Raivo Nurmetu hagi OÜ T.M. Dwelling vastu 76 163 euro 57 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
82 142 eurot 64 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raivo Nurmetu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. mai 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Raivo Nurmetu (isikukood
XXXXXXXXXXX
), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (kostja): OÜ T.M. Dwelling (registrikood 10881295), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2019 otsus osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, välja mõista OÜ-lt T.M. Dwelling Raivo Nurmetu kasuks saamata jäänud tasu 4945 eurot 50 senti,
sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27. mai 2019 summas 652 eurot 53 senti ja alates
28.maist 2019 kuni põhivõlgnevuse 4945 eurot 50 senti tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.2.Välja mõista OÜ-lt T.M. Dwelling Raivo Nurmetu kasuks saamata jäänud tasu 4945 eurot 50 senti.
3.3.Välja mõista OÜ-lt T.M. Dwelling Raivo Nurmetu kasuks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27. mai 2019 summas 652 eurot 53 senti ja alates 28. maist 2019 kuni põhivõlgnevuse 4945 eurot 50 senti tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Kohtuotsuse jõustumisel tagastada OÜ-le T.M. Dwelling (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) hagi tagamise abinõuna 11.05.2018 kohtu deposiitkontole makstud summast 59 790 eurot 74 senti 53 000 eurot. Summa 6790 eurot 74 senti jätta kohtu deposiitkontole kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 94% ulatuses Raivo Nurmetu kanda ja 6% ulatuses OÜ T.M. Dwelling kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Raivo Nurmetu (hageja) esitas 31. detsembril 2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ T.M. Dwelling (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 74 738 eurot 42 senti (bruto) ja
29.detsembri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1425 eurot 15 senti ning alates
31.detsembrist 2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel olnud lepingulised suhtes alates 2003. aastast, mil hagejast sai kostja vastutav spetsialist. Hiljem kohustus hageja kostjale kliente leidma ning osutama kostja klientidele konsultatsioone, samuti ehitustehniliste ekspertiiside koostamise ja omanikujärelevalve
teenuseid. Hageja hinnangul on poolte lepinguline suhe käsitatav töövõtulepinguna. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hageja osutatud teenuste eest saadud summad, millelt on eelnevalt tasutud kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud, hagejale täies ulatuses välja. Hageja oli nõus sellega, et kostja ei tasu osutatud teenuste eest koheselt vaid hiljem vastava nõude esitamisel. Hagejale on makstud tasu ebaregulaarselt ja väikeses ulatuses. Perioodil 2014 kuni 2017 väljastas kostja hageja poolt osutatud teenuste eest kolmandatele isikutele arveid summas 159 320 eurot ilma käibemaksuta (191 184 eurot koos käibemaksuga). Seega pidi kostja poolte kokkulepet arvestades tasuma hagejale tema poolt osutatud teenuste eest kokku 91 066 eurot 73 senti (neto), kuid tasus 13 861 eurot 30 senti (neto). Hagejal on osutatud teenuste eest saamata 77 205 eurot 43 senti (neto). Augustis 2017 pöördus hageja kostja poole palvega maksta talle kõik tasud välja, kuid kostja keeldus. Hageja nõuab kostjalt tasu kokkulepitust väiksemas ulatuses, s.o 74 738 eurot 42 senti (bruto), mis netosummana on 57 638 eurot 28 senti. Hageja ei nõua tasu teenuste eest, mis kajastuvad arvetel nr 623, 667, 680, 690, 715, 716, 717 ja 718 kokku summas 9222 eurot 8 senti (neto), kuna hagejale teadaolevalt ei ole nende arvete alusel kostjale tasu laekunud. Seega oleks hagejal õigus saada 67 983 eurot 35 senti (neto) (77 205,43 – 9222,08 = 67 983,35), kuid hageja nõuab kostjalt 10 345 eurot 8 sendi (neto) võrra vähem tasu (67 983,35 – 10 345,08 = 57 638,27). Hageja märgib, et nõuab iga töö eest tasu 84,783% ulatuses kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvast summast, s.o kõikidel arvetel kajastatud summasid on vähendatud proportsionaalselt. Isegi kui asuda seisukohale, et pooled ei leppinud tasus kokku või vastava kokkuleppe kohta puuduvad tõendid, on hageja tasunõue põhjendatud, sest sellisel juhul on hagejal õigus saada tavalist tasu või siis mõistlikku tasu. Hageja on seisukohal, et tema poolt kostjalt nõutav tasu, mida kostja kliendid on kostjale tasunud hageja poolt osutatud teenuse eest, on käsitatav tavapärase tasuna vastava teenuse eest. Hageja puhul sisaldab nimetatud summa kogu hagejale makstava tasu maksukulu. Hageja ei eita siinjuures, et tema poolt teenitud tasudest kanti lisaks ka muid hageja kulusid, kuid seda tehti enne 2014. aastat teenitud tasude arvel (tulude jäägist). Hageja ei nõustu kostja väitega, et selline tasukokkulepe ei ole eluliselt usutav. Kostja jaoks oli vastava spetsialisti olemasolu majandustegevuseks vajalik ja seetõttu oli kostja nõus hageja kirjeldatud tasukokkuleppe sõlmimisega. Hageja nõustas kostjat, esindas teda kohtus erinevates ehitusvaidlustes ja kindlustusjuhtumite menetlustes. Nimetatud tegevuse ja vastutava spetsialistina töötamise eest hageja eraldi tasu ei saanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli poolte vahel kehtinud töövõtulepingu järgi kohustus maksta hagejale aastatel 2014 – 2017 tehtud tööde eest tunnihinnast (20 eurot bruto) ja töötatud tundide arvust (üldjuhul 100 tunni täitudes) lähtudes. Selle kohustuse on kostja täitnud. Hageja kirjeldatud tasukokkulepe ei ole eluliselt usutav, kuna see on kasumit tootvale äriettevõttele majanduslikult kahjulik. Põhjendamatud on hageja väited kostja esindamise kohta kohtus erinevates ehitusvaidlustes või kindlustusjuhtumi menetlustes. Hageja esitatud teostatud tööde tabelid ei tõenda tasukokkulepet, nagu ei teki kostja poolt klientidele väljastatud arvetest hagejale iseenesest mistahes nõudeõigust. Hagejal ei ole õigust tavalisele või mõistlikule tasule, kuna tõendatud on poolte vahel kehtinud kokkulepe, mille kohaselt arvestati hageja töötasu palgafondina 20 eurot tunnis, millele lisandusid kostja pakutud mugavused (sõiduki kasutamise võimalus), ning ülekanded tehti enamasti 100 tunni ehk 2000 eurot palgafondi täitumisel. Kostjale tegelikkuses makstud tasu saabki pidada mõistlikuks ja turutingimustele vastavaks.
