Võlaõigus › Töövõtulepingud

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue R. N. (hageja) esitas 31.12.2017 Tartu Maakohtule OÜ T.M. DWELLING (kostja) vastu hagi, milles nõuab kostjalt 74 738,42 euro (bruto) ja 29.12.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1425,15 euro väljamõistmist koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates 31.12.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on poolte vahel olnud lepingulised suhted alates 2003. aastast, mil hagejast sai kostja vastutav spetsialist. Hilisemalt kohustus hageja kostjale kliente leidma ning osutama siis kostja klientidele konsultatsiooni, ehitustehniliste ekspertiiside koostamise ja omanikujärelevalve teenuseid. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline lepinguline suhe on käsitatav töövõtulepinguna. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hageja poolt osutatud teenuste eest saadud summad, millelt on eelnevalt tasutud kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud, hagejale täies ulatuses välja maksma. Nii tasus kostja 27.01.2009 hagejale Meelespea lasteaia ehitustööde omanikujärelevalve teenuse eest 64 635 krooni, so 4130,90 eurot. Hageja oli nõus sellega, et kostja ei tasu osutatud teenuste eest koheselt, vaid hiljem, vastava nõude esitamisel. Seetõttu on hagejale makstud tasu ebaregulaarselt ja väikeses ulatuses. Samas maksti 2011. aastal Barolo Kinnisvara OÜ-le omanikujärelevalve teenuse osutamise tasu välja vahetult pärast teenuse osutamist. Perioodil 2014 kuni 2017 väljastas kostja hageja poolt osutatud teenuste eest kolmandatele isikutele arveid summas 159 320 eurot ilma käibemaksuta (191 184 eurot koos käibemaksuga). Seega pidi kostja poolte kokkulepet arvestades tasuma hagejale tema poolt osutatud teenuste eest kokku 91 066,73 eurot (neto), kuid tasus 13 861,30 eurot (neto). Järelikult on hagejal aastatel 2014 kuni 2017 osutatud teenuste eest saamata 77 205,43 eurot (neto), sellest 27 578,94 eurot (neto) 2014. aasta eest, täielikult on tasumata 2015., 2016. ja 2017. aasta tööde eest vastavalt 35 216,96 eurot (neto), 13 256,76 eurot (neto) ja 1152,77 eurot (neto). 2017. aasta augustis pöördus hageja kostja poole palvega maksta talle kõik tasud välja, kuid kostja keeldus. 29.09.2017 vastuses hageja kirjale teatas kostja, et ei võlgne hagejale midagi. Hageja nõuab kostjalt tasu kokkulepitust väiksemas ulatuses, so 74 738,42 eurot (bruto), mis netosummana on 57 638,27 eurot. Hageja ei nõua tasu teenuste eest, mis kajastuvad arvetel nr 623, 667, 680, 690, 715, 716, 717 ja 718 kokku summas 9222,08 eurot (neto), kuivõrd hagejale teadaolevalt ei ole nende arvete alusel kostjale tasu laekunud. Seega oleks hagejal õigus saada 67 983,35 eurot (neto) (77 205,43 – 9222,08 = 67 983,35), kuid hageja nõuab kostjalt 10 345,08 euro (neto) võrra vähem tasu (67 983,35 – 10 345,08 = 57 638,27). Hageja märgib, et nõuab iga töö eest tasu 84,783% ulatuses (57 638,27 eurot moodustab 67 983,35 eurost 84,783%) kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvast summast, so kõikidel arvetel kajastatud summasid on vähendatud proportsionaalselt. Isegi kui asuda seisukohale, et pooled ei leppinud tasus kokku või vastava kokkuleppe kohta puuduvad tõendid, on hageja tasunõue põhjendatud, sest sellisel juhul on hagejal õigus saada tavalist tasu või siis mõistlikku tasu. Hageja on seisukohal, et tema poolt kostjalt nõutav tasu, mida kostja kliendid on kostjale tasunud hageja poolt osutatud teenuse eest, on käsitatav tavapärase tasuna vastava teenuse eest. Hageja puhul sisaldab nimetatud summa kogu hagejale makstava tasu maksukulu. Hageja ei eita siinjuures, et tema poolt teenitud tasudest kanti lisaks ka muid hageja kulusid, kuid seda tehti enne 2014. aastat teenitud tasude arvel (tulude jäägist). Hageja ei nõustu kostja väitega, et selline tasukokkulepe ei ole eluliselt usutav. Hageja märgib, et oli alates 2003. aastast püsivalt kostja vastutav spetsialist. Kostja jaoks oli vastava spetsialisti olemasolu majandustegevuseks vajalik ja seetõttu oli kostja nõus hageja kirjeldatud tasukokkuleppe sõlmimisega. Tegemist ei olnud kostjale kahjuliku kokkuleppega. Samuti nõustas hageja kostja tegevust, esindas kostjat kohtus erinevates ehitusvaidlustes ja

