2-18-129932/9 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-18-129932 võlgnevuse ja viivise nõudes. Kortermaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on Kohtla-Järve linn Xxx tn 2 korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil juuni 2017. a kuni jaanuar 2019 igakuiselt arveid. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Avaldus rahuldada ja välja mõista 28.03.2019 seisuga kasutatud teenuste ja majandamiskulude võlgnevus 728,70 eurot sh põhiosa 625,60 eurot ja viivis 103,10 eurot ning viivis alates 29.03.2019 kuni põhinõude (s.o 625,60 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus luges 28.03.2019 määrusega esitatud hagi hagita avalduseks, hageja avaldajaks ja kostja puudutatud isikuks ning võttis avalduse menetlusse. Kohus kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 06.05.2019. Puudutatud isik ei kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 23.05.2019. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga: xxx (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil juuni 2017 – jaanuar 2019 tasumata majanduskulude arved (küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon) kokku 728,10 eurot sh põhiosa 625,60 eurot ja viivis 103,10 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 625,60 eurot perioodil juuni 2017 – jaanuar 2019. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 625,60 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

2-18-129932 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud perioodil 29.07.2017 kuni 28.03.2019 kokku viivist 103,10 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 103,10 eurot ning viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast so 29.03.2019 kuni põhinõude 625,60 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 415 eurot sh tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 240 eurot (2*120) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Enam tasutud riigilõiv tagastatakse selleks õigustatud isiku avalduse alusel (TsMS §150 lg 1 p 1 ja lg 4). Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 125 euro (175-50) tagastamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 240 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 240 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 290 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (290 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.