Isegi kui hagejal on kostja vastu mistahes ulatuses nõue, tuleb kohaldada aegumist. Hageja esitas
9.aprilli 2018 ja 6. juuli 2018 menetlusdokumendis arved, arvutuskäigud ja tööde kirjeldused, mida ei ole hagiavalduses käsitletud. Selliselt on aegunud nõuded 2014. aasta tööde osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 21. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4500 eurot ja kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 14. mai 2018 määruse, millega maakohus tühistas 17. jaanuari 2018 hagi tagamise määruse ja asendas hagi tagamise määruse alusel kostja kinnistule hageja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi 11. mail 2018 kohtu deposiitkontole makstud rahaga summas 59 790 eurot 74 senti, ning tagastas 59 790 eurot 74 senti kostja kontole. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja on ehitus- ja omanikujärelevalve teenust pakkuv ettevõte, kus hageja alates 2003. aastast nõustas kostjat vastutava spetsialistina ehitusalal, samuti osutas hageja kostja kaudu suulise töövõtulepingu alusel eeskätt omanikujärelevalve teenust ja koostas ehitustehnilisi ekspertiise. Pooltel on vaidlus tasukokkuleppe tingimuste üle. Aegumise kohta märkis maakohus järgmist. Kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3. Hageja on 22. novembri 2018 menetlusdokumendis selgitanud, et loeb 2014. aastal väljastatud arvetel teostatud tööde eest tasutuks arvetel nr 516, 517, 521, 526, 531 ja 532 märgitud tööd täies ulatuses. Maakohus märkis, et 7. märtsil 2014 väljastatud arvel nr 518 on märgitud osutatud teenuseks järelevalve teenus (5 kuud). Seega on järelevalve teenust osutatud ka novembris ja detsembris 2013 ning VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt muutus nende kuude eest saadav tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja töövõtulepingust tuleneva tasunõude aegumine novembris ja detsembris 2013 osutatud teenuste eest 1. jaanuaril 2014 kl 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2016 kl 24.00. Hagi on esitatud 31. detsembril 2017, seega on aegunud hageja tasunõue arvel nr 518 märgitud novembris ja detsembris 2013 osutatud teenuse eest. Alates 4. juunist 2016 väljastatud arvetel kajastuvad alates 2014. aastast osutatud teenused, mille osas algas tasunõude aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2015 ja järelikult on hagis esitatud nõuded selles osas tähtaegsed. Asjaolu, et hageja esitas kohtule oma tasunõude arvestuse aluseks olevad arved
9.aprilli 2018 menetlusdokumendi lisas ja kostja poolt aastatel 2014 kuni 2017 oma klientidele väljastatud arvete alusel koostatud summaarse tasuarvestuse 6. juuli 2018 menetlusdokumendi lisas, ei muuda hagis alates 4. juunist 2014 väljastatud arvetel 2014. aasta tööde eest esitatud tasunõuet aegunuks. Jättes kõrvale poolte vastuolulised seletused 1. oktoobri 2007 töövõtulepingu ja selle alusel tasu maksmise kohta (kohus ei saa eelistada ühe poole vande all antud seletust teise poole seletusele, kuna pooled on kohtu arvates eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks tema kasuks) ning kõrvutades üksnes hageja ja kostja 2009. aasta pangakonto väljavõtteid (hageja arvates on
2008. aasta tasuarvestus koostatud praegusel ajal kohtu jaoks), on hageja väide kogu Meelespea lasteaia omanikujärelevalve teenuse eest saadud raha hagejale ülekandmise kohta tõendamata (siinjuures ei ole hageja kohtule esitanud omapoolset arvutust koos 2008. aastal kehtinud maksumääradega). Maakohus leidis, et hageja väited selle kohta, et temale maksti kogu Barolo Kinnisvara OÜ objektiga seotud tasu välja, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Maakohus märkis, et kohtule esitatud sisuliselt erinevad tabelid ei kinnita hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud tasukokkulepet. Samuti ei nähtu tabelitest, et tabelijärgne tulu ja kulu vahe moodustaks hageja tasufondi ning kuuluks talle väljamaksmisele, nagu on hageja hilisemalt sisustanud oma tasunõuet. Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja vande all antud seletuses ja tunnistaja ütlustes, et tabelit on alates 2014. aastast, mil T.L. asus aktiivselt ettevõtet juhtima ja liisiti sõiduk, peetud vaid ettevõtte tarbeks. Isegi kui lähtuda K.J. 22 märtsi 2017 seisuga koostatud tabelist, mis kajastab tulusid ja kulusid perioodil 2014 kuni 2017, on saldo negatiivne (jääk 55 651,36 eurot). Alles siis, kui tabeli sisend tuli hagejalt, kajastades tabelis tulu varasemast perioodist (enne 2014. aastat) ilma kulu arvestamata, on saldo positiivne. Maakohtu hinnangul ei tõenda T.L. i 1. septembri 2017 e-kiri kostja väidet tasukokkuleppe kohta. Pooled ei ole e-kirjas töövõtulepingujärgset tasukokkulepet käsitlenud, vaid arutatud on kulude kandmisega seonduvat. