lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-6462/3

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 03.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-6462/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
871
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-25-6462

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-6462

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: D.Z. (isikukood: XXX; elukoht: Tehnika 13-3, Valga linn, Valga vald, 68205 Valga maakond; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

D.Z.-i maksejõuetusavaldus

RESOLUTSIOON

Keelduda D.Z.-i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud D.Z.-i kanda.
2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest asjas ei ole puudutatud isikut, kelle oleks tekkinud menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.D.Z. esitas 28.04.2025 maksejõuetusavalduse, milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 2.Kohus leiab, et võlgniku avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

FIMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. FIMS § 45 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. 3.Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi ning selgus, et kohus on tsiviilasjas nr 2-18-7207 13.06.2018.a määrusega välja kuulutanud võlgniku pankroti. 08.03.2019.a määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 08.09.2020.a määrusega lõpetas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest järgnevates põhjustel: võlgnik rikkus oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel otsida tulutoovat tegevust (võlgnik ootas vaid kindlat tööpakkumist ega otsinud muud tööd); võlgnik ei esitanud ühtegi korrektset aruannet; võlgnik ei esitanud täielikku infot oma tegevuse, sissetulekute, vara ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta; võlgnik jättis teatamata töökoha vahetusest, töö lõppemisest, elukoha/viibimiskoha vahetusest ja kontaktandmete vahetusest; võlgnik rikkus raha eraldamise ja väljamaksmise kohustust. 4.Kohus suhtles võlgnikuga telefoni teel 27.05.2025 (võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud). Võlgnik selgitas, et ei käi tööl, sest täiturid võtavad kõik raha ära. seda, kas tööle saaks, ei osanud öelda: Soome pole enam mõtet minna ja Valgamaal makstakse vähe. On teinud „haltukasid“ ja kulud aitab kanda ka elukaaslane. Pankrotimenetlust soovib, et teegi üks inimene tegeleks kõigi tema võlgadega- eelmises menetluses see oli nii. 5.Käesolevalt on kohus viimase kümne aasta jooksul otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise küsimuse. Kohus otsustas võlgnikku kohustustest mitte vabastada, kuna ta rikkus süüliselt talle määratud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Sellest tulenevalt pole võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada. Võlgnik endiselt ei tööta ega pole tööd teinud alates 2021. aastast. Võlgnikul puudub igasugune vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku varaline seisund võrreldes 2020.a toimunud kohustustest vabastamise menetluse ajaga muutunud. Pankrotimenetluse lõpetamise ajal 2019.a märtsis oli võlgnikul kohustusi umbes 6000 eurot. Nüüdseks on kohustused suurenenud vähemalt 11 000 euroni (võlgnik kõiki kohustusi avaldusse kirja ei pannud), millest vähemalt pool on kuriteoga tekitatud kahjunõuded (Sotsiaalkindlustusameti nõuded). Lisaks on võlgnikul elatise võlgnevus. Kuriteoga tekitatud kahjunõuetest ja elatisevõlgnevusest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda (FIMS § 50 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades kohustustest vabastamise menetluse algatamine võimalik ega ka perspektiivikas. Pankroti väljakuulutamine olukorras, kus sellele ei järgne kohustustest vabastamise menetlust ei ole kohtu hinnangul samuti perspektiivikas. Seda just olukorras, kus võlgnikul tegelikult puudub valmisolek täita võlgniku kohustusi: tegeleda tulutoova tegevusega ja kaheldav on tema valmisolek alluda usaldusisiku ja kohtu kontrollile. Kohus märgib, et võlgnik ei ole taotlenud ainult pankroti väljakuulutamist ega pole jätnud menetluse liiki kohtu otsustada, mistõttu saab kohus lähtuda vaid tema soovitud menetlusliigist. Kohus saab lähtuda vaid menetlusliigist, mille võlgnik on ise avaldusse märkinud.

2

6.Kohus selgitab, et pankrotimenetlus tekitab üksnes lisakulusid ning menetlusest oodatavat positiivset kasu pole ette näha. Pankrotimenetlus kohustustest vabastamise menetluseta ei täidaks käesolevalt oma eesmärki, milleks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Võlgnikul puudub mistahes sissetulek ja vara, mille arvelt oleks kas või osaliselt võimalik teha mingeid eraldisi. Varasem kohustustest vabastamise menetlus näitas, et võlgnik ei suutnud teha võlausaldajatele ühtegi eraldist ega väljamakset. Kohus leiab, et selline olukord viimase viie aasta jooksul ei ole muutunud. Avalduse ja selle lisade, võlgniku ärakuulamise ja kohtule teatavaks saanud asjaolude alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemisest tuleb keelduda.
7.Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikut, kellel võinuks menetluskulusid tekkida, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on võlgnikule võimalik tagastada avalduselt tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei võetud menetlusse. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada taotlus, milles oleks märgitud kellele ja mis pangakontole riigilõiv tagastada tuleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja