XX hagi Arnecke Sibeth Rechtsanwälte Partnerschaftsgesellschaft vastu nõuetes keelduda Hannoveri maakohtu kohtuotsuste tunnustamisest või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2017/2229
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja (vastustaja): Arnecke Sibeth Rechtsanwälte Partnerschaftsgesellschaft (asukoht Hamburger Allee 4, 60486, Frankfurt, Saksamaa Liitvabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.06.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.
4.Mõista XX-lt Arnecke Sibeth Rechtsanwälte Partnerschaftsgesellschaft kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 661, 5 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja põhjendused
1.09.05.2017 edastas kohtutäitur Elin Vilippus XX-le (edaspidi hageja) täitmisteate, mille aluseks on Hannoveri maakohtu 03.08.2012 otsus nr 20 O 138/12 ja 28.02.2013 otsus nr 20. O 138/12, sealjuures on mõlemad kohtuotsused tehtud tagaselja. Hagejalt on kohtuotsustega välja mõistetud võlg summas 62 997,26 eurot ja lisanduv viivis. Hageja ei ole kummaski tema suhtes algatatud kohtumenetlustest teadlik olnud, kusjuures ei ole kohus edastanud hagejale menetluse algust tõendavaid dokumente ega kohtuotsuseid. Hagejal on täielikult puudunud võimalus end tema suhtes Saksamaal algatatud kohtumenetlustes kaitsta. Hagejal ei ole olnud võimalik tema suhtes tehtud kohtuotsust vaidlustada. Kohtuotsuses ei ole välja toodud asjaolusid ega põhjendusi, vaid üksnes poolte andmed, resolutsioon ja viide, et kohtuotsus on viivitamatult täidetav. Isegi kui hagejale oleks nimetatud kohtuotsus sissenõudja poolt väidetud 24.08.2012.a kuupäeval kätte toimetatud (missugust kättetoimetamist ei ole toimunud), ei oleks ka teoreetiliselt olnud võimalik hagejal enda õigusi kaitsta, kuivõrd ei ole otsuses ühtegi viidet otsuse vaidlustamise võimalusele, puuduvad isegi kohtuotsuse teinud kohtu andmed (aadress, postiindeks, kontaktid). Sealjuures kohtumäärus, millega täiendatakse 03.08.2012 kohtuotsust, ka mitte ei maini, et tehtud määrus oleks üldse hagejale väljastatud. Kohtuotsust täpsustav määrus ütleb üksnes, et ärakiri väljastatakse kaebajale. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise tingimused on täidetud nii Brüssel I määruse kui TsMS § 620 lg 1 p 2 alusel. Hageja palub keelduda Hannoveri maakohtu 03.08.2012 otsuse nr 20 O 138/12 ning 28.02.2013 otsuse nr 20 O 138/12 tunnustamisest.
2.Juhul, kui kohus leiab, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise tingimused ei ole mingil põhjusel täidetud, palub hageja alternatiivselt kohtul tunnistada tema suhtes algatatud täitemenetlus lubamatuks. Hagejale ei ole kätte toimetatud mitte ühtegi kohtumenetlust puudutavat dokumenti. Sealjuures on mõlema kohtuotsuse alusel antud Euroopa täitekorralduse määruses märgitud, et menetlusdokumentide kättetoimetamine toimus vastavalt määruse artiklile 13. Artikkel 13 lg 1 sätestab menetluse algatusdokumendi võlgnikule kättetoimetamise võlgniku kättetoimetamistõendiga. Hageja on tõendanud, et temale ei ole Eesti ega Euroopa liidu õigusaktide kohaselt menetluse algatusdokumenti kätte toimetatud.
3.Hageja palub: keelduda Hannoveri maakohtu 03.08.2012 kohtuotsuse nr 20 O 138/12 ning 28.02.2013 kohtuotsuse nr 20 O 138/12 tunnustamisest või tunnistada lubamatuks Arnecke Sibeth poolt kohtutäitur Elin Vilippusele esitatud täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/2229; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagejal ei ole võimalik nõuda Harju Maakohtult Hannoveri maakohtu 03.08.2012.a ning 28.02.2013.a lahendite tunnustamisest keeldumist. Käesolevas asjas on vaidlusalusalasteks täitedokumentideks Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtulahendid, mille osas on Euroopa Parlamendi ja
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906 Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi Täitekorralduse Määrus) alusel väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendid. Täitekorralduse Määruse alusel väljastatud Euroopa täitekorralduste tõendite menetlemisele ei kohaldu hageja viidatud Brüsseli I määrus. Käesolevas asjas on tõendatud, et Hannoveri maakohtu 03.08.2012 ning 28.02.2013 lahendite kohta on päritoluliikmesriigis väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendid. Täitekorralduse Määruse artiklist 5 ja artikli 24 lg-st 2 tuleneb, et Euroopa täitekorralduse tõendi olemasolu korral ei ole kohtuotsuse tunnustamine vajalik, samuti Euroopa Täitekorralduse Määruse alusel täitmistoimingute tegemise korral ei ole võimalik esitada vastuväiteid kohtuotsuse tunnustamisele tuginedes Brüsseli I määrusele või Eesti siseriiklikule õigusele. Täitekorralduse Määruse preambula punktist 10 ja artiklist 27 ei tulene, et hagejal oleks võimalik tugineda kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise alustele. Täitekorralduse Määruse artikli 27 kohaselt on võlausaldajal, kui ta seda soovib, võimalik taotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist Brüssel I määruse alusel. Kuna käesoleval juhul ei ole kostja seda Brüsseli I määrusele tuginedes taotlenud, ei saa hageja esitada ka vastuväiteid tunnustamisele.
