Korteriühistu VANA-KALAMAJA 11A hagi XX vastu võlgnevuse 1439,84 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 92,67 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
11A (registrikood 80227901), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Vladimir Buldakov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.12.2018.a otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
4.Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele mõista Korteriühistult VANA-KALAMAJA 11A XX kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 350 eurot.
5.Jätta hageja 21.01.2019.a tõendite vastuvõtmise taotlus rahuldamata ning eemaldada vastavad tõendid toimikust.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja (edaspidi ka korteriühistu) esitas kostja vastu hagi põhivõlgnevuse 1439,84 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 92,67 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja korteriühistu liige ning korteri nr 8 (varasem nr 1A) omanik. 22.09.2014.a sõlmisid kõik korteriomanikud, korteriühistu ning ehitusettevõte OÜ East Invest notariaalse kokkuleppe (edaspidi leping) seoses remonttööde teostamisega. Lepingu p 7.8 kohaselt vähendati kostja võlgnevust 1 869,97 eurot hageja ees poole võrra, s.o kostja võlgnevuse suurus hageja ees jäi 934,99 eurot. Viidatud lepingupunkti kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse 934,99 eurot viie pangapäeva jooksul lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest. Lepingu p 7.3.2 kohaselt tuli OÜ-l East Invest rekonstrueerida kahjustunud konstruktsioonid (sein, vahelagi), sh korterite 1A ja 2 sanitaarruumide juures, samuti taastada korteri nr 1A vannitoa sein. OÜ East Invest teostas lepingus ettenähtud tööd. Tööde lõpetamise kohta allkirjastasid korteriühistu ja OÜ East Invest tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hiljem selgus, et kostja vannitoa sein oli maha lammutatud. Hageja väitis, et kostja lammutas selle ise maha, mis hageja hinnangul nähtus ka Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialisti TR paikvaatluse selgitustest. Lisaks eeltoodule leidis hageja, et temal on kostja vastu majandamiskulude nõue 504,85 eurot, mille kinnitamiseks esitas hageja korteriühistu arved. Hageja ei nõustunud kostjaga selles, et korteriühistu arved ei tõenda majandamiskulude nõuet kostja vastu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingu p-st 7.8 tulenevad õiguslikud tagajärjed tekivad lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööde teostamisega. Kostja väitis, et lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööd ei ole teostatud. Kostja esitas fotod, mis olid tehtud 26.05.2018.a, s.o pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, ning millest nähtus, et kostjale kuuluvas korteris ei ole vannitoa sein taastatud. Samuti väitis kostja, et hageja poolt tõendina esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt on ebausaldusväärne, kuna õiguslikus tähenduses on tegemist vaid raamatupidamise algdokumendiga. Ühtlasi ei vasta see seaduses sätestatud nõuetele. Kostja hinnangul pidid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastama kõik korteriomanikud (sh kostja) ning mitte ainult korteriühistu. Järgnevalt leidis kostja, et hageja ei tõendanud enda majandamiskulude nõuet 504,85 eurot. Kostja hinnangul ei tõenda hageja arved, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt ka RKTKo nr 3-2-1-53-10, p 14).