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja poolt temale tehtud väljamaksed ei ole proportsioonis hageja osutatud teenuste eest saaduga. Vaidlust ei ole selles, et tasule lisandusid täiendavad hüved – hageja kasutuses oli ettevõtte sõiduk, telefonid, arvuti ning tema eest tasuti vastutuskindlustused, kasko- ja liikluskindlustused, sealjuures oli hageja kindlustatud ka töövahenditega. Kuivõrd maakohtu hinnangul on tasu arvestamine kostja kirjeldatud viisil tõendatud, jättis maakohus tähelepanuta tavalise või mõistliku tasu võrdlusmaterjalina esitatud väljavõtted riigihangete registrist ning T.T. sõlmitud töövõtulepingu. Hageja vande all antud seletuse luges maakohus väheusaldusväärseks, kuna seletus on antud omakasu eesmärgil ning on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Eelneva tõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistas maakohus kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 14. mai 2018 määruse, millega kohus asendas maakohtu 17. jaanuari 2018 hagi tagamise määruse alusel kostja kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi 11. mail 2018 kohtu deposiitkontole makstud rahaga, ning tagastas 59 790 eurot 74 senti kostja kontole.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tõendab lasteaia Meelespea omanikujärelevalve teenuse eest tasumine hageja väidetud tasukokkulepet. Otsuses ei ole selgitatud, kuidas maakohus poolte kontosid võrdles ja millised olid võrdluse tulemused. Otsus on selles osas põhjendamata. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et Tartu linna poolt kostjale tasutud summad sisaldasid käibemaksu. Samuti ei ole kohus arvestanud, et summadest, mida kostja hageja poolt tehtud tööde eest sai, tuli tasuda kõik maksud. Maakohus on jätnud hageja vastavad väited täies ulatuses arvestamata.
Ei ole eluliselt usutav, et kui pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tasu 7000 krooni kuus, siis toimus kogu 2008. a tasu hagejale maksmine alles 27. jaanuaril 2009. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja 10. augustil 2019 esitatud palgaleht on koostatud kohtumenetluse ajal. Hageja on seisukohal, et Barolo Kinnisvara OÜ-le teenuste osutamine tõendab tema väidetud tasukokkulepet. Hageja ei ole väitnud, et kostja maksis talle kogu Barolo Kinnisvara OÜ objektiga seotud tasu välja. Asjakohased arvutused on esitatud hagi täpsustuste lisadena. Maakohus on jätnud hageja tegelikud väited otsuses käsitlemata ja analüüsimata. Hageja märgib, et tulude-kulude tabelid koostati tema tasufondi arvestamiseks. Maakohus on tabeleid ebaõigesti hinnanud. T.L. i vande all antud seletuse usaldusväärsuse hindamisel peab arvestama sellega, et T.L. on nii kostja seaduslik esindaja kui omanik. Maakohus kohtles pooli erinevalt, asudes seisukohale, et hageja seletus on väheusaldusväärne, sest see on antud omakasu eesmärgil. Samas pidas maakohus T.L. i seletust usaldusväärseks. Ka M.R. ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et tegemist on kostja raamatupidajaga, s.o kostjaga seotud isikuga. Otsuses ei ole põhjendatud, mille alusel on maakohus asunud seisukohale, et tabel, mis kajastab enne 2014. a tekkinud tulusid ja kulusid, on koostatud hageja antud sisendi alusel. See tabel koostati kostja raamatupidamisdokumentide alusel. Samuti ei ole õige, et tabelis ei ole kajastatud enne 2014. a tekkinud kulusid. Maakohus on ebaõigesti hinnanud T.L. i 1. septembri 2017 e-kirja. See kinnitab hageja väiteid selle kohta, et tema n.ö tasufond tulenes hageja poolt kostjale teenitud tuludest ja hagejaga seoses tehtud kuludest. Hageja ei ole sõlminud kostjaga tasukokkulepet 20 eurot tunnis. Samuti ei ole pooled kokku leppinud selles, et hagejale väljamaksete tegemine toimub iga 100 töötunni järel. Maakohus on võtnud arvesse üksnes kostja esile toodud asjaolusid, jättes hageja esitatu põhjendamatult tähelepanuta. Kostja esitatud hageja teenustasu arvutused ei lange täies ulatuses kokku hagejale tehtud väljamaksetega. Ainuüksi see, et hageja esitas tundide arvestuse 72,5 tundi ja 98,8 tundi, ei ole eluliselt usutav ning see ei ole kooskõlas ka tunnistaja ütlustega. Kostja 10. augusti 2018 menetlusdokumendi lisana esitatud dokument kannab kuupäeva 8. august 2018. Selle dokumendi kohaselt on hagejale tehtud ettemakseid. Maakohus ei ole vastuoludele kostja esitatud tõendites tähelepanu pööranud ega tõendeid igakülgselt uurinud. Seda, milline oli poolte tasukokkulepe, ei tõenda TSD kokkuvõtted ega hageja konto väljavõte. Ebamäärane on ka kohtu tuvastatud kokkulepe, mille kohaselt tehakse väljamakse „üldjuhul iga 100 tunni täitumisel“. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja ei pidanud hageja tööaja osas arvestust. Ka hageja on kinnitanud, et ta ei ole seda pidanud. Ei ole eluliselt usutav, et tellija ei pea olukorras, kus tasu suurus sõltub tööaja mahust, mingitki arvestust töövõtja töömahtude üle. Maakohus ei ole selgitanud, milline on väidetavate hüvede väärtus, mis anna alust asuda seisukohale, et hagejale tehtud väljamaksed ja saadud hüved olid proportsioonis hageja panusega. Kostja väited selle kohta, et hagejale tasuti iga 100 tunni täitumisel 2000 euro suurust tasu, ei ole loogilises kooskõlas sellega, millistes summades väljastati kostja arveid teenuste eest, mida oli osutanud hageja ja sellega, millal ja millises ulatuses maksti hagejale tasu. Hageja selgitab, et sellises mahus teenuste osutamine ei ole võimalik kostja väidetud töömahtudega. Osutatud teenuste ülevaadetest nähtuvalt asusid paljud objektid väljaspool Tartut ja ainuüksi sõit objektidele kujutas endast olulist ajakulu. Omanikujärelevalve teenuse osutamine eeldab pidevat ja regulaarset objektidel käimist.
Tuvastades tasukokkuleppe 20 eurot tunnis, jättis maakohus ebaõigesti hagi osaliselt rahuldamata. Tasukokkulepet tuleb käsitleda brutotasuna. Kui tasukokkulepe oli 20 eurot tunnis ja väljamakse tegemine toimus 100 tunni kaupa, siis oleks kostja pidanud hagejale tasuma iga väljamakse tegemisel 2000 eurot (bruto). Pärast maksude kinnipidamist oleks kostja pidanud tasuma hagejale 2014. a 1554 eurot 40 senti ja alates 2015. a iga 100 tunni eest 1576 eurot 40 senti. Perioodil 2014 – 2016 on hageja saanud 13 851 eurot 30 senti, kuigi oleks pidanud saama 17 230 eurot 40 senti. Lisaks oleks hageja pidanud kostja arvutuste kohaselt saama tasu 100 töötunni eest 2015. a mais, kuid hageja seda ei saanud. Maakohtu tuvastatud kokkuleppe kohaselt on kostja tasunud hagejale 4945 eurot 50 senti (neto) vähem. Isegi kostja enda esile toodud asjaolude kohaselt on hagejal saamata 1183 eurot 57 senti (neto). Kuigi hageja osutas teenuseid ka 2017. a, ei ole kostja pärast 1. detsembrit 2016 hagejale tasu maksnud. Seega on hagejal saamata tasu 2017. a kostjale osutatud teenuste eest. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tasukokkulepe 20 eurot tunnis tõendatud. Juhul, kui kohus leiab, et tasukokkulepe on tõendamata, tuleb kohaldada VÕS § 637 lg-t 1. Kostjalt nõutav tasu on mõistlik tasu viidatud sätte tähenduses. Hageja on esitanud väljavõtted riigihangete registrist omanikujärelevalve teenuse lepingute kohta (2015-2017). Kui kohus peaks leidma, et olemasolevate tõendite alusel pole tasukokkulepet võimalik tuvastada, tuleb kohaldada TsMS § 233 lg-t 1. Hageja viitab Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010 otsusele tsiviilasjas nr 2-05-14311. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et tema tasunõue on aegunud arvel nr 518 märgitud novembris ja detsembris 2013 osutatud teenuste eest. Arvest ei nähtu, milliste kuude eest see on esitatud. Arve alusel osutatud teenuste eest saab tasutuks lugeda 4126 eurot 65 senti. Kui lähtuda põhimõttest, et esimesena loetakse tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud nõue, siis saab väidetavalt novembris ja detsembris 2013 osutatud teenused lugeda n.ö tasutuks. Kuna klientidele esitati arve alles 2014. a ja seda tuli tasuda ka samal aastal, siis ei saanud vastav summa minna hageja tasufondi varem kui 2014. a. Kui lähtuda maakohtu seisukohast tasukokkuleppe kohta (millega hageja ei nõustu), ei ole nõue samuti aegunud. Maakohus ei ole tuvastanud, millal 100 tundi täitus.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palun jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2019 otsus osaliselt tühistada hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tasu 4945 eurot 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 27. mai 2019 summas 652 eurot 53 senti ja alates 28. maist 2019 kuni põhivõlgnevuse 4945 eurot 50 senti tasumiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Asja materjalide kohaselt nõustas hageja alates 2003. aastast kostjat vastutava spetsialistina ehitusalal (I kd tl 98), samuti osutas hageja kostjaga sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel kostja klientidele eeskätt omanikujärelevalve ja ehitusekspertiisi teenust.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul on poolte vahel vaidlus kokkulepitud tasu suuruse üle. Hageja väitel leppisid nad kostjaga kokku, et kostja maksab hageja poolt osutatud teenuste eest saadud summad vastava nõude esitamisel hagejale välja, tasudes eelnevalt kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud. Kostja eitab hageja kirjeldatud tasukokkulepet. Kostja väitel oli temal pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus maksta hagejale tasu lähtudes tunnihinnast (20 eurot bruto) ja töötatud tundide arvust (üldjuhul 100 tunni täitudes).
