Korteriühistu Vana-Kalamaja 11A hagi N B vastu võlgnevus 1439,84 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 92,67 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1648,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Vana-Kalamaja 11A, registrikood: 80227901; Vana-Kalamaja tn 11A, 10414 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tatjana Dobolina, Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo; e-post: [email protected], tel nr 53023227 Kostja: N B, isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx Kostja volitatud esindaja: V B, isikukood xxx, xxx; e-post: xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusosaliste taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja toimikusse kõik kuni 30.11.2018 (k.a) seisuga menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
4.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja hagejalt Korteriühistult Vana-Kalamaja 11A kostja N B kasuks menetluskulud summas 450 eurot.
5.Jätta kostja N B avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 200 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 20.12.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD
1.Hageja Korteriühistu Vana-Kalamaja 11A esitas hagiavalduse kostja N B vastu võlgnevus 1439,84 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 92,67 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes (tl 49-51; 88-91; 114-115).
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja N B korteriühistu Vana-Kalamaja 11A liige. 22.09.2014 sõlmisid kõik Vana-Kalamaja 11A korterite omanikud, korteriühistu ning ehitusettevõte xxx OÜ notariaalse kokkuleppe seoses remonttööde teostamisega (tl 53-69). Notariaalse kokkuleppe p 7.8 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja võlgnevust Korteriühistu ees summas 1 869,97 eurot vähendatakse poole (1⁄2) võrra, s.o omaniku B võlgnevuse suuruseks Korteriühistu ees jääb 934,99 eurot, lisaks omanik B vabastati Korteriühistu hooldustasude (st kõik Korteriühistule tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates notariaalse kokkuleppe sõlmimise aasta septembrikuust kuni lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni. Vähendatud võlgnevuse 934,99 eurot kohustus kostja tasuma hagejale viie pangapäeva jooksul arvates lepingu punktis 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest (tl 53-69).
3.Kostja vannitoa seina taastati, kuid kostja lammutas selle ilma KÜ juhatusega kooskõlastamata maha 22.05.2017 toimunud ehitustegevuse käigus. 24.08.2017 käis Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialist T R teostamas kostja korteris 1A paikvaatlust, mille tulemusel tuvastati, et vannitoa sein on kostja poolt maha lammutatud (tl 133-135).
2-17-121861
4.Tööde lõpetamise kohta allkirjastasid 01.03.2017 OÜ xxx ja KÜ Vana-Kalamaja 11A tööde üleandmis-vastuvõtmisakti (tl 70). 29.03.2017 toimunud üldkoosoleku protokollis märgiti, et OÜ xxx on teostanud kõik 22.09.2014 notariaalses lepingus kokku lepitud ehitustööd (tl 71-76). Seega hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda 934,99 eurot alates 01.03.2017 viie pangapäeva jooksul.
5.Kostja jättis ja jätab korteriühistu poolt esitatavad arved endiselt osaliselt valikuliselt maksmata. Seega tekkis kostjal võlgnevus hageja ees majandamiskulude eest summas 504,85 eurot ning hageja poolt tellitud tööde/teenuste eest summas 934,99 eurot. Seega on hagejal kohustuse täitmise nõue kostja vastu põhinõudena kogusummas 934,99 + 504,85 = 1439,84 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivist 92,67 eurot alates 06 .03.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni (04.12.2017) põhinõudelt 934,99, summas 55,95 eurot. Viivis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivist, mis on kajastatud kostjale majandamiskulude tekkimise eest esitatud arvetel (nr-d 17018, 17048, 17118, 17108, 17098) summas 36,72 eurot (tl 7779). Arvestades, et viivis on tekkinud korteriühistuseaduse (KÜS - nüüdseks kehtetu) kehtivuse ajal, siis hageja arvutas 2017. aastal tekkinud viivist KÜS §-s 7 lg 4 sätestatud määras. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni (alates 01.01.2018 kuni hagi rahuldamiseni KOS § 42 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt iga viivituses oldud kalendripäeva kohta) ja kohtuotsuse tegemisest alates KOS § 42 lg-s 1 sätestatud määras kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt (tl 49-51, 88-91, 114-115).
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
6.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu esitatud nõudeid (tl 106-109; 122123; 139-142, 146-148).
