N. B. avaldus Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu vastu juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: N. B. (isikukood xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov, e-post: [email protected] Puudutatud isik: Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu, registrikood 80227901 Pudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada.
Kohustada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistut võimaldama N. B. tutvuda korteriühistu Swedbank AS pangakonto EE752200221029911755 väljavõttega ajavahemiku osas 01.01.2014 - 01.01.2021, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike.
Määrata kindlaks määruse täitmise kord. Kohustada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistut võimaldama N. B. ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest tutvuda käesoleva määruse p-s 1 viidatud dokumendiga Tallinn, VanaKalamaja tn 11 korteriühistu registrijärgses asukohas (Vana-Kalamaja tn 11, Tallinn) ühel korral tööpäeval ajavahemikus kl 10-17 vähemalt 4 järjestikuse tunni jooksul. Dokumendiga tutvuma tulemise päevast ja kellaajast teatab avaldaja või tema volitatud esindaja puudutatud isikule ette vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel aadressile xxxx. Ette teatamine ei eelda adressaadilt ekirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale. Etteteatamiseks on piisav ekirja saatmine.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista N. B.t Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulud 1 166,40 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Avaldaja nõuded ja põhjendused
Avaldaja esitas kohtule nõude (täpsustatud 15.04.2020 menetlusdokumendis):
•
Kohustada Korteriühistu Vana-Kalamaja 11 juhatust võimaldama avaldajale korteriühistu pangakonto EE752200221029911755 Swedbank AS väljavõttega ajavahemikus alates 01.01.2014 kuni 01.01.2021 tutvumist.
•
Määrata, et Korteriühistu Vana-Kalamaja 11 juhatus edastab pangakonto väljavõtte digitaalsel kujul avaldaja e-posti aadressile xxxx 5 tööpäeva jooksul alates avaldaja teavituse pangakonto väljavõttega tutvumiseks kättesaamisest.
Avalduses tugineb avaldaja järgnevale. Avaldaja on korteriomandi asukohaga Tallinn Vana-Kalamaja 11 omanik ja korteriühistu Vana-Kalamaja 11 liige.
16.01.2021 saatis avaldaja puudutatud isiku juhatusele e-posti kaudu taotluse, milles palus esitada temale korteriühistu panga arveldusarve väljavõte alates võlgnevuse tekkimise hetkest. Korteriühistu juhatus ei esitanud ega võimaldanud tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega.
22.02.2021 pöördus avaldaja veel kord korteriühistu juhatuse poole taotlusega esitada temale korteriühistu panga arveldusarve väljavõte alates jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2021. Korteriühistu juhatus ei võimaldanud tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega. Korteriühistu juhatus on vastanud 09.03.2021 avaldaja taotlusele, et palub konkretiseerida avaldajal oma nõuet, milles avaldaja soovib korteriühistu arvelduskonto väljavõtet. Avaldaja on seisukohal, et korteriühistu juhatuse poolt pangakonto väljavõtte mitte esitamine on käsitletav juhatuse keeldumisena.
Puudutatud isiku seisukohad
Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Avaldaja edastas 16.01.2021 kirja, milles teatas, et temal ei ole korteriühistu ees võlgnevust ning soovis tutvuda arvelduskonto väljavõtte ja võlgnevuse tekkimise alustega. Korteriühistu vastas sellele 04.02.2021 kirjaga, milles selgitas võlgnevuse tekkimise aluseid ja edastas arvete ja laekumiste ajaloo ning arvelduskontol kajastatud korteriomaniku laekumised (04.02.2021 e-kirja vastus). Korteriühistu selgitas, et kui korteriomanik soovib mingit arvet eraldi, palutakse sellest teada anda.
22.02.2021 esitas korteriomanik korduva taotluse, milles nõudis võlgnevuse arvestuse ja võlgnevuse tekkimise aluseid alates jaanuarist 2014 ja korteriühistu panga arveldusarve väljavõtet alates jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2021. Korteriühistu vastas sellele 09.03.2021. Korteriühistu palus täpsustada milliseid konkreetseid dokumente soovib korteriomanik saada. Kuna tegemist on suure andmemahu läbitöötamisega siis soovis korteriühistu teada kas korteriomanik soovib kõiki alusdokumente või teatud perioodi või
teatud arvet. Samuti palus korteriühistu konkretiseerida ja põhjendada, millisel eesmärgil korteriomanik arvelduskonto väljavõtet vajab.
