustatud selle siseviimistlus, sisseehitatud mööbel, integreeritud köögitehnika, põrand, lagi, mittekandev vahesein, sanitaartehnika, uksed, aknad, rõdu ja lodža, elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus-, tulekustutus-, side- ja signalisatsioonisüsteemi osad, millest on sõltuv ainult üks korteriomanik. Kostja on avaldanud seisukohta, et tekkinud kahju eest vastutab Põlva Maja OÜ kui elamu Savi 2 valitseja, kelle kohustuseks oli ka kohustus jälgida elamu küttesüsteemi, sh selle osade seisukorda ning vajaduse ilmnemisel rakendada küttesüsteemi suhtes selle omaduste säilimiseks ja toimimiseks vajalikke abinõusid; elamu valitsejaga sõlmitud 19.03.2014.a. lepingu kohaselt (tl 103-105) oli Põlva Maja kohustatud rakendada kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid ning mõjuval põhjusel kohustatud rakendada muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid (lepingu punkt 5.1.1), teha elamus perioodilisi ülevaatusi ja kontrolle (lepingu punkt 5.1.7) ja korraldada tehnovõrkude ja teiste süsteemide hooldust (lepingu punkt 5.1.8); Põlva Maja ei ole oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, kuivõrd küttesüsteemi rikke tõttu tekkis õhutuskraani veeleke, mis põhjustas kahjujuhtumi; kui enne küttesüsteemi sisse lülitamist oleks tehtud surveproov, oleks see välja toonud õhutusventiili seisundi ja veeavariid poleks tekkinud. Kolmas isik kostja poolel OÜ Põlva Maja seletab kohtuistungil, et Põlva Maja oli valitseja ja valitseja viib ellu korteriomanike otsuseid; antud juhul ei olnud korteriomanikud teinud valitsejale ülesandeks ei surveproovi tegemist ja tegelikult ei olnud sõlmitud hoolduslepingut, et valitseja peaks küttesüsteemi regulaarselt üle vaatama või siis tegema kindlaid toiminguid selle konkreetse õhutuskraani osas; sellest tulenevalt Põlva Maja, kui valitseja ei saa selle olukorra eest vastutada. Kui kostja leiab, et keegi kolmas isik samuti vastutab põhjustatud kahju eest, siis on kostjal võimalik omakorda esitada nõue selle isiku vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-21-129-13, leiab, et kui kohustusi on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes tehnosüsteemi kontrollimata ja tagamata selle korrasoleku), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav.“

12 (16)

Tulenevalt VÕS § 137 lg 1 kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 mõtte kohaselt, kui kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees solidaarselt, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib nõude esitada ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 (p 28) selgitanud, et korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hagejal on õigus valida, kelle poole ta kahju hüvitamise nõudega pöördub. VÕS § 139 lg 1,2 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja leiab, et veeavarii avastanud kahjustatud korteriomanik, pidanuks viivitamatult teatama Põlva Maja OÜ, selle asemel et hakata kostjale helistama, põhjustades oma vastutustundetu käitumisega suurema materiaalse kahju; samuti ei asunud ta kohe vett tõrjuma, mistõttu tuleks vähendada kostja kahju hüvitist. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Tõendada ei ole vaja vaid asjaolusid, mis on üldtuntud või mille võtab vastaspool omaks. Alles kohtuistungil on kostja taotlenud kahjustatud korteriomaniku e-kirja tõendina asja materjalide juurde võtmist, millele on hageja vastu vaielnud, asja menetletakse üle 1,5 aasta, ning tõendit taotletakse mõjuva põhjuseta TsMS §-de 329-330 mõttes esitada hilinenult, mistõttu jättis kohus selle kostja taotluse rahuldamata. Kuivõrd kostja ei suutnud tõendada, et esines asjaolu, mille tõttu tuleks VÕS § 139 järgi temalt väljamõistatavat kahjuhüvitist vähendada, ei saa kohus kostja selle paljasõnalise väitega hagi lahendamisel arvestada. Kolmas isik palub kohtuvaidlustes kohtult, juhindudes VÕS §140 lg 1, kostja kahju hüvitist vähendada. Seejuures palub kolmas isik kohtul arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid, kindlustuse olemasolu, kostja majanduslikku seisukorda ning eriti seda, et kahjustatud isik takistas kostjat tekitatud kahjustustega tutvumist. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Riigikohtu uuema praktika järgi tuleb kohtul VÕS § 140 kohaldada ka ilma kohustatud isiku taotluseta, hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud. Kostja ei ole esitanud menetluses tõendeid enda majandusliku olukorra kohta. Kostja vanust arvestades on ta pensionär ja ta kinnitab kohtuistungil, et ta on mittetöötav pensionär. VÕS § 140 lg 1 kohaldamisel omab praegusel juhul tähtsust see, et kostja ei ole tekitanud kahju tahtlikult (VÕS § 105 lg 5), vaid hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Sarnastel asjaoludel kahju