7.Kostja leiab, et notariaalse lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööd ei ole seniajani teostatud. Notariaalse lepingu p-ga 7.8 kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine on lepingu p 7.3.2 nimetatud tööde teostamine. Antud asjaolu tõendamiseks esitas kostja fotod, mis olid tehtud 26.05.2018, s.o. pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. Fotodest peaks nähtuma, et kostjale kuuluvas korteris ei ole taastatud vannitoa seina (tl 106109; 139-145). Hageja poolt tõendina esitatud üleandmis-vastuvõtmisakt on ebausaldusväärne, kuna õiguslikus tähenduses on tegemist vaid raamatupidamise algdokumendiga. Hageja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtmisakt ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (raamatupidamise seadus § 7 lg 1, 2). Kostja hinnangul tööde üleandmisvastuvõtmisakt pidi olema allkirjastatud kõikide korteriomanike poolt (sealhulgas kostja), aga mitte korteriühistu poolt (tl 70).
8.Kostja ei nõustu arvetes kajastatud kommunaalkulude suurusega ja vaidlustab neid (tl 7779). Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete
2-17-121861 esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (tl 106-109, 122-123, 139-145).
MENETLUSE KÄIK
9.21.11.2018 määrusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse (tl 126128).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja Korteriühistu Vana-Kalamaja 11A hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
11.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Kostja N B on korteriomandi Vana-Kalamaja 11A korteri nr xxx (varasem nr xxx) omanik ning korteriühistu Vana-Kalamaja 11A (edaspidi korteriühistu) liige. Kõik Vana-Kalamaja 11A korterite omanikud (sh kostja), korteriühistu ning ehitusettevõte xxx OÜ sõlmisid 22.09.2014 notariaalse kokkuleppe (edaspidi leping) seoses remonttööde teostamisega, k.a kostjale kuuluvas korteris (tl 53-69).
12.Pooled vaidlevad eelkõige järgmistes asjaoludes: 01.03.2017 tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise osas (tl 70). Üleandmisvastuvõtmisakt oli allkirjastatud korteriühistu poolt. Kostja hinnangul tööde üleandmisvastuvõtmisakt pidi olema allkirjastatud kõikide korteriomanike poolt (sealhulgas kostja), aga mitte korteriühistu poolt. Kas hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 märgitud tööd ei ole kostja hinnangul täies mahus teostatud. Hageja ja kostja vahel lepingu p-s 7.8 märgitud kokkulepe on sõlmitud edasilükkava tingimusega.
13.TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on erinevates kohtumääruses (tl 103-104, 126-128) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-17-121861 Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist. Kuivõrd nii hagejat kui kostjat esindavad lepingulised esindajad, kellel on õigusalane haridus, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks. Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
14.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab otsuse resolutsiooniga kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja on esitanud 11.12.2018 taotluse, et kohus peaks keelduma kostja poolt 30.11.2018 esitatud tõendite vastuvõtmisest (tl 149-150). 21.11.2018 kohtumäärusega andis kohus pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest (tl 126-128). Kostja sai 21.11.2018 kohtumääruse kätte 23.11.2018, seega oli kostjal tõendite esitamise tähtajaks 03.12.2018. Kostja esitas kohtule enda seisukoha koos täiendavate tõenditega 30.11.2018 (tl 139-145). Seega on kostja esitanud tõendid tähtaegselt ja kooskõlas TsMS § 331 nõuetega. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kostja esitas 30.11.2018 tõenditena kolm fotot, kuupäevaga 26.05.2017 (tl 143145). TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tuvastatud, et kostja poolt 30.11.2018 esitatud tõendid ei oleks asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg 1, 3) ning kuna kostja on need esitanud tähtaegselt, siis võtab kohus kostja poolt 30.11.2018 esitatud tõendid vastu. Hageja on samuti esitanud 30.11.2018 kohtule täiendavad omapoolse tõendi, mille vastuvõtmist hageja taotleb. Kohus võtab hageja poolt tähtaegselt 30.11.2018 esitatud tõendi vastu. Seega võtab kohus käesolevas tsiviilasjas vastu kõik hageja ja kostja poolt kuni 30.11.2018 (k.a) seisuga esitatud tõendid ja hindab neid käesolevas kohtuotsuses.