Eelnevast nähtuvalt ei ole korteriühistu mitte kordagi teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud. Korteriühistu on korteriomanikul palunud nõuet põhjendada ja täpsustada. Korteriomanik ei ole seda teinud. Siiski, kui lugeda korteriühistu vastust keeldumiseks, siis on kohtusse pöördumise tähtaeg mööda lastud, kuna alates 16.01.2021 esmase nõude esitamisest või 04.02.2021 vastuse saamisest ei ole korteriomanik KrtS § 45 lg 3 tähtaja jooksul kohtusse pöördunud.
Kuna korteriomanik pöördus nõuet täpsustamata kohtusse siis soovis juhatus korteriühistu üldkoosolekul selle kohta liikmete seisukohta. Korteriühistu liikmed otsustasid 72,97 % häälteenamusega: „Esitada vastus, milles vaidlustada N. B. nõue saada arvelduskonto väljavõte 01.01.2014-01.01.2021 kuna N. B. nõue kogu arvelduskonto väljavõtte saamiseks on põhjendamata ning korteriomanikud ei soovi, et N. B.le oleks nähtavad nende kannete andmed...“. Üldkoosoleku otsus on juhatusele täitmiseks kohustuslik. Seega pole juhatusel ka üldkoosoleku nõudel võimalik korteriomaniku põhjendamata nõuet võimalik täita. Lisaks on üldkoosolekul otsuse teinud korteriomanikud avaldanud, et nendega seotud kannete andmed ei oleks korteriomanikule nähtavad. Korteriomanike arvelduskontolt nähtavad andmed on isikuandmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2016/679 art 4 p 1 mõistes. Isikuandmete omanikul on õigus tema andmete kasutamist piirata, mida korteriomanikud on käesoleva otsuse vastuvõtmisega ka teinud.
10.Korteriomanikuga on tänaseks peetud (lõpetatud) kuus tsiviilvaidlust: 2-17-7999; 2-189303; 2-18-4880; 2-17-121861; 2-17-121861 ja 2-16-16435. Tänaseks on korteriomanik algatanud juba kolm uut tsiviilasja sh. praegune. Seda olukorras, kus korteriomanik enda kohustuste (majandamiskulude tasumine) täitmisest on erinevatel ettekäänetel keeldunud. Korteriühistu on oma põhitegevuse asemel sunnitud tegelema erinevate kohtumenetlustega.
11.Puudutatud isik vaidles vastu ka dokumentidega tutvumise korrale, mida avaldaja taotles. Puudutatud isik palus, et juhul, kui kohus peab korteriomaniku nõuet õigustatuks, tutvustab korteriühistu juhatus korteriomanikule vastavaid dokumente korteriühistu asukohas Vana- Kalamaja 11, Tallinn. Kohtumääruse põhjendused
12.Käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1, mille kohaselt korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Vastavalt KrtS § 45 lg-le 2 võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
13.Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas asjas tuvastama: avaldaja liikmestaatuse puudutatud isikus (I), kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise (kohtueelse menetluse läbimine) (II), avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse (III), dokumendid ja teabe, mille esitamist avaldajal on õigus nõuda (IV); asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest (V). Lõpetuseks määratleb
kohus teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi (VI) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (VII). I Avaldaja liikmestaatus puudutatud isikus
14.Avaldusest ja puudutatud isiku vastusest avaldusele nähtub, et avaldaja ja puudutatud isik ei vaidle selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku liige. Kohus loeb selle asjaolu omakvõtu alusel tuvastatuks. II Kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmine
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 16.01.2021 puudutatud isiku juhatusele e-posti kaudu taotluse, milles palus esitada temale korteriühistu panga arveldusarve väljavõte alates võlgnevuse tekkimise hetkest (tlk 4). 22.02.2021 pöördus avaldaja veel kord korteriühistu juhatuse poole taotlusega esitada temale korteriühistu panga arveldusarve väljavõte alates jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2021 (tlk 5).