2(8)
Tsiviilasi nr 2-17-121861 Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et lepingu p-st 7.4 tulenevalt oli hagejal õigus allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja väide, et nimetatud akt on ebausaldusväärne oli kohtu hinnangul paljasõnaline ja tõendamata. Akt ei olnud vastuolus raamatupidamise seaduse § 7 lg-tega 1 ja 2. Järgnevalt leidis maakohus, et hageja kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel ei saa kindlaks teha, kas lepingu p-s 7.3.2 eeldused on täidetud, s.t kas tööd on teostatud. Hageja poolt esitatud tõend paikvaatluse teostamise ja selle tulemuste kohta ei andnud vastust küsimusele, kas kostja lammutas korteris nr 8 (1A) vannitoa seina või mitte. Paikvaatluse selgitustest tulenes vaid, et korteris nr 8 (1A) teostati siseviimistlustöid ning kõrvaldati tuleohtlikud elemendid. 29.03.2017.a üldkoosoleku protokolli p 1.2 kohaselt esitas kostja etteheite OÜ East Invest vastu seoses sellega, et lepingu p 7.3.2 ei ole täidetud. Kostja esitas veel fotod, mis olid kostja sõnul tehtud 26.05.2017.a, s.o pärast üleandmise-vastuvõtmisakti allkirjastamist 01.03.2017.a. Kostja sõnul nähtus fotodelt, et kostjale kuuluvas korteris ei ole vannitoa sein taastatud. Lisaks märkis maakohus, et kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Harju Maakohtu menetluses on veel teinegi tsiviilasi nr 2-168247, milles kostja ja OÜ East Invest vaidlevad selle üle, kas lepingu p-s 7.3.2 kokku lepitud tööd on teostatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu arvates võimalik kindlaks teha, kas lepingust tulenev edasilükkav tingimus (TsÜS § 102) on saabunud ning jättis hageja lepingu p-st 7.8 tuleneva nõude 934,99 eurot rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja majandamiskulude nõude 504,85 eurot. Kohtu hinnangul oli nõude alus võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1, mille esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, s.t nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Kuna kostja väidetav võlgnevus tekkis enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumist 01.01.2018.a, tuli vaidluse lahendamisel kohaldada enne seda kuupäeva kehtinud õigust, mh korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) sätteid. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Riigikohtu praktika kohaselt peab hageja KÜS § 151 lg-st 1 tuleneva nõude puhul tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (RKTKo nr 3-2-1-53-10). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt saab majandamiskulusid tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus, samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale tasumiseks vaidlusalusel perioodil arved (haldustasu, hooldustasu, vesi, hüdroisolatsioonitööd, kindlustus, prügivedu, üldelekter, remonditasu, postkast), mida kostja tasus valikuliselt ja osaliselt. Hageja pidi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Hageja esitatud arved vastasid dokumentaalse tõendi tunnustele (TsMS § 272), kuid arve esitamine ei loo õigussuhet poolte
3(8)
Tsiviilasi nr 2-17-121861 vahel ja sellest ei teki kostjal raha maksmise kohustust. Arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju kostjalt raha nõuti, kuid arve ei tõenda nõude olemasolu. Nõude olemasolu tõendamiseks tuleb esitada asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et nõude alusnormis sätestatud eeldused on täidetud. Hagejale selgitati TsMS §-i 230 ning anti tähtaegu tõendite esitamiseks. Kostja juhtis enda vastuväidetes mitmel korral hageja tähelepanu sellele, et hageja esitatud dokumendid (arved) ei saa olla nende asjaolude dokumentaalseteks tõenditeks, millele hageja rajab oma nõude. Ka hageja ise viitas enda 11.12.2018.a esitatud seisukohas KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2 ja KÜS § 151 lg-le 1. Lisaks esindas hagejat menetluses professionaalne esindaja (advokaat). Seega jättis kohus ka hageja majandamiskulude nõude 504,85 eurot rahuldamata. Kuna kohus ei rahuldanud hageja põhivõlgnevuse nõuet kostja vastu, jättis kohus rahuldamata ka sellega seonduvad viivise nõuded. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt jõudis maakohus üllatuslikult seisukohale, et hageja esitatud arved ei tõenda tema majandamiskulude nõuet kostja vastu. Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes. Samas ei tohi kohus pooli õiguskäsitlusega põhimõtteliselt üllatada ja peab enda arusaama õigusest vähemasti üldjoontes ka pooltele selgitama, et neile oleks arusaadav mh tõendamiskoormise jaotus (vt RKTKo nr 3-2-1-51-11, p 27). Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, kas tema tõendid on piisavad. Maakohus eksitas hagejat, jättes mulje, et hageja esitatud tõendid on piisavad. Harju Maakohus 21.11.2018.a määruse p-s 15 sedastas, et hagiavalduses toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks ning ei esine alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Samas määruses tõi kohus välja, et hageja esitatud arved vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele (TsMS § 272) ning tegemist on tõenditega. Lisaks tegi kohus ettepaneku hagejale esitada tõendeid paikvaatluse teostamise ja selle tulemuste kohta. Muus osas esitas kohus ettepanekuid kostjale hulga lisatõendite esitamiseks. Eeltooduga jättis kohus hagejale eksitava mulje, et hageja poolt esitatu on piisav. Hageja leiab, et asjakohatu on kohtu väide, et kui poolt esindab menetluses advokaat, ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Järgnevalt leiab hageja, et maakohus hindas vääralt tõendeid, kui tuvastas, et hageja lepingust tuleneva nõude eeldused ei ole täidetud. Kohus tuvastas ebaõigesti, et lepingu p-s 7.8 toodud edasilükkav tingimus (TsÜS § 102) ei ole saabunud. Hageja esitas Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialisti TR paikvaatluse selgitused, millest tuleneb, et kostja vannitoa sein taastati, kuid kostja lammutas selle korteriühistuga kooskõlastamata maha. Kostja ei ole pädev isik selleks, et hinnata kas lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 märgitud tööd on täies mahus teostatud või mitte. Kõik formaalsed eeldused lepingust tuleneva nõude esitamiseks on täidetud. Mistahes muud kostja vaidlused kolmandate isikutega ei oma käesoleva tsiviilasja suhtes puutumust. Arusaamatu on kohtu järeldus ka seetõttu, et kohus leidis, et tööde üleandmise-vastuvõtmisakt oli seadusega kooskõlas ning korteriühistul oli õigus seda allkirjastada. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja järgmiste tõendite vastuvõtmist: vee- ja kanalisatsiooni tööde kohta käivad arved ja kirjavahetus; kulude jaotused korterite kaupa (väljavõte raamatupidamisprogrammist); hüdroisolatsioonitööde kohta käivad arved; postkastide kulud
4(8)
Tsiviilasi nr 2-17-121861 (üldkoosoleku otsus; arved; kirjavahetus); raamatupidamise kulu (leping ja teatis). Nimetatud tõenditega soovib hageja tõendada nõude olemasolu ning seda, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist kostjalt nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Kostja seisukoht apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja ei nõustu hagejaga, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse. Maakohus selgitas hagejale TsMS §-i 230 ning andis mitmeid tähtaegu tõendite esitamiseks. Samuti juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et arve esitamine iseenesest ei loo õigussuhteid. Kostja leiab, et maakohus hindas tõendeid õigesti, leides, et lepingu p-s 7.8 sätestatud tingimus ei ole saabunud. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse võtta asja lahendamise juurde ringkonnakohtus esitatud tõendid. Kostja hinnangul ei ole täidetud tõendite esitamise eeldus ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse, et hageja lepingu p-st 7.8 tulenev nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Lepingu p 7.8 kohaselt kohustub kostja hagejale tasuma 934,99 eurot 5 pangapäeva jooksul arvates lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest. Lepingu p 7.3.2 kohaselt tuli OÜ-l East Invest rekonstrueerida kahjustunud konstruktsioonid (sein, vahelagi), sh korterite nr 1A ja 2 sanitaarruumide juures ning taastada korteri nr 1 A vannitoa sein. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus hindas vääralt tõendeid, kui tuvastas, et hageja lepingust tuleneva nõude eeldused ei ole täidetud. Hageja esitas kohtule Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialisti TR paikvaatluse selgituse, millest hageja hinnangul nähtub, et kostja lammutas vannitoa seina ise. Maakohus leidis, et nimetatud paikvaatluse selgitustest ei tulenenud, et tööd olid teostatud ning kostja oleks seina ise lammutanud. Maakohus käsitles ka teisi menetluses esitatud tõendeid (üleandmise-vastuvõtmise akti, 29.03.2017.a üldkoosoleku protokolli, kostja fotosid) ning asus seisukohale, et toimiku materjale tervikuna hinnates ei saa järeldada, et hageja oleks tõendanud enda lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6), sh ei hinda ringkonnakohus ümber maakohtu poolt hinnatud tõendeid (TsMS § 652 lg 5).