2(9)

kindlustusjuhtumite menetlustes. Nimetatud tegevuse ja vastutava spetsialistina töötamise eest hageja eraldi tasu ei saanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 74 738,42 eurot (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivise 1425,15 eurot ühes lisanduva viivisega seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas hagile 2014 kuni 2017 hageja poolt teostatud tööde tabeli ja teenuste nimekirja, pangakonto väljavõtted, 20.09.2017 kirja ja kostja 29.09.2017 vastuse kirjale, viiviste arvestuse, 2014. ja 2015. aastal kostja poolt klientidele väljastatud arved, MTR-i väljavõtte, 2014 kuni 2017 tasuarvestuse, Barolo Kinnisvara OÜ-le väljastatud arved, väljavõtted riigihangete registrist ehitustööde omanikujärelevalve teenuse lepingute kohta, M. R. 04.06.2012, 30.10.2012, 24.25.05.2014, 04.06.2014, 30.03.2015, 03.06.2015, 28.09.2015 elektronkirjad, hageja 04.08.2015 elektronkirjad, tulude-kulude tabelid 30.03.2015, 28.09.2015 ja 22.03.2017 seisuga, K. J. 22.03.2017 elektronkirja, T. L. i 01.09.2017 elektronkirja, 25.05.2014 arve nr 532 (I kd tl 10-23, 93-132, 192-206, II kd tl 53-78, 89-97, 115-117). Kostja vastus Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja leiab, et hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on olnud hagejaga pikaajaline kokkupuude ja et kostja on teinud hagejale aastate jooksul erinevate tööde eest mitmeid väljamakseid. Kostja selgitab, et tal oli poolte vahel tegelikult kehtinud töövõtulepingu järgi kohustus maksta hagejale aastatel 2014 kuni 2017 tehtud tööde eest tasu tunnihinnast (20 eurot bruto) ja töötatud tundide arvust (üldjuhul 100 tunni täitudes) lähtudes, millise kohustuse on kostja täitnud. Hageja poolt kirjeldatud tasukokkulepe ei ole eluliselt usutav, kuivõrd on kasumit tootvale äriettevõttele majanduslikult kahjulik. Ehitus- ja omanikujärelevalvet pakkuvate ettevõtete praktikas on tundmatud kokkulepped, kus kogu omanikujärelevalve teenuse eest makstav tasu peaks kuuluma ettevõttele töövõtulepingu alusel teenust osutavale vastutavale spetsialistile. Teenuse osutamisega kaasnevad vältimatud kulud raamatupidamisele, kindlustusele, töövahenditele, autopargile jne. Hageja loogika kohaselt tuleks kõik eelnimetatud kulud kanda ettevõttel endal sellelt mistahes kasu vastu saamata. Põhjendamatud on hageja väited kostja esindamise kohta kohtus erinevates ehitusvaidlustes või kindlustusjuhtumite menetlustes. Kostja märgib, et hageja poolt esitatud teostatud tööde tabel ei tõenda tasukokkulepet, nagu ei teki kostja poolt klientidele väljastatud arvetest hagejale iseenesest mistahes nõudeõigust. Kostja ei eita, et arvetel (va arved nr 592, 623, 667, 680, 690, 715-718) kajastatud teenust osutas hageja, kuid kostja on hagejale selle eest tasu maksnud, mida tõendavad hageja enda poolt esitatud pangakonto väljavõtted. Ka Meelespea lasteaia ja Barolo Kinnisvara OÜ-ga seotud tööde kohta esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja tasu oleks tema poolt kirjeldatud viisil kostja poolt väljastatud arvetest sõltunud. Kostja selgitab, et raamatupidajate M. R. ja K. J. elektronkirjadele lisatud tabelid on kostja sisedokumendid ega kinnita hageja väiteid selle kohta, et hageja poolt osutatud teenuste eest saadud tasu kuulus väljamaksmisele hagejale. Oluline on siinjuures, et tabelid ei sisalda ettevõtluse püsikulusid (haldus, juhtimine, raamatupidamine jms). Õige ei ole hageja väide ka selles, et summad, mis hageja töö eest saadi, summeeriti ning nendest kujunes hageja palgafond (tasufond). Poolte koostöö ajal ei ole sellisel viisil kunagi hagejale tasu arvestatud. T. L. i 01.09.2017 elektronkirjas ei ole tasukokkuleppe üle arutletud, vaid arutatud on miinuse klaarimist ehk hageja kulude kandmise probleeme, sest 2017. aastal tegelesid pooled just kulude, mitte tulude arvestuse selgitamisega. Kostja hinnangul ei ole hageja nõude tõendamatuse korral hagejal õigust tavalisele või siis mõistlikule tasule, kuivõrd tõendatud on poolte vahel kehtinud tasukokkulepe, mille kohaselt arvestati hageja töötasu palgafondina 20 eurot tunnis, millele lisandusid kostja poolt pakutud mugavused nagu sõiduki kasutamise võimalus, ning ülekanded tehti enamasti 100 tunni ehk 2000 eurot palgafondi täitumisel. Kostjale tegelikkuses makstud tasu saabki pidada mõistlikuks ja turutingimustele vastavaks. 3(9)