15.Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas tööde üleandmis-vastuvõtmisakt pidi olema allkirjastatud kõikide korteriomanike poolt (sealhulgas kostja) või korteriühistu poolt ja kas üleandmis-vastuvõtmisakt vastab seaduse nõuetele (I). Teiseks võtab kohus seisukoha selles osas, kas 22.09.2014 notariaalses kokkuleppes märgitud tööd on teostatud ja sellest tulenevalt edasilükkav tingimus saabunud, mille kohaselt kostja pidi hagejale tasuma vähendatud võlgnevuse 934,99 eurot (II). Kolmandaks hindab kohus hageja nõude põhjendatust ja tõendatust (III). I
16.01.03.2017 allkirjastasid OÜ xxx (üleandmis-ja vastuvõtmisaktis nimetatud ka arendajana) juhatuse liige J S ja korteriühistu Vana-Kalamaja 11A juhatuse liikmed S S ja S P ehitustööde üleandmis-vastuvõtmisakti (edaspidi akt), mille kohaselt OÜ xxx ja Vana5
2-17-121861 Kalamaja 11A kinnitasid, et OÜ xxx on teostanud kõik 22.09.2014 notariaalses kokkuleppes arendaja ja Vana-Kalamaja 11A korteriomanike vahel kokku lepitud ehitustööd, va kolmanda korruse ümmarguste akende liistude paigaldamise, mille arendaja kohustub teostama (tl 70). 22.09.2014 notariaalse kokkuleppe p 7.4 teise lause kohaselt tööde valmimise kohta allkirjastavad korteriühistu ja ostja ehitustööde vastuvõtmise akti, arvestades lepingu p-s 7.3 nimetatud tähtpäeva. Seega notariaalse lepingu p 7.4 alusel oli KÜ Vana-Kalamaja 11A (mille liige on ka kostja) tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise õigus (tl 53-69).
17.Kostja hinnangul ei vasta akt seaduses sätestatud nõuetele, kuna see ei ole kooskõlas raamatupidamise seadusega (RPS) (tl 106-109). RPS § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. RPS § 7 lg 2 kohaselt, kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Kostja tugineb sellele, et üleandmis-vastuvõtmisakt ei ole kooskõlas raamatupidamise seaduse §-ga 7 lg 1 ja 2, kuid ei ole selgitanud, milles vastuolu seisneb. 01.03.2017 allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmisaktist selgub, millal, kelle ja mille alusel töid tehti. Seadus ei sätesta tööde üleandmis-vastuvõtmisakti vorminõudeid. Kostja väide, et üleandmis-vastuvõtmisakt on ebausaldusväärne, on kohtu hinnangul paljasõnaline ja tõendamata. Isegi kui asuda seisukohale, et 01.03.2017 allkirjastatud üleandmisvastuvõtmisakt on RPS tähenduses algdokument ja üleandmis-vastuvõtmisakt ei sisalda RPS § 7 lg 2 punktides 1, 2 ja 3 sätestatuid andmeid, siis kohtu hinnangul ei tähenda see seda, et üleandmis-vastuvõtmisakt oleks ebausaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Korteriühistul Vana-Kalamaja 11A oli tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise õigus ja üleandmis-vastuvõtmisakt ei ole vastuolus RPS § 7 lg 1 ja 2 sätestatuga. II
18.Järgmiseks analüüsib kohus, kas 22.09.2014 notariaalses kokkuleppes märgitud tööd on teostatud ning kas sellest tulenevalt on edasilükkav tingimus saabunud, mille kohaselt kostja pidi tasuma hagejale vähendatud võlgnevuse 934,99 eurot. Notariaalse kokkuleppe p 7.8 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja võlgnevust korteriühistu ees summas 1 869,97 eurot vähendatakse poole (1⁄2) võrra, s.o omaniku B (kostja) võlgnevuse suuruseks korteriühistu ees jääb 934,99 eurot, lisaks vabastati omanik B Korteriühistu hooldustasude (st kõik korteriühistule tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates notariaalse kokkuleppe sõlmimise aasta septembrikuust kuni lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni. Vähendatud võlgnevuse 934,99 eurot kohustus kostja tasuma hagejale viie pangapäeva jooksul arvates lepingu p 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest (tl 53-69). 22.09.2014 notariaalse kokkuleppe p-de 7.3 ja 7.3.2 kohaselt Omanikud ja Ostja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud ostuhinna tasumiseks kohustub
2-17-121861 Ostja hiljemalt 30.09.2015 teostama Tallinnas, Vana-Kalamaja tn 11 elamus vastavalt 2007 koostatud Vana-Kalamaja 11a, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojektile (ehitusluba nr 35373) alljärgnevad tööd: kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimine, sealhulgas korterite nr xx ja xx sanitaarruumide juures, samuti taastama korteri nr xxx (so kostjale kuuluva korteri) vannitoa seina (tl 59).