8.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole pädev isik hindama, kas tööd on teostatud või mitte ning kas lepingu p-s 7.8 määratletud nõude esitamise formaalsed eeldused on täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Lepingu p-st 7.8 tuleneva nõude esitamise eeldused on p-s 7.3.2 sätestatud teostatud tööd. Kostjal on võimalik nõudele vastu vaielda, väites, et nõude eeldused ei ole täidetud, kuna tööd ei ole teostatud. See, et lepingu p 7.4 kohaselt allkirjastavad tööde valimise korral hageja ja OÜ East Invest üleandmisevastuvõtmise akti, ei tähenda tingimata, et lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööd on täielikult teostatud, sh et tööd on teostatud puudusteta. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuses maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus ei nõustu kostjaga, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on ebausaldusväärne ning milles maakohus leidis, et hagejal oli õigus see allkirjastada ja et see vastas seaduse nõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus küll leidis, et nimetatud akt vastas seaduses sätestatud nõuetele ja hageja võis selle lepingust tulenevalt allkirjastada, kuid antud juhul ei olnud see siiski lõppastmes piisav, et tõendada, et tööd olid teostatud.
5(8)
Tsiviilasi nr 2-17-121861 Üleandmise-vastuvõtmise aktis kinnitavad allakirjutanud, et kõik tööd on valmis (t I kd lk 70), kuid samal ajal ei tekitanud see kinnitus, arvestades paikvaatluse selgitust (t I kd lk 135), kostja fotosid (t I kd lk 143-145) ja etteheiteid üldkoosolekul (t I kd lk 72-75), kohtule veendumust, et kõik tööd olid lepingu kohaselt teostatud. Selleks, et kohus saaks hageja nõude rahuldada, peab kohtul tekkima hageja toodud asjaolude ja tõendite pinnalt veendumus, et hageja nõue on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses hageja seisukohaga selles, et kostja ja OÜ East Invest vaheline vaidlus teises tsiviilasjas ei olnud antud asja lahendamisel määrav. Samas ei mõjutanud maakohtu sellekohane viide maakohtu otsust. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja lepingu p-st 7.8 tulenevat nõuet rahuldada, kuna hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest nähtub, et lepingu p-s 7.3.2 sätestatud tööd on teostatud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et hagejal on kostja vastu majandamiskulude nõue 504,85 eurot. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad, et tõendada tema majandamiskulude nõuet kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus eksitas hagejat, jättes hagejale mulje, et hageja esitatud tõendid, mis kinnitavad tema majandamiskulude nõuet 504,85 eurot kostja vastu, on piisavad. Hageja hinnangul seisnes eksitamine selles, et maakohus asus 21.11.2018.a määruses seisukohale, et hagiavalduses toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks ning ei esine alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samas määruses tõi kohus välja, et hageja esitatud arved vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele (TsMS § 272) ning tegemist on tõenditega. Lisaks tegi kohus ettepaneku hagejale esitada tõendid paikvaatluse teostamise ja selle tulemuste kohta. Muus osas esitas kohus ettepanekud kostjale hulga lisatõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksitanud hagejat. Maakohus ei väljendanud hagejale, et hageja esitatud tõendid on piisavad tema nõude rahuldamiseks. Maakohtu 21.11.2018.a määruses esitatud hinnang, et hagiavalduses toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks ning ei esine alust hagi läbivaatamata jätmiseks, ei olnud hinnang hagi nõude tõendatusele, vaid hinnang sellele, et hageja nõue oli iseenesest perspektiivikas. Ka ei saa nimetatud määrusest välja lugeda, et kohus luges hageja nõude piisavalt tõendatuks, kui asus seisukohale, et hageja esitatud arved on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 tähenduses. Samuti ei saanud hageja eeldada, et kui kohus viidatud määruses tegi konkreetsed ettepanekud tõendite esitamiseks ning hageja majandamiskulude nõude osas seda ei teinud, et hageja majandamiskulude nõue oli piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 230 lg 2 ls 2 kohaselt võib kohus teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid ja seda, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt ka RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). Kohtul ei ole kohustust selgitada, kas menetlusosalise esitatud tõenditest piisab tema nõude rahuldamiseks (ibid.). Kui kohus osaliselt teeb ettepanekuid tõendite esitamiseks, ei saa eeldada, et ülejäänud osas on poole nõuded piisavalt tõendatud. Seda, kas poole nõuded on piisavalt tõendatud, otsustab kohus otsust tehes, nõupidamistoas (TsMS § 438 lg 1) ning mitte kirjalikku menetlusse määramise määruses.