Isegi kui hagejal on kostja vastu mistahes ulatuses nõue, tuleb asjas kohaldada aegumist. Hageja esitas 09.04.2018 ja 06.07.2018 menetlusdokumentides arved, arvutuskäigud ja tööde kirjeldused, mida ei ole 31.12.2017 hagiavalduses käsitletud. Selliselt on vaieldamatult aegunud nõuded 2014. aasta tööde osas, mida esmakordselt käsitleti viidatud menetlusdokumentides (eeskätt 09.04.2018 menetlusdokumendi lisades 3-21 toodud arvetel kajastatud tööd). Kostja lisas vastusele M. M. 07.05.2018 õiendi, hageja 01.10.2007 töövõtulepingu, hageja 2008. aasta tasu arvestuse, laekumiste koondi seoses Meelespea lasteaia töödega, Barolo Kinnisvara OÜ-le väljastatud arved, laekumiste koondi seoses Barolo Kinnisvara OÜ-le osutatud omanikujärelevalve teenusega, pangakonto väljavõtte hagejale 2012. aastal tehtud ülekannete kohta, hageja tasuarvestuse perioodil 2014 kuni 2017, T. T. 01.09.2011 töövõtulepingu, hageja teenustasu arvutuskäigu, kostja TSD kokkuvõtte hageja kohta aastatel 2012 kuni 2016 (I kd tl 142-143, II kd tl 11-19, 38-46). 05.06.2018, 27.09.2018 ja 28.11.2018 kohtuistungid Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Summad, mis hageja poolt osutatud teenuste eest tasuti kostjale, summeeriti ja sellest kujunes hageja palgafond. Palgafondist arvati maha hageja kulud, sh hagejale makstud tasud ja nendega seotud maksud ning muud hageja kulud. Kuigi väljamakseid tehti hageja nõudmisel vastavalt kostja võimalusele, pidi hageja kokkuvõttes ülejäänud summa teenustasuna endale saama. Hageja poolt väidetud tasukokkulepe on kohtumenetluses tõendamist leidnud. Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja oma seisukohtade ja vastuväidete juurde. Kostja leiab, et hagejale on kõik tasud makstud ning kostjal puuduvad hageja ees mistahes kohustused. Hageja väide, et poolte vahel 2009. aastast kehtinud kokkuleppe kohaselt moodustus tema tasufond kostja poolt klientidele väljastatud järelevalveteenuse ja ekspertiisi arvete netosummast, on tõendamata. Kostja ei ole hagejale kunagi sellise kokkuleppe alusel tasu maksnud. Ainukeseks tõendiks hageja kirjeldatud kokkuleppe kohta on tema enda vande all antud seletus, mis aga on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja leiab ka seda, et tegelikkuses on aegunud kõik tasunõuded, mis on muutunud sissenõutavaks enne 31.12.2014. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud. Kohtu põhjendused