19.Hageja märkis hagiavalduses, et kostja vannitoa sein taastati (vastavalt lepingu p 7.3.2), kuid kostja lammutas selle ilma KÜ juhatusega kooskõlastamata maha 22.05.2017 toimunud ehitustegevuse käigus (49-51, 133-135). Tallinna Linnaplaneerimise Amet on läbi viinud riikliku järelevalve menetluse, mille käigus küsiti selgitusi korteri xx (endine xx) elanikult S B. Saadud selgitustest selgus, et korteris on teostatud siseviimistlustöid ning kõrvaldatud tuleohtlikud elemendid. Amet teostas 24.08.2017 paikvaatluse, mille käigus tuvastati, milliseid ehitustöid on teostatud korteris x (xx). Korteris nr x (xx) oli lammutatud maha vannitoa mittekandev sein. Esimese ja teise korruse vahelaes oli nähtav korteri xx korteriomaniku pool väljaehitatud vee- ja kanalisatsiooni torustik. Samuti nähtus korteri esikust, et laekonstruktsiooni (kandetalad) on muudetud ja paigaldatud on tugipostid korteri vaheseintesse (tl 135 ja pöördel).
20.29.03.2017 üldkoosoleku protokolli p 1.2 kohaselt korteri xx (endine nr xx) omanik (kostja) N B esitas etteheite OÜ xx vastu seoses sellega, et notariaalse kokkuleppe p 7.3.2 ei ole täidetud (tl 71-76). Kostja on esitanud käesolevas asjas fotod, mis on kostja sõnul tehtud 26.05.2017, s.o. pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist 01.03.2017 (tl 143-145). Kostja sõnul fotodest peaks nähtuma, et kostjale kuuluvas korteris ei ole taastatud vannitoa seina (tl 139-142).
21.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel kindlaks teha, kas notariaalse kokkuleppe p 7.3.2 on täidetud või mitte. Hageja poolt esitatud tõend paikvaatluse teostamise ja selle tulemuste kohta ei anna vastust küsimusele, kas kostja lammutas korteris nr xx (xxx) vannitoa mittekandvat seina või mitte (tl 133-135). Saadud selgitustest selgus vaid, et korteris nr xx (xx) teostati siseviimistlustöid ning kõrvaldati tuleohtlikud elemendid. Seega ei ole käesolevas asjas selgunud, kas notariaalse kokkulepe p 7.3.2 on nõuetekohaselt täidetud või mitte. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Harju Maakohtu menetluses on veel teinegi tsiviilasi nr 2-16-8247, milles on poolteks kostja ja OÜ xxx ning vaieldakse selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-13-18005 kompromissi raames 22.09.2014 sõlmitud notariaalse lepingu p-s 7.3.2 („kahjustunud konstruktsiooni - sein, vahelagi - rekonstrueerimine, sealhulgas korterite nr xx ja xx sanitaarruumide juures, samuti taastama korteri nr xx vannitoa seina“) kokku lepitud tööd on kostja poolt teostatud.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates edasilükkav tingimus (TsÜS § 102) jäänud saabumata või ei ole teada, et see on saabunud ehk notariaalse lepingu p-ga 7.8 kindlaksmääratud õiguslik tagajärg ei ole tekkinud või ei ole teada, et see tekkis. Seega jätab kohus hageja nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tellitud tööde/teenuste
2-17-121861 eest 934,99 eurot, rahuldamata. Kuna hageja nõue 934,99 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivise 55,95 euro nõue. III
23.Järgnevalt hindab kohus hageja poolt esitatud 504,85 euro nõude põhjendatust. Hageja leiab, et vaatamata sellele, et lepingu alusel vabastati kostjat korteriühistu hooldustasu (st kõik korteriühistule tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates 2014. aasta septembrikuust kuni lepingu pdes 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni, jättis/jätab kostja korteriühistu poolt esitatavad arved endiselt osaliselt valikuliselt maksmata (tl 49-51, 88-91). Hageja 504,85 euro suurune majandamiskulude nõue tuleneb järgmistest hageja poolt kostjale esitatud arvetest: 1) arve 17118, maksmata on 105,42 eurot (tl 77); 2) arve 17108, maksmata on 34,20 eurot (tl 77 pöördel); 3) arve 17098, maksmata on 243,94 eurot (tl 78); 4) arve 17018, maksmata 96,29 eurot (kostja tellitud tööd) (tl 78 pöördel); 5) arve 17048, maksmata 25 eurot (korteriomanike kokkuleppel) (tl 79).