16.Ülalmärgitust nähtuvalt on avaldaja läbinud kohtueelse menetluse ja nõudnud kohtuväliselt samade dokumentide esitamist, mida ta nõuab kohtumenetluses. III Avalduse kohtule esitamise tähtaegsus
17.KrtS lg-s 3 on sätestatud, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
18.Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 16.01.2021 puudutatud isiku juhatusele e-posti kaudu taotluse, milles palus esitada temale korteriühistu panga arveldusarve väljavõte alates võlgnevuse tekkimise hetkest. Korteriühistu vastas sellele 04.02.2021 kirjaga
19.Viimati pöördus avaldaja asjas esitatud tõendite kohaselt dokumentide saamiseks puudutatud isiku poole 22.02.2021. Ta palus selles kirjas esitada endale korteriühistu panga arveldusarve väljavõte alates jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2021. Korteriühistu juhatus ei esitanud ega võimaldanud tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega. Korteriühistu juhatus on vastanud 09.03.2021 avaldaja taotlusele, et palub konkretiseerida avaldajal oma nõuet, milles soovib avaldaja korteriühistu arvelduskonto väljavõtet (tlk 6). Avaldaja on seisukohal, et korteriühistu juhatuse poolt pangakonto väljavõtte mitte esitamine on käsitletav juhatuse keeldumisena dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Puudutatud isik leiab, et ta on pelgalt palunud nõuet täpsustada.
20.Kohus on seisukohal, et korteriühistu juhatuse poolt pangakonto väljavõtte mitte esitamine on käsitletav juhatuse keeldumisena dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Kohtu hinnangul oli avaldaja 22.02.2021 pöördumine üheselt mõistetav ja ei vajanud täiendavaid selgitusi. Pooled ei ole ka esitanud väidet, et juhatus oleks käesolevaks ajaks pangakonto väljavõtted avaldajale tutvumiseks esitanud. Vastupidi – korteriühistu üldkoosolek on samuti andnud juhise dokumente mitte väljastada ja puudutatud isik tugineb sellele ka enda vastuses kohtusse esitatud avaldusele, leides, et tal puudub kohustus dokumentidega tutvumist võimaldada. Seega ei ole puudutatud isik käesoleva ajani tutvumist võimaldanud ja on sellest keeldunud.
21.Kohus ei nõustu, et kohtusse pöördumise tähtaega tuleks arvestada avaldaja 16.01.2021 kirjast või puudutatud isiku 04.02.2021 vastusest sellele. Poolte vahel käis kirjavahetus, mis jätkus peale ülal viidatud kuupäeva. Teabenõuet ja nõuet dokumentidega tutvumiseks saab isik esitada korduvalt ja kohus saab lugeda tähtaega viimasest pöördumisest ja keeldumisest. Keeldumise kuupäevaks on seega 09.03.2021, mil puudutatud isik avaldajale viimati vastas. Kohtusse pöördus avaldaja 19.03.2021. Seega on avaldus tähtaegne. IV Dokumendid ja teave, mille esitamist osanikul on õigus nõuda
22.Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Kohtu hinnangul on nõue piisavalt määratletud.
23.Puudutatud isik on raamatupidamis-kohustuslane. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamis-kohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on eelduslikult koostatud selle perioodi sees ja seega puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid, esitades nende väljanõudmisele sisulisi vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
24.Puudutatud isik selgitab, et tema ja avaldaja vahel tänaseks peetud (lõpetatud) kuus tsiviilvaidlust ja tänaseks on korteriomanik juba kolm uut tsiviilasja sh. praegune. Seda olukorras kus korteriomanik enda kohustuste (majandamiskulude tasumine) täitmisest on erinevatel ettekäänetel keeldunud. Kohus selgitab, et teabenõude esitamine ja rahuldamine ei ole ega saa olla sõltuvuses sellest, kas avaldaja on korteriomanikuna enda kohustusi puudutatud isiku ees täitnud või mitte. Samuti ei saa see sõltuda sellest, kui palju on pooltel varasemalt vaidlusi olnud või kui „ebamugav“ ühistu liige puudutatud isiku hinnangul on. Ühistu liikmel on õigus tutvuda teabe ja dokumentidega, mis kajastavad ühistu majanduslikku seisu, laekumisi ja nõudeid. V Osaniku õigus nõude täitmisest keelduda
25.Vastavalt KrtS § 45 lg-le 2 võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
26.Isikuandmete töötlemise reeglistik tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
27.Puudutatud isiku juhatus ja üldkoosolek leiavad, et teabenõue tuleb jätta isikuandmete kaitseks rahuldamata. Puudutatud isik ei ole samas toonud esile, milline oluline kahju võib teistele korteriomanikele tekkida, kui avaldajatele saavad teatavaks nende poolt korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et selgitada välja, kas ja kellel on puudutatud isiku ees täidetud või täitmata kohustusi ja millises ulatuses.