5.Täitekorralduse Määruse artikli 10 lg 1 punkti b) kohaselt vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldus võetakse tagasi, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Kui hageja leiab, et Hannoveri maakohus on Euroopa täitekorralduse tõendid valesti välja andnud, on hagejal võimalik teostada oma kaitseõigusi Hannoveris, mitte aga Eestis.
6.Kuna Brüssel I määrus käesoleval juhul ei kohaldu, ei ole asjakohased ka Euroopa Kohtu seisukohad otsustes C-619/10. Samuti ei ole asjakohane viide TsMS § 620 lg-le 3, sest nii Täitekorralduse Määrus kui ka Brüssel I määrus on TsMS suhtes ülimuslikud.
7.Kokkuvõtvalt puudub Harju Maakohtul pädevus hageja hagiavaldust ülal viidatud Hannoveri maakohtu lahendite tunnustamisest keeldumiseks menetleda. Samuti ei saa vastavat nõuet menetleda ka õigusteoreetilisest perspektiivist, kuivõrd hagejal puudub õiguslikult võimalus vastavat nõuet esitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue Hannoveri maakohtu lahendite tunnustamisest keeldumiseks jätta läbi vaatamata või alternatiivselt, kui kohus peaks vastava nõude läbi vaatama, siis täielikult rahuldamata.
8.Hageja alternatiivnõude ehk sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamiseks puudub alus. Täitekorralduse Määruse artikli 23 kohaselt Kui võlgnik on — vaidlustanud kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, sealhulgas esitanud avalduse läbivaatamiseks artiklis 19 sätestatud korras või — taotlenud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist või tagasivõtmist artiklis 10 sätestatud korras võib liikmesriigi, kus otsus täitmisele pöörati, pädev kohus või asutus vastavalt võlgniku taotlusele: a) piirata täitemenetluse kaitsemeetmetega või b) määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates kindlaks selle suuruse või c) erakorraliste asjaolude puhul täitemenetluse peatada. Hageja ei ole tõendanud, et ta (i) oleks vaidlustanud Hannoveri maakohtu 03.08.2012 ning 28.02.2013 lahendid või (ii) taotlenud Hannoveri maakohtu 03.08.2012 ning 28.02.2013 lahendite alusel välja antud Euroopa täitekorralduse tõendite korrigeerimist või tagasivõtmist Täitekorralduse Määruses toodud viisil. Hageja hagiavalduse lisa 3 (postikviitung) ei tõenda, mis sisuga dokumendi ja kas üldse hageja Landgerieht Hannover’ile esitas. Kuivõrd Täitekorralduse Määruse artikli kohaldamise 23 eeldused on täitmata, ei ole vastavas artiklis toodud kaitsemeetmete kohaldamine võimalik.
9.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tagajärjeks oleks täitemenetluse lõpetamine hageja suhtes. Kuna Täitekorralduse Määruse artikkel 23 täitemenetluse lõpetamine võimalust ette ei näe, ei ole Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtulahendi täitmisel läbi viidavat
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906 täitemenetlust võimalik lõpetada. Kui kohus peaks siiski leidma, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on täitemenetluse piiramise kaitsemeetmena õigustatav, siis puudub käesolevas vaidluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus. Kuigi TMS §-s 221 toodud loetelu põhjustest sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on näitlik, siis ei saa hageja väljatoodud põhjus – väidetav kohtumenetluse algatamise dokumendi mittekättetoimetamine – kuuluda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjuste hulka. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjused saavad olla seotud üksnes materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle. Täitemenetluse algatamiseks peab võlausaldaja kohtutäiturile esitama kohtuotsuse koopia, Euroopa täitekorralduse tõendi koopia ja vajadusel Euroopa täitekorralduse ärakirja või selle tõlke liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, riigikeelde (Täitekorralduse Määruse artikkel 20). Ei vastava liikmesriigi kohtutäitur ega kohus kontrolli kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõudeid. Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuete järgimise kohustus on päritoluliikmesriigi kohtu kohustus ning küsimust, kas võlgnikule toimetati kohtudokument päritoluriigis nõuetekohaselt kätte, peab aga lahendama Euroopa täitekorralduse tõendi väljastanud kohus, st see ei ole vastuväiteks, mida saaks välisriigis välja antud Euroopa täitekorralduse alusel Eestis läbiviidava täitemenetluse raames esitada. Samuti juhib kostja tähelepanu, et Euroopa täitekorralduse tõendi võib väljastada vaid siis, kui on täidetud Täitekorralduse Määruses toodud tingimused. Nende tingimuste täitmist on Hannoveri maakohus ka kontrollinud, kuivõrd muidu ei oleks Hannoveri maakohus saanud vastavaid tõendeid väljastada.