24.Kostja on seisukohal, et hageja 504,85 euro nõue ei ole tõendatud, kuna esitatud dokumendid (arved) ei saa olla nende asjaolude dokumentaalseteks tõenditeks, millele hageja rajab oma nõude. Hageja poolt esitatud arved on lihtsalt raamatupidamise dokumendid, mis ei saa olla tõendiks selle kohta, et kostjal on võlgnevus hageja ees (tl 106109).
25.Hageja 504,85 euro suurune nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes). Kostja väidetav võlgnevus on tekkinud enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumist 01.01.2018. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada enne seda kuupäeva kehtinud õigust, mh korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) sätteid.
26.Lähtudes enne 01.01.2018 kehtinud KOS § 8 lg 1 esimesest lausest, § 12 lg-st 1 ja § 16 lg 1 esimesest lausest, võisid korteriomanikud elamu valitsemise ja kasutamise korraldamisel sõlmida põhimõtteliselt igasuguseid kokkuleppeid, niivõrd kui seadus seda ei välistanud. KOS § 8 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-04, p 24). Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsustanud teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole
2-17-121861 kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtivast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40.
27.KrtS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt võib korteriomanikult nõuda majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
28.KÜS § 151 lg 1 sätestas, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
29.Riigikohus on leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10, p 14).
30.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale tasumiseks vaidlusalusel perioodil arved (haldustasu, hooldustasu, vesi, hüdroisolatsioonitööd, kindlustus, prügivedu, üldelekter, remonditasu, postkast, mida kostja on tasunud valikuliselt ja ainult osaliselt (tl 49-51, 999
2-17-121861 91). Kostja on enda vastuväidetes mitmeid kordi juhtinud tähelepanu sellele, et hageja esitatud dokumendid (arved) ei saa olla nende asjaolude dokumentaalseteks tõenditeks, millele hageja rajab oma nõude (tl 106-109, 139-140, 146-148). Ka hageja ise viitas enda 11.12.2018 esitatud seisukohas KrtS § 40 lg 1 ja 2 ja KÜS § 151 lg 1 (tl 149-150). Kohtu hinnangul hageja pidi tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks teatud liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millest nähtuks majandamiskulude tasu suuruse määramine või kokkulepete sõlmimine viidatud arvete esitamise ajavahemikul, maakohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole esitatud ühtegi majanduskava ega korteriühistu põhikirja. Kuigi hagejale selgitati TsMS §-i 230 ja anti mitmeid tähtaegu tõendite esitamiseks (tl 103-104, 126-128) ning kostja on mitmeid kordi juhtinud tähelepanu, et arve esitamine iseenesest ei loo õigussuhteid, valib pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 III lause). Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et hagejat esindab menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav õigusteadmistega lepinguline esindaja (advokaat).
31.Hageja poolt tõenditeks esitatud arved (tl 77-79) vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele (TsMS § 272) ning tegemist on tsiviilkohtumenetluses lubatavate tõenditega, kuid arve esitamine ei loo õigussuhet poolte vahel ja sellest ei teki kostjal raha maksmise kohustust. Arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju kostjalt raha nõuti, kuid arve ei tõenda nõude olemasolu. Nõude olemasolu tõendamiseks tuleb esitada asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et nõude alusnormis sätestatud eeldused on täidetud. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Kostja korduvatest vastuväidetest tulenevalt oleks pidanud hageja neid asjaolusid tõendama. Seega tuleb jätta hagi 504,85 euro suuruse (majandamiskulude) nõude väljamõistmiseks rahuldamata ning põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka sellelt arvestatud viivisenõue 36,72 euro ulatuses.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb hageja põhinõue 1439,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 92,67 eurot jätta täielikult rahuldamata.