9.Hageja on tuginenud väidetava tasukokkuleppe tõendamisel sellele, kuidas kostja tasus talle lasteaiale Meelespea ja Barolo Kinnisvara OÜ-le osutatud omanikujärelevalve teenuse eest.
9.1.Hageja selgituse kohaselt toimusid 2008. aastal Tartu linna lasteaia Meelespea ehitustööd. Omanikujärelevalve teenuse tellis Tartu linn kostjalt ja kostjale osutas omakorda vastavat teenust hageja, kellele kostja tasus 27.01.2009 lasteaia Meelespea ehitustööde omanikujärelevalve teenuse eest 64 635 krooni (I kd tl 97), s.o kostja kandis kogu teenuse osutamise eest Tartu linnalt saadud tasu hagejale tema tasuna ja sellelt tasutavate maksudena täies ulatuses välja. Kostja vastuväite järgi maksti 27.01.2009 hagejale 2008. aasta eest tasu välja kuuarvestuse alusel (II kd tl 12) ülekande tegemise aluseks oli 01.10.2007 töövõtuleping (II kd tl 11). Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest (II kd tl 13), et 27.01.2009 ülekande tegemise ajaks oli Tartu linn lasteaiaga Meelespea seotud tööde eest tasunud kostjale 130 836 krooni 4 senti (2773 krooni ei ole seotud lasteaiaga Meelespea, vaid lastesõime Mesipuu töödega). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja kandis kogu omanikujärelevalve teenuse osutamise eest Tartu linnalt saadud tasu hagejale tema tasuna ja sellelt tasutavate maksudena täies ulatuses. Põhjendamatu on apellandi väide, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas maakohus poolte kontosid võrdles ja millised olid võrdluse tulemused. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud (otsuse p 7.1.), et kõrvutades hageja ja kostja 2009. aasta pangakonto väljavõtteid on hageja väide kogu lasteaia Meelespea omanikujärelevalve teenuse eest saadud raha hagejale ülekandmise kohta tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud 01.10.2007 töövõtulepingule ja selle alusel tasu maksmisele (sh palgalehele II kd tl 12), siis jätab ringkonnakohus vastamata hageja väitele, et kostja esitatud palgaleht on koostatud kohtumenetluse ajal.
9.2.Hageja väitel ei ole maakohus arvestanud sellega, et Tartu linna poolt kostjale tasutud summad sisaldasid käibemaksu ning samuti tuli summadest, mida kostja hageja poolt tehtud tööde eest sai, tasuda kõik maksud. Ringkonnakohus leiab, et kui arvestada käibemaksu 18%, siis oleks Tartu linna poolt kostjale teenuse osutamise eest tasutud summaks käibemaksuta 110 878 krooni (käibemaksuga 130 836 krooni 4 senti). Arvestades brutotasu suurust 83 180 krooni (palgafondi suurus 110 878 krooni) ei saa asuda seisukohale, et hageja ja kostja pangakonto väljavõtted tõendavad seda, et lasteaia Meelespea omanikujärelevalve teenuse osutamisel kostja saadud tasu 110 878 krooni (käibemaksuta) maksti välja hagejale tasuna ja sellega seotud maksudena summas 64 635 krooni (neto).
9.3.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et Barolo Kinnisvara OÜ-le teenuste osutamisega seonduv tõendab väidetud tasukokkulepet.
Iseenesest õige on hageja väide, et ta ei ole väitnud maakohtus seoses Barolo Kinnisvara OÜ-le teenuste osutamisega kogu tasu talle väljamaksmist. Samas see asjaolu ei muuda maakohtu seisukohta, et Barolo Kinnisvara OÜ-le teenuste osutamisega seonduv ei tõenda hageja väidetavat tasukokkulepet kostjaga. Hageja väitel osutas ta alates 2011 detsembrist omanikujärelevalve teenust Barolo Kinnisvara OÜ objektil ning hageja 2012 pangakonto väljavõttest (I kd tl 95) nähtub, et kostja maksis alates veebruarist kuni augustini 2012 hagejale tasu, mis lähtus Barolo Kinnisvara OÜ-le kostja poolt ajavahemikul 07.12.2011 kuni 31.05.2012 (I kd tl 196, 197-203) väljastatud arvete summast. Kostja on hageja eeltoodud väitele vastu vaielnud ja esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte (II kd tl 16), mille kohaselt laekus kostjale Barolo Kinnisvara OÜ-ga seotud objektiga tasu kogusummas 24 000 eurot. Hinnates hageja ja kostja poolt seoses Barolo Kinnisvara OÜ-le teenuste osutamisega esitatud tõendeid, leiab ringkonnakohus, et nende alusel ei saa tuvastada hageja väidetud tasukokkulepet. Pigem tõendab hageja konto väljavõte kostja väidetud tasukokkulepet, mille kohaselt oli tasu seotud hageja poolt töövõtulepingu täitmiseks kulutatud tundidega. Kostja konto väljavõttest nähtub, et Barolo Kinnisvara OÜ on tasunud perioodil jaanuar – august 2012 igakuuliselt osutatud teenuse eest ühesuguse summa ning seetõttu saab eeldada, et hageja osutas ka igakuuliselt ühesuguses mahus teenust ja kuna teenuse osutamiseks kulunud tundide arv oli sama, siis oli ta tasu sama suur.