13 (16)

tekkimine korrusmajades ning alumiste korterite "uputamine" ei ole harvaesinev. Kohus märgib, et kahjuhüvitise vähendamise aluseks on ka see, et kahjustatud isik, kellele kindlustusandja kahjuhüvitise välja maksis, on vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule tasunud hagejale kindlustusmakseid. Hageja on kindlustusandjana maandanud osa oma võimalikku kahju hüvitamise riski kindlustusjuhtumi tekkimisel kindlustusmaksete näol, mida tuleb käesoleval juhul arvestada. Kohus peab eeltoodut arvestades õiglaseks kahjuhüvitise vähendamist, sest kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes ebaõiglane ja koormav. Arvestades kostja east tingitud väikest sissetulekut ning teisi ülalkäsitletud asjaolusid, peab kohus põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel 30% võrra, s.o 715,41 eurot, ning kahjuhüvitis moodustab 1669,29 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõuded põhinõudelt 15.09.2017 seisuga summas 85,63 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viiviste perioodi ja arvestuse osas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 21.aprillist 2017.a., s.o. alates kostjale esitatud kahjunõude hüvitamiseks määratud tähtajale järgnevast päevast (tl 4). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja kahjunõudele 10.04.2017 vastu vaielnud (tl 83-84). Seega oli kostja hageja nõude kätte saanud. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks hageja poolt taotletud viivise väljamõistmise, juhindudes VÕS § 113 lg 2, alates 21.aprillist 2017.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt VÕS § 94 lg 2 korraldab VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teadetele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 21.aprillist 15.septembrini 2017 0,00 %. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 21.aprillist15.septembrini 2017 kokku 54,15 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks alates hagi esitamisele järgnevast päevast 16.septembrist 2017.a. põhivõlgnevuselt 1669,29 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 1669,29 tasumiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 54,15 eurot ületada põhinõude 1669,29 euro suurust. Neil asjaoludel tuleb AB „Lietuvos draudimas“ hagi H. H. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes osaliselt rahuldada ning välja mõista kostjalt kahju hüvitis 1669,29 eurot ja viivised 21.aprillist - 15.septembrini 2017 54,15 eurot, s.o. kokku 1723 eurot ja 44 senti,

14 (16)

samuti viivis põhinõudelt 1669,29 eurot alates 16.septembrist 2017.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses hageja kasuks, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 54,15 eurot ei tohi ületada põhinõude 1669, 29 euro suurust. Kostja palub kohtukõnes maksegraafikut. Kohtu arvates võiks see olla käsitletav taotlusena otsuse täitmise korra ning tähtaja kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1 esimene lause). TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Riigikohus kordab kohtuasja nr 3-2-1-112-16 otsuse p 20, et kohtukõnes saab viidata üksnes varem toodud asjaoludele. Kohus peab pärast asja sisulist lahendamist esitatud uued väited ja tõendid jätma tähelepanuta ning ei pea selle kohta TsMS § 463 tähenduses määrust tegema. Samuti oli see taotlus esitatud kohtule TsMS §-de 329-330 mõttes hilinenult ning puuduvad TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatu menetlemiseks. Maksegraafiku sõlmimiseks saab kostja pöörduda hageja poole. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab hageja menetluskuludest 63% kostja kanda ja 37% kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulude 776,44+240 eurot väljamõistmist. Kostja ja kolmas isik kostja poolel menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud ning asja materjalidest ei nähtu ka nende poolt menetluskulude kandmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 275 eurot (tl 73). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 275 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja taotleb 9 tunni ja 5 minuti osutatud õigusabi eest 728,33 +240 eurot ja sõidukulude marsruudil Tallinn-Võru-Tallinn 48,11 eurot hüvitamist (tl 138, 143). Hageja esindaja tunnitasu on 100 (2017.a.-2018.a.) 15 (16)

120 (2019.a.) eurot (käibemaksuta), mille kohus loeb vastavalt kohtupraktikale mõistlikuks tasuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et lepingulise esindaja hüvitatavaks menetluskuluks võib olla ka tema otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kohus leiab, et arvestades esitatud dokumentide mahtu, asja sisu ja keerukust, osalemist kohtuistungil, on hageja esindaja õigusabikulu summas 968,33 eurot ja sõidukulud 48,11 eurot vajalikud ja põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud kokku 275+ 968,33 + 48,11 =1291,44 eurot, millest tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele 63 %, s.o. 813,60 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 tuleb menetlusosalise taotluse alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista vastavalt hageja taotlusele hageja kasuks viivis menetluskuludelt 813,60 eurolt, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu 813,60 eurot suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.