10.Hageja oli juba 2011. aasta suvel teadlik sellest, et kostja soovib hagejalt võlga sisse nõuda, kuivõrd kostja esitas hageja vastu Euroopa maksekäsu avalduse, mis jäeti menetluslikel põhjustel kohtu poolt menetlusse võtmata. Sellele järgnevalt esitas kostja hageja vastu hagi Hannoveri maakohtusse. Saksa tsiviilseadustiku (BGB) § 253 kohaselt kohustuvad Saksa kohtud haginõude kostjale kätte toimetama enne tagaseljaotsuse tegemist. Kostja esitab käesolevaga koopia Hannoveri maakohtu kohtuametniku kirjast, mille kohaselt kohtuametnik kinnitab haginõude ning menetluse algatamist puudutavate dokumentide kättetoimetamist hagejale. Hannoveri maakohtu 11.12.2012 määrusest tuleneb samuti, et vastustaja (ehk hageja) ei esitanud kaebuse nõude õiguse vastu vastuväiteid ja ei lasknud advokaadil end esindada, mis viitab selgelt, et enne otsuse tegemist olid haginõue ning menetluse algatamist puudutavad dokumendid hagejale Hannoveri maakohtu poolt kätte toimetatud. Hannoveri maakohtu 03.08.2012 tagaseljaotsuse ärakirjast nähtub, et 03.08.2012 tagaseljaotsus toimetati hagejale kätte 24.08.2012. Mis puudutab Hannoveri maakohtu 28.02.2013 lahendit, siis sellest tuleneb, et see väljastati hagejale 20.03.2013 ning et sundtäitmine võib alata kõige varem kaks nädalat pärast nimetatud päeva. Kostja edastas 12.10.2012 hageja e-posti aadressile nõude kohtuotsusega välja nõutud tasu hüvitamiseks. Hageja on nimetatud kirjale vastanud 12.10.2012, mille sisust nähtub, et ta oli kohtulahenditest teadlik. Kostja on hagejale osutunud kvaliteetset teenust lähtuvalt poolte vahelisele kokkuleppele ning kõik hageja väited töötundide fabritseerimisega tuleb jätta tähelepanuta. Maakohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub hagejal Eesti kohtutes igasugune võimalus vaidlustada täitekorralduste õiguspärasust. Hagejal on võimalik kõnealuseid täitekorraldusi vaidlustada üksnes Hannoveri maakohtule esitatava taotlusega, mis lahendatakse seejärel Saksa õiguse kohaselt. Eesti Vabariigi kohus saab nimetatud taotluse menetlemise ajal rakendada üksnes ajutise loomuga abinõusid, mille kohaldamist hageja taotlenud aga ei ole. Eesti Vabariigi kohtul puudub pädevus Saksa kohtu poolt väljastatud täitekorralduste õiguspärasuse hindamiseks, mistõttu on ka hageja nõue keelduda täitedokumentide tunnustamisest selgelt põhjendamatu. 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906
12.Kuivõrd kohtul puudub käesoleval juhul pädevus analüüsida välisriigis antud täitekorralduste õiguspärasust, ei ole asjakohased mistahes hageja väited, mis puudutavad täitekorralduste andmise aluseks olevate eelduste (kättetoimetamine, vaidlustamisvõimalused, otsuse tegemise koht jms) täitmist.
13.Järgmisena analüüsib kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Hageja seisukohtadest võib aru saada, et ta vaidlustab täitedokumentideks olevaid kohtuotsuseid ning leiab, et need on tehtud kohtu poolt, kes ei omanud selleks pädevust; kohtuotsuseid ei saanud vaidlustada; menetluse algatusdokumente ei ole hagejale kätte toimetatud. Kohus märgib, et nimetatud argumendid on selgelt suunatud kohtuotsuste kehtivuse ja õigusjõu kõrvaldamisele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames ei ole sellised vastuväited kohtulahendite puhul lubatavad. Hageja saanuks esitada üksnes väiteid, mis puudutavad täitedokumendis dokumenteeritud nõude täidetavust (nt nõue on täidetud, ajatatud, tasaarvestatud, aegunud jne), kusjuures alus, millel eelnimetatud vastuväited saanuks põhineda, pidanuks olema tekkinud pärast kohtulahendite jõustumist. Siiski ei ole hageja selliseid väiteid esitanud, mistõttu on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue põhjendamatu ning hagi tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.