10.Hageja väitel koostati tulude-kulude tabelid tema tasufondi arvestamiseks ning maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Asja materjalide kohaselt esitas hageja on oma nõude tõendamiseks kostjale raamatupidamise teenust osutava firma raamatupidajate M.R. ja K.J. poolt koostatud tabelid (II kd tl 54-55, 57-59, 61-63, 64-67, 90-97), mis sisaldavad hageja väitel nii hageja tulusid (hageja poolt osutatud teenuste summad ilma käibemaksuta) kui kulusid (hagejale väljamakstud tasud ja muud kulud). Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad hageja väiteid selle kohta, et hageja töö eest saadud summadest kujunes hageja palgafond (tasufond) ning hageja poolt osutatud teenuste eest saadud tasu kuulus väljamaksmisele hagejale. Kostja vastuväite kohaselt on nimetatud tabelid kostja sisedokumendid, mida hakati koostama 2014. aastal eesmärgiga pidada järelevalveteenusega seotud tulude ja kulude üle projektipõhist arvestust ning tabelites märgitu ei olnud aluseks hagejale tasude väljamaksmisel. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu järeldusega, et esitatud tabelid ei kinnita hageja poolt väidetavat tasukokkulepet, mis seisnes selles, et kostja kohustus maksma hageja poolt osutatud teenuste eest saadud summad hagejale välja, tasudes eelnevalt kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 7.3, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja M.R. ütlusi ja kostja seadusliku esindaja T.L. i vande all antud seletust ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust neid hinnata maakohtust erinevalt. Asjaolu, et tunnistaja on kostja raamatupidaja ja T.L. kostja seaduslik esindaja, ei anna alust asuda seisukohale, et nende ütlused tabelite pidamise eesmärgi kohta oleksid ebausaldusväärsed. Nimetatud tabelitest nähtuvad kostja tulud (esitatud arvete järgne summa) ning kulud, mis muuhulgas sisaldavad ka hagejale makstud tasu. Tabelitest ei ole võimalik välja lugeda, et tabelijärgne tulu ja kulu vahe moodustaks hageja tasufondi ning kuuluks talle väljamaksmisele.
11.Maakohus on õigesti hinnanud kostja seadusliku esindaja T.L. i 1. septembri 2017 e-kirja (II kd tl 69) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust seda hinnata maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 7.4.) ning ei
korda neid. Ringkonnakohtu arvates nimetatud e-kirjas on arutatud kulude kandmisega seonduvat ning e-kiri ei tõenda kostja väidet tasukokkuleppe kohta.
12.Ringkonnakohtu arvates on õige maakohtu järeldus, et tõendatud on pooltevaheline tasukokkuleppe, mille kohaselt arvestati hageja tasuks 20 eurot/tunnis ning väljamakse tehti üldjuhul iga 100 tunni täitumisel. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 7.5., ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Maakohtust erinevale seisukohale ei anna alust asuda hageja väide, et kostja esitatud hageja teenustasu arvutused ei lange täies ulatuses kokku hagejale tehtud väljamaksetega (nt kostja arvestuse kohaselt kuulus 2015 jaanuaris hagejale väljamaksmisele 1183 eurot 57 senti, kuid tasutud on 1193,14 eurot; 21.05.2014 on tasutud hagejale 1162 eurot 18 senti, kuid kostja arvestuse kohaselt kuulus tasumisele 1131 eurot 94 senti). Ringkonnakohtu hinnangul hageja poolt esile toodud väljamakstud ja arvestatud tasu erinevused kahe kuu lõikes ei välista kostja väidetud tasukokkulepet poolte vahel. Kostja poolt esitatud tasuarvestus on kooskõlas Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtetega hageja osas aastatel 2012 kuni 2016 ning kahe kuu väljamakse minimaalne erinevus (hageja kasuks) võib olla tingitud maksude ebaõigest mahaarvamisest.
13.Hageja väide, et kostja enda arvestuse kohaselt on talle 2013 juunis tasutud 72,5 tunni eest ning 2012 märtsis 98,8 tunni eest, ei välista poolte kokkulepet, et on töömahuks 100 tundi. Ülejäänud kordadel on tasu väljamaksed toimunud kooskõlas kokkulepitule (s.o 20 eurot/tund ja töömaht 100 tundi) ning väljamaksete tegemine pika perioodi jooksul tõendab poolte kokkulepet tunnitasu ja töömahu osas.