28.KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve. Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus analoogses vaidluses tsiviilasjas nr 2-19-4171 (p 19). Neil kaalutlustel täiendab kohus käesoleva lahendi resolutsiooni sõnastust. Korteriühistul peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike). VI Teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi määratlemine
29.Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra.
30.Avaldaja palub määrata, et puudutatud isiku juhatus edastab pangakonto väljavõtte digitaalsel kujul avaldaja e-posti aadressile xxxx 5 (viie) tööpäeva jooksul alates avaldaja teavituse pangakonto väljavõttega tutvumiseks kättesaamisest. Avaldaja märgib, et puudutatud isiku juhatusel puudub kindel asukoht, kus saab dokumentidega tutvuda. Dokumendid, millega avaldaja soovib tutvuda, on digitaalsel kujul. Avaldaja leiab, et on mõistlik, et puudutatud isik saadab pangakonto väljavõtte e-posti kaudu avaldajale epostiaadressile.
31.Puudutatud isik sellise täitmise korraga ei nõustu. Ta märgib, et puudutatud isik omab kindlat asukohta. Korteriühistu asukohaks on äriregistris avalikustatud aadress VanaKalamaja 11, Tallinn. Sellel aadressil on läbi viidud juhatuse-ja üldkoosolekud. Sellel aadressil saab juhatus tutvustada dokumente ja anda korteriomaniku põhjendatud huvil teavet. Puudutatud isik palub, et juhul, kui kohus peab korteriomaniku nõuet õigustatuks tutvustab korteriühistu juhatus korteriomanikule vastavaid dokumente korteriühistu asukohas Vana-Kalamaja 11, Tallinn.
32.Kohtupraktika kohaselt peavad dokumentidega tutvumise viis (äriühingu asukohas, likvideerija büroos vms) ning ajalised raamid olema mõistlikud ja ei saa olla puudutatud isiku ja tema seadusliku esindaja jaoks liigselt koormavad. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus pidanud tsiviilasjas nr 2-15-8020 (küll osaühingu vastu esitatud avalduses) tehtud lahendis mõistlikuks dokumentidega tutvumise võimaldamist ühel korral 10 järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikus kl 9.00-17.00 äriühingu registrijärgses asukohas, teatades dokumentidega tutvuma tulekust ette vähemalt 5 tööpäeva. Samas on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-1951 aktsepteerinud Harju Maakohtu määrust, milles avaldajal võimaldati dokumentidega tutvuda osaühingu asukohas tööpäevadel kell 9.00 ja 17.00 vahelisel ajal kuue kuu jooksul asjas tehtava kohtumääruse jõustumisest.
33.Dokumentidega tutvumise õigus ei hõlma kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas. Riigikohus on enda praktikas rõhutanud, et dokumentidega tutvumise õigus on isikul vähemalt üldjuhul ühingu asukohas, sest eelduslikult on just ühingu asukoht see, kus hoitakse tema dokumente (vt RKTKm 2-18-13213, p 26; 2-19-9918, p 41). Korteriühistu vastu esitatud teabenõude asjas
on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-13106 p 65 samuti leidnud, et valdaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga (vt ka RKTKm nr 2-16-3492, p 14.4).
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isiku taotletud dokumentidega tutvumise viis (dokumentide asukohas) on mõistlik ja tuleb sellisena (lahendi täitmise viisina) kindlaks määrata. Tutvuma minekust tuleb avaldajal puudutatud isikut ette teavitada. Ette teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale, etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine. Vastasel korral võimaldaks see puudutatud isikul vältida kohtumääruse täitmist, tuginedes sellele, et ta ei ole vastavat e-kirja kätte saanud. Ühingul on kohustus tutvuda pidevalt enda e-postile laekunud e-kirjadega. VII Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
36.Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda, kelle huvides lahend tehakse.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Puudutatud isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud lepingulise esindaja kulust 1 166,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
39.Alljärgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga.
40.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 8 h 6 min vältel. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
41.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 8 h 6 min. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude (õigusabikulude) kogusummaks 1 166,40 eurot. Kohus rahuldab puudutatud isiku
menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 166,40 eurot.
42.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.11.2021 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.