33.Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele, palub hageja kohtul kohustada kostjat tasuma viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni (alates 01.01.2018 kuni hagi rahuldamiseni KOS § 42 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt iga viivituses oldud kalendripäeva kohta) ja kohtuotsuse tegemisest alates KOS § 42 lg-s 1 sätestatud määras kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Kuna kohus jätab hagi põhivõlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
2-17-121861
34.Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1648,01 eurot.
MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
35.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
37.Kostja esitas 30.11.2018 oma menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks (tl 136-138). Kostja palub määrata tema põhjendatud menetluskuludeks kokku 650 eurot ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja. Kostja on kinnitanud, et kõik märgitud kulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetlemise raames.
38.Hageja on 11.12.2018 esitanud vastuväite kostja menetluskuludele (tl 149-150).
39.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud.
40.Kostja menetluskulud on järgnevad: 1) hagiavalduse analüüs ning nõupidamine kostjaga seoses hagiga – 1,5 tund; 2) vastuse koostamine – 1,8 tundi; 3) lõplik ülevaade vastusest ja saatmine kohtule – 0,2 tundi; 4) tutvumine hageja 23.07.2018 vastusega ning vastuse analüüs, nõupidamine kostjaga – 0,5 tundi; 5) Harju Maakohtu 21.11.2018 määruse analüüs ning nõupidamne kostjaga sesoses määrusega – 1 tund; 6) kostja 30.11.2018 seisukoha koostamine – 1,3 tundi; 7) lõplik ülevaade seisukohast ja saatmine kohtule – 0,2 tundi.
41.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot tunnis on põhjendatud, kuid õigusabile kulunud aeg osaliselt põhjendamatu ja ülemäärane. 30.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1,5 tundi hagiavalduse analüüsile ning nõupidamisele (tl 136-138). Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele. Kostjal tekkis kulu seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega,
2-17-121861 kokku 1,8 tundi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kostja esindaja on esitanud 09.07.2018 kohtule vastuse hagiavalduse mahuga ligikaudu 3 lehte. Vastus sisaldab ka 3 lisa (esindusõigust tõendavad dokumendid). Kohtu hinnangul on antud kulu osaliselt ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks kostja vastuse koostamisega tekkinud kulu kokku 1,5 tundi. Kostjal tekkis kulu seoses vastuse lõpliku ülevaatega ja kohtule saatmisega, kokku 0,2 tundi. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendamatu. Lähtudes hageja menetluskulude nimekirjast, kulus hagiavalduse analüüsile, nõupidamisele (hagiavaldus on ligikaudu 5 lehekülge ja sisaldab 5 lisa) ja kostja vastuse koostamisele kokku 3,3 tundi. Kohus peab põhjendatuks eelnimetatud toimingute tegemisele kulunud aega kokku 3 tundi. Kohtu hinnangul on võimalik selle aja sees teha vastuse lõpliku ülevaadet ja saata vastus kohtule. Seega antud kulu ei kuulu rahuldamisele. 30.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 0,5 tundi hageja 23.07.2018 vastuse tutvumisele ning vastuse analüüsile ja nõupidamisele. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele. Kostjal tekkis kulu seoses Harju Maakohtu 21.11.2018 määruse analüüsiga ning nõupidamisega. Kohtu hinnangul on antud kulu osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, et vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kliendi ja tema esindaja kõiki nõupidamisi/kohtumisi täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks 0,5 tundi. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1,3 tundi 30.11.2018 seisukoha koostamisele ja 0,2 tundi selle lõplikule ülevaatamisele ja saatmisele. Seega 30.11.2018 seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi. Kohus kordab juba eelnevalt märgitud seisukohta, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. 30.11.2018 seisukoht on sisuliselt ligikaudu 2 leheküljel ning sisaldab ka varasemalt väljendatud seisukohti ja väiteid. Seega kohtu hinnangul on antud kulu ülemäärane. Kohtu hinnangul on menetlustoimingutele (30.11.2018 seisukoha koostamine, selle ülevaatamine ja saatmine) kulunud põhjendatud aeg 0,5 tundi.
42.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabile kulunud aeg kokku 4,5 tundi. Kohus määrab kostja esindaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 450 eurot (4,5 x 100). Põhjendamatu on kostja menetluskulu 200 euro ulatuses, mis osas jätab kohus kostja menetluskulu hagejalt välja mõistmata.
2-17-121861
43.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kohus mõistab menetluskulud kostja kasuks välja ilma käibemaksuta.
44.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.