14.Hageja seisukoha kohaselt ei tõenda pooltevahelist tasukokkulepet Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtteid ning hageja pangakonto väljavõtted. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga. Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtetest ning hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, milline on olnud pika ajaperioodi vältel pooltevaheline praktika, s.o kuidas on toimunud töövõtulepingu järgse tasu maksmine ning selle suurus. Maakohus on õigesti, hinnates hagejale aastatel 2014 kuni 2017 tasutud summade arvestust (II kd tl 18), hageja teenustasu arvestust (II kd tl 38), Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtteid hageja osas aastatel 2012 kuni 2016 (II kd tl 39-46) ning hageja enda pangakonto väljavõtet (I kd tl 14-16, 93-97), asunud seisukohale, et hagejale 2014 kuni 2016 selgitusega „vastavalt töövõtulepingule“ ülekantud summad on suhteliselt konstantse suurusega, mis on seostatav ühesuguse töötundide arvuga ning kindla tunnitasuga. Asjaolu, et väljamaksed on olnud ebaregulaarsed, on seletatav objektide erineva mahuga.
15.Hageja väite kohaselt on jätnud maakohus arvestamata, et hageja ei pidanud tööaja arvestust ning vastavat arvestust ei pidanud ka kostja ning eluliselt ei ole usutav, et tellija ei pea olukorras, kus tasu suurus sõltub tööaja mahust, arvestust töövõtja töömahtude üle. Kostja vastuväite järgi oli tasukokkulepe rajatud vastastikusele usaldusele, hageja pidas ise oma tööaja arvestust ning teatas töötundide täitumisest raamatupidajale. Kostja seisukohta tõendavad tunnistaja M.R. ütlused (II kd tl 133-135), mille kohaselt hageja helistas temale mingit arvestust esitamata ja teatas töötundide arvu täitumisest; lähtuti põhimõttest, et 100 töötundi oleks täis, kuupõhist arvestust ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud kostja seisukoht, et tööaja arvestust pidas hageja ise ning teatas töötundide täitumisest raamatupidajale. Kuna tööaja arvestust pidas hageja ise, siis on asjakohatu tema väide, et osutatud teenuseid ei olnud võimalik osutada kostja väidetud töömahtudega. Hagejal oli võimalik teatada kostjale selline töötundide arv, mis tal reaalselt kulus teenuste osutamiseks.
16.Hageja seisukoha kohaselt tuvastades tasukokkuleppe 20 eurot/tunnis, jättis maakohus ebaõigesti hagi osaliselt rahuldamata. Hageja on käsitlenud tasukokkulepet 20 eurot tunnis brutotasuna ning on apellatsioonkaebuses lähtudes sellest esitanud omapoolsed arvutused saamata tasu kohta. Kostja vastuväite järgi tasukokkulepet 20 eurot tunnis tuleb käsitleda tasufondina, mille arvelt tasuti kõik maksud. Ringkonnakohus leiab, et tasukokkulepet 20 eurot/tunnis tuleb käsitleda brutotasuna, millest kuulusid mahaarvamisele hageja kui töövõtja maksud. Kostja esitatud hageja teenustasu arvestusest nähtuvalt on kostja kinni pidanud eelkõige sotsiaalmaksu ja ettevõtte töötuskindlustus maksu ning seejärel hageja maksud. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjas olevate tõendite alusel võimalik tuvastada tasukokkulepet, mille kohaselt kuulusid teenustasust eelkõige mahaarvamisele ettevõtte maksud ja seejärel töövõtja maksud. Asjaolu, et poolte kokkuleppe kohaselt tuli teenustasult lisaks töövõtja maksudele tasuda ka ettevõtte maksud, ei tõenda tunnistaja M.R. ütlused ja kostja seadusliku esindaja T.L. i seletus. Hageja teenustasu arvestuse ning Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtete aluseks olevad andmed esitas kostja ise ning need ei tõenda poolte kokkulepet selle kohta, et lisaks töövõtja maksudele pidi kokkulepitud tasust maha minema ka ettevõtte maksud.
16.1.Lähtudes eeltoodust on õige hageja väide, et arvestades tasukokkulepet 20 eurot/tunnis tuleb hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus võtab maksmata tasu arvestamisel aluseks apellatsioonkaebuse p-s 2.5 toodud arvutused, mille kohaselt on hagejal perioodil 2014 kuni 2016 saamata tasuks 3369 eurot 10 senti.
16.2.Hageja väite järgi oleks ta pidanud kostja enda arvutuste kohaselt saama tasu 100 töötunni eest 2015 mais, kuid hageja seda ei saanud. Nähtuvalt kostja esitatud hageja teenustasu arvestusest on hagejale makstud 2015 mais 1183 eurot 57 senti (II kd tl 38). Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt (I kd tl 15) ei ole ta mais 2015 tasu saanud. Kuigi Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõttest 2015. aasta kohta nähtuvalt ei ole hagejale 2015 mais tehtud väljamakseid, ei muuda see kostja enda poolt koostatud teenustasu arvestust ning seetõttu ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka 2015 mai tasu. Arvestades tasukokkulepet 20 eurot/tunnis, siis jäi hagejal mais 2015 saamata tasu 1576 eurot 40 senti.
16.3.Seega on hagejal perioodil 2014 kuni 2016 saamata tasuks kokku 4945 eurot 50 senti ning see tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.
16.4.Hageja on esitanud lisaks saamata jäänud tasunõudele ka viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 03.10.2017 seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni. Perioodil 03.10.2017 kuni 27.05.2019 on arvestades saamata tasu suurust 4945 eurot 50 senti viivis 652 eurot 53 senti (vt viivisekalkulaator) ning see kuulu väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis hageja kasuks alates 28.05.2019 kuni põhivõlgnevuse 4945 eurot 50 senti tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Hageja väitel osutas ta teenuseid ka 2017. aastal, kuid kostja ei ole pärast 1. detsembrit 2016 talle tasu maksnud.
