Tsiviilasi nr 2-25-6462
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2025, Jõgeva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-6462
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: D.Z. (isikukood: XXX; elukoht: Tehnika 13-3, Valga linn, Valga vald, 68205 Valga maakond; e-post: XXX)
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
D.Z.-i maksejõuetusavaldus
Keelduda D.Z.-i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus
1
FIMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. FIMS § 45 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. 3.Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi ning selgus, et kohus on tsiviilasjas nr 2-18-7207 13.06.2018.a määrusega välja kuulutanud võlgniku pankroti. 08.03.2019.a määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 08.09.2020.a määrusega lõpetas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest järgnevates põhjustel: võlgnik rikkus oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel otsida tulutoovat tegevust (võlgnik ootas vaid kindlat tööpakkumist ega otsinud muud tööd); võlgnik ei esitanud ühtegi korrektset aruannet; võlgnik ei esitanud täielikku infot oma tegevuse, sissetulekute, vara ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta; võlgnik jättis teatamata töökoha vahetusest, töö lõppemisest, elukoha/viibimiskoha vahetusest ja kontaktandmete vahetusest; võlgnik rikkus raha eraldamise ja väljamaksmise kohustust. 4.Kohus suhtles võlgnikuga telefoni teel 27.05.2025 (võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud). Võlgnik selgitas, et ei käi tööl, sest täiturid võtavad kõik raha ära. seda, kas tööle saaks, ei osanud öelda: Soome pole enam mõtet minna ja Valgamaal makstakse vähe. On teinud „haltukasid“ ja kulud aitab kanda ka elukaaslane. Pankrotimenetlust soovib, et teegi üks inimene tegeleks kõigi tema võlgadega- eelmises menetluses see oli nii. 5.Käesolevalt on kohus viimase kümne aasta jooksul otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise küsimuse. Kohus otsustas võlgnikku kohustustest mitte vabastada, kuna ta rikkus süüliselt talle määratud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Sellest tulenevalt pole võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada. Võlgnik endiselt ei tööta ega pole tööd teinud alates 2021. aastast. Võlgnikul puudub igasugune vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku varaline seisund võrreldes 2020.a toimunud kohustustest vabastamise menetluse ajaga muutunud. Pankrotimenetluse lõpetamise ajal 2019.a märtsis oli võlgnikul kohustusi umbes 6000 eurot. Nüüdseks on kohustused suurenenud vähemalt 11 000 euroni (võlgnik kõiki kohustusi avaldusse kirja ei pannud), millest vähemalt pool on kuriteoga tekitatud kahjunõuded (Sotsiaalkindlustusameti nõuded). Lisaks on võlgnikul elatise võlgnevus. Kuriteoga tekitatud kahjunõuetest ja elatisevõlgnevusest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda (FIMS § 50 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades kohustustest vabastamise menetluse algatamine võimalik ega ka perspektiivikas. Pankroti väljakuulutamine olukorras, kus sellele ei järgne kohustustest vabastamise menetlust ei ole kohtu hinnangul samuti perspektiivikas. Seda just olukorras, kus võlgnikul tegelikult puudub valmisolek täita võlgniku kohustusi: tegeleda tulutoova tegevusega ja kaheldav on tema valmisolek alluda usaldusisiku ja kohtu kontrollile. Kohus märgib, et võlgnik ei ole taotlenud ainult pankroti väljakuulutamist ega pole jätnud menetluse liiki kohtu otsustada, mistõttu saab kohus lähtuda vaid tema soovitud menetlusliigist. Kohus saab lähtuda vaid menetlusliigist, mille võlgnik on ise avaldusse märkinud.
2
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.