Omanikujärelevalve teenuse tellis Tartu linn kostjalt ja kostjale osutas omakorda vastavat teenust hageja, kellele kostja tasus 27.01.2009 Meelespea lasteaia ehitustööde omanikujärelevalve teenuse eest 64 635 krooni ehk kostja kandis kogu teenuse osutamise eest Tartu linnalt saadud tasu hagejale tema tasuna ja sellelt tasutavate maksudena täies ulatuses välja. Kostja väitel maksti 27.01.2009 hagejale 2008. aasta eest tasu välja kuuarvestuse alusel (II kd tl 12). Hagejale 27.01.2009 ülekande tegemise aluseks oli 01.10.2007 töövõtuleping (II kd tl 11), millest lähtudes koostaski raamatupidaja hageja 2008. aasta tasuarvestuse. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest (II kd tl 13), et 27.01.2009 ülekande tegemise ajaks oli Tartu linn Meelespea lasteaiaga seotud tööde eest tasunud kostjale 130 836,04 krooni (2773 krooni ei ole seotud Meelespea lasteaia, vaid Mesipuu lastesõime töödega). Jättes kõrvale poolte vastuolulised seletused 01.10.2007 töövõtulepingu ja selle alusel tasu maksmise kohta (kohus ei saa eelistada ühe poole vande all antud seletust teise poole seletusele, kuna pooled on kohtu arvates eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks tema kasuks) ning kõrvutades üksnes hageja ja kostja 2009. aasta pangakonto väljavõtteid (hageja arvates on 2008. aasta tasuarvestus koostatud praegusel ajal kohtu jaoks), on hageja väide kogu Meelespea lasteaia omanikujärelevalve teenuse eest saadud raha hagejale ülekandmise kohta tõendamata (siinjuures ei ole hageja kohtule esitanud omapoolset arvutust koos 2008. aastal kehtinud maksumääradega).

Kohus märgib, et kohtule esitatud sisuliselt erinevad tabelid ei kinnita hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud tasukokkulepet, et kostja kohustus maksma hageja poolt osutatud teenuste eest saadud summad hagejale välja, tasudes eelnevalt kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud. Samuti ei nähtu tabelitest, et tabelijärgne tulu ja kulu vahe moodustaks hageja tasufondi ning kuuluks talle väljamaksmisele, nagu on hageja hilisemalt sisustanud oma tasunõuet (hagiavalduses on tuginetud nõude suuruse arvutamisel üksnes osutatud teenuste eest saadule, millest on lahutatud hagejale väljamakstud tasu). Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja vande all antud seletuses ja tunnistaja ütlustes, et tabelit on alates 2014. aastast, mil T. L. asus aktiivselt ettevõtet juhtima ja liisiti sõiduk, peetud vaid ettevõtte tarbeks. Isegi kui lähtuda K. J. poolt 22.03.2017 seisuga koostatud tabelist (II kd tl 61-63, 94-97), mis kajastab tulusid ja kulusid perioodil 2014 kuni 2017, on saldo negatiivne (jääk -55 651,36 eurot). Alles siis, kui tabeli sisend tuli hagejalt, kajastades tabelis tulu varasemast perioodist (enne 2014. aastat) ilma kulu arvestamata, on saldo positiivne (II kd tl 64-67, 90-93).

vastutuskindlustused, kasko- ja liikluskindlustused, sealjuures oli hageja kindlustatud ka töövahenditega. Kuivõrd kohtu hinnangul on tasu arvestamine kostja kirjeldatud viisil tõendatud, jätab kohus tähelepanuta tavalise või mõistliku tasu võrdlusmaterjalina esitatud väljavõtted riigihangete registrist (I kd tl 204-206) ning T. T. ga sõlmitud töövõtulepingu (II kd tl 19).

seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud kokku 5810 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud kostja vastuse ja taotluste koostamises (02.03.2018, 11.05.2018, 12.06.2018, 22.10.2018) ning hageja esitatud menetlusdokumentide ja nende lisadega tutvumises (31.12.2018, 09.04.2018, 06.07.2018, 22.10.2018, 08.11.2018, 20.11.2018, 22.11.2018) ning neile kostjapoolsete seisukohtade koostamises (09.05.2018, 10.08.2018, 08.11.2018, 22.11.2018), 13.12.2018 lõppseisukohtade koostamises ning 05.06.2018, 27.09.2018 ja 28.11.2018 kohtuistungiteks valmistumises ja neil osalemises. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt väljamõistmist. Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seisukohti ja vastuväiteid arvestades tavapärasest töövõtusuhtest tulenevast nõudest keskmiselt keerukam ega mahukam, kuigi kohtule oli esitatud hindamiseks suur hulk erinevaid tõendeid (materjalid asuvad kahes köites, mida saab pidada töövõtuvaidlustes aga tavaliseks mahuks). Vaidlus toimus suures osas üksnes tasukokkuleppe üle. Asjas toimus kolm kohtuistungit. Samas on kohus seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on tõendite kogumine, asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (töövõtulepingujärgne tasu- ja viivisenõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes 4500 euro ulatuses (45 tundi × 100 eurot). Siinjuures lähtub kohus kostja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Samuti on kohus seisukohal, et erinevate kohtumääruste ja -protokollidega tutvumise, protokolli parandamise ja menetlustähtaja pikendamise taotluste koostamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Kostja menetluskuludeks on käesolevas asjas seega 4500 eurot (lepingulise esindaja kulud). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4500 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskuludelt 4500 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2019.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.