Apellatsioonkaebuses ei ole hageja täpsustanud, mitme tunni ulatuses ja millistel objektidel ta teenust osutas. Hagiavalduse lisast, samuti hageja osutatud teenuste nimekirjast (I kd tl 192) nähtub küll see, millistel objektidel hageja väidetavalt 2017. aastal teenust osutas, kuid ei selgu teenuse osutamiseks kulunud tundide arv. Kuna poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja esitama tasu nõude kostjale pärast 100 töötunni täitumist, siis sõltub tasu saamine eelkõige hageja enda nõudest. Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud 2017. aasta saamata tasu suurust ega ka tundide arvu, mis tal kulus teenuse osutamiseks (objektide kaupa), siis ei ole võimalik ringkonnakohtul otsustada 2017. aastal väidetavalt saamata jäänud tasu suuruse üle.
18.Hageja väite kohaselt maakohus ei selgitanud, milline on väidetavate hüvede väärtus, mis anna alust asuda seisukohale, et hagejale tehtud väljamaksed ja saadud hüved olid proportsioonis hageja panusega. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel ei pidanud maakohus välja selgitama, milline oli hüvede väärtus, mida hageja sai kostjalt lisaks tasule. Maakohus on viidanud täiendavatele hüvedele seoses hageja väitega, mille kohaselt kostja poolt talle tehtud väljamaksed ei ole proportsioonis hageja poolt osutatud teenuste eest saaduga. Vastuseks hageja väitele, et hagejale tehtud väljamaksed ja saadud hüved ei olnud proportsioonis hageja panusega märgib ringkonnakohus järgmist. Hagejale tehtud väljamaksete aluseks oli töömaht, millise hageja ise teatas kostjale, s.o tasu oli sõltuvuses hageja töömahust, mitte aga sellest, kui palju tasuti kostjale osutatud teenuse eest. Juhul, kui hageja teatas kostjale väiksema töömahu, kui ta reaalselt kulutas konkreetse teenuse osutamisel, siis on see tema risk, mille eest ei vastuta kostja ning see asjaolu ei muuda et hagejale tehtud väljamakseid mitteproportsionaalseks hageja panusega.
19.Hageja seisukoha kohaselt ei ole tasunõue aegunud arvel nr 518 märgitud novembris ja detsembris 2013 osutatud teenuste eest. Eelnevalt ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud tasukokkulepe 20 eurot/tunnis. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale kokkulepitust vähem tasu alates 07.04.2014 (I kd tl 14). Kuna hagi maakohtule on esitatud 31.12.2017, siis arvestades TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatut ei ole vähemtasutud tasu nõue aegunud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asja lahendamise seisukohalt puudub vajadus võtta seisukohta selle kohta, kas arvel nr 518 märgitud novembris ja detsembris 2013 osutatud teenuse eest tasunõue oleks aegunud või mitte. Sellest, et talle makstav tasu on kokkulepitust väiksem, sai hageja teada ajal, mil talle reaalselt tasu kontole laekus, s.o 07.04.2014.
20.Hageja taotlusel võttis ringkonnakohus asja juurde tsiviilasja nr 2-18-125143 23. aprilli 2019 eel- ja kohtuistungi protokolli. Hageja väitel protokollis kajastatud tunnistaja T.R. ütlused tõendavad asjaolu, et hageja töö eest saadud summadest kujunes hageja nn tasufond. Tunnistaja T.R. ütlustest nähtub, et „Olen näinud OÜ T.M. Dwelling koostatud tabelit/.../Tabelid puudutavad sõnaotses mõttes kahte füüsilist isikut./.../T.M. Dwellingusse tulnud raha on Nurmetu raha/.../Nurmetu raha laekus T.M. Dwellingu arvele, kui tal oli raha vaja, siis tehti ülekanne.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja T.R. teises tsiviilasjas antud ütlused seda, milline oli hageja ja kostja vaheline tasukokkulepe. Tunnistaja ei ole viibinud poolte tasukokkuleppe sõlmimise juures ning tema väide selle kohta, et „T.M. Dwellingusse tulnud raha on Nurmetu raha“ põhineb arvatavasti hagejalt saadud informatsioonil. Ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 10 seisukohale, et tabelitest nähtuvad kostja tulud (esitatud arvete järgne summa) ning kulud, mis muuhulgas sisaldavad ka hagejale makstud tasu ning tabelitest ei ole võimalik välja lugeda, et tabelijärgne tulu ja kulu vahe moodustaks hageja tasufondi ning kuuluks talle väljamaksmisele.
21.Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (6%), siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 94% ulatuses hageja kanda ja 6% ulatuses kostja kanda. Seoses sellega, et ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Tartu Maakohtu 14. mai 2018 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2018 hagi tagamise määrus ja asendati hagi tagamise määruse alusel kostja kinnistule (registriosa nr 3811904) hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek 11.05.2018 kohtu deposiitkontole makstud rahaga summas 59 790 eurot 74 senti. Arvestades rahuldatud nõude suurust ringkonnakohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel kostjale hagi tagamise abinõuna 11.05.2018 kohtu deposiitkontole makstud summast 59 790 eurot 74 senti 53 000 eurot. Summa 6790 eurot 74 senti jääb kohtu deposiitkontole kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.