10.Arvestades eeltoodut ning seda, et maakohus selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotamist (t I kd lk 104), andis pooltele võimaluse esitada tõendeid (t I kd lk 126jj), hagejat esindas advokaat, kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu sellele, et hageja esitatud arved ei ole piisavad tema nõude tõendamiseks, ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust. Sellest tulenevalt jättis maakohus õigesti hageja majandamiskulude nõude rahuldamata.
6(8)
Tsiviilasi nr 2-17-121861
11.Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja tõendite vastuvõtmise taotluse. Hageja palub apellatsioonkaebuses võtta käesoleva asja lahendamise juurde järgmised tõendid: vee- ja kanalisatsiooni tööde kohta käivad arved ja kirjavahetus; kulude jaotused korterite kaupa (väljavõte raamatupidamisprogrammist); hüdroisolatsioonitööde kohta käivad arved; postkastide kulud (üldkoosoleku otsus; arved; kirjavahetus); raamatupidamise kulu (leping ja teatis). Nimetatud tõenditega soovib hageja tõendada nõude olemasolu ning seda, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist kostjalt nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Käesoleval juhul sai hageja esitada ringkonnakohtule esitatud tõendid ka maakohtule, kuid jättis selle tegemata. Tõendid ei jäänud maakohtus esitama maakohtupoolse menetlusnormi rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Seega keeldub ringkonnakohus nende tõendite asja lahendamise juurde võtmisest ning eemaldab need toimikust. Lisaks apellatsioonkaebuses esitatud tõendite juurdevõtmise taotlusele esitas hageja ka 16.05.2019.a tõendite juurdevõtmise taotluse. Selle taotluse esitas menetlusosaline peale seda, kui ringkonnakohus oli määranud tähtpäeva viimaste taotluste esitamiseks. Vastava tähtpäeva määramisel märkis ringkonnakohus selgesti, et uusi tõendeid ja asjaolusid saab esitada üksnes juhul, kui seadus seda võimaldab. Samas selgitas ringkonnakohus ka seda, et kõik hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid tuleb reeglina esitada maakohtu menetluses, selleks ettenähtud menetlusetappides. Apellatsioonimenetluses saab uusi tõendeid ja asjaolusid esitada üksnes seaduses ammendavalt sätestatud juhtudel. Ka siis tuleb vastavad taotlused esitada esimesel võimalusel ning taotluste apellatsioonimenetluses esitamist tuleb põhjendada, st kohtule tuleb esitada asjaolud, mis apellatsioonimenetluses ja konkreetses menetlusetapis asjaolude ja tõendite esitamist võimaldavad. Selliseid asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud. Nendel asjaoludel tuleb ka nende tõendite vastuvõtmisest keelduda. Kuna tõendid esitati kohtule elektrooniliselt, siis kohus neid apellandile füüsiliselt ei tagasta vaid tõendid eemaldatakse lihtsalt toimikust. Menetluskulud
12.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, ei ole alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.
13.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja 11.03.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja õigusabi 3,5 h ning tunnihinnaga 100 eurot. Esindaja teostas järgmised toimingud: 1) Harju Maakohtu 20.03.2018.a otsuse analüüs, 1 h; 2) apellatsioonkaebuse analüüs ning nõupidamine vastustajaga seoses kaebusega, 1,5 h; 3) vastuse koostamine 1 h. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on vajalik ja
7(8)
Tsiviilasi nr 2-17-121861 põhjendatud, arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust. Samuti leiab ringkonnakohus, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud on nimetatud ajalises mahus vajalikud ja põhjendatud. Arvestades maakohtu otsuse mahtu on põhjendatud 1 h sellega tutvumiseks. Samuti on põhjendatud apellatsioonkaebuse analüüs ja kliendiga konsulteerimine 1,5 h ulatuses, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu. Järgnevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud 1 h, arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu. Eeltoodust tulenevalt on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 350 eurot (3,5 h × 100 eurot = 350 eurot). Kohus mõistab need kulud hagejalt kostja kasuks välja.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.