14.Hageja on küll kohtuni toonud ja tõendanud, et ta on Hannoveri maakohtule Täitekorralduse Määruse artiklis 10 sätestatud taotluse esitanud, kuid kohtule ei ole esitatud Täitekorralduse Määruse art 6 lg-s 2 nimetatud tõendit, kust nähtuks, et Hannoveri maakohus on väljastanud dokumendi, mis sätestaks vaidlusaluste nõuete täitmisele pööratavuse puudumise või piirangud. Üksnes sellise tõendi olemasolul oleks kohtul võimalik sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
15.Kuivõrd kohus on teinud otsuse hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
17.Euroopa täitekorralduse määruses ei piirata võlgniku õigust tugineda siseriiklikus kohtus kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise alustele, sest sellise kaitseõiguse välistamine ei ole ega saagi olla Euroopa liidu seadusandja tahe, kui analoogsete õigusaktide ehk Brüssel I määruse ning Brüssel I bis määruse alusel on kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumise alustele expressis verbis võimalik tugineda. Võlgnikule peab täitmiskäsule vastuväite esitamise raames jääma võimalus tugineda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alustele, olenemata sellest, missuguse õiguslikul alusel on sissenõudja täitemenetluse alustanud.
18.Maakohus on kohtuotsuses välistanud mistahes võimaluse Euroopa täitekorralduse määruse alusel väljastatud täitekorralduse täitmisele vastuväidete esitamise, kuid Euroopa Kohus on analoogsetes kohtuasjades kinnitanud, et võlgnikul peab olema õigus kahekordse kontrolli kohaldamiseks. Apellant on seisukohal, et kui ka ringkonnakohus peaks kahtlema, kas Euroopa täitekorralduse määruse artikli 23 alusel on võimalik täitemenetlust piirata või peatada üksnes ajutiselt, st ajaks, mil kohtuotsuse teinud kohus menetleb võlgniku taotlust täitekorralduse korrigeerimiseks või tagasivõtmiseks, tuleb kohtul esitada vastavasisuline eelotsuse küsimus Euroopa Kohtule. Apellant on seisukohal, et juhul, kui ringkonnakohus peaks kahtlema, kas selgelt ebaseaduslikult väljastatud Euroopa täitekorralduse alusel algatatud täitemenetlust on siseriiklikul kohtul võimalik lubamatuks tunnistada ka olukorras, kus Euroopa täitekorralduse määruse artikli 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906 23 punktid a) ja c) annavad siseriiklikule kohtule õiguse täitemenetlust kaitsemeetmetega piirata või täitemenetlus peatada, kuid siseriiklik õigus seab selliseks aluseks üksnes materiaalõigusliku vaidluse täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, tuleb kohtul esitada vastavasisuline eelotsuse küsimus Euroopa kohtule.
19.Apellatsioonkaebuses tuleb kohtul lahendada kolm küsimust: kas võlgnikul, kelle suhtes on väljastatud Euroopa täitekorralduse tõend ning missuguste tõendite alusel on algatatud ka täitemenetlus, on üleüldse õigus esitada vastuväiteid tema suhtes algatatud täitemenetluste peale selle liikmesriigi kohtus, kus kohtuotsused on täitmisele pööratud. Apellant on seisukohal, et Määruse artikkel 23 annab selleks expressis verbis aluse (sealjuures on maakohus oma otsuses jõudnud arusaamatule järeldusele, et kohtul on sellisel juhul õigus kohaldada üksnes ajutise iseloomuga meetmeid). Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas Euroopa täitekorralduse tõendid on väljastatud Määruse nõudeid järgides, ning juhul, kui kohus peaks leidma, et apellandi suhtes on täitekorralduse tõendid väljastatud Määruse nõudeid rikkudes, otsustama, missuguseid kaitsemeetmeid on võimalik täitemenetluses rakendada.
20.Apellant esitab kolm põhjendust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või kohtuotsuste tunnustamisest keeldumiseks: 1) hageja kui tarbija suhtes ei ole kohtuotsused langetatud liikmesriigis, kus on hageja alaline elukoht (Eesti Vabariik), 2) hagejal ei ole olnud võimalik tema suhtes tehtud tagaseljaotsuseid vaidlustada ei de jure ega de facto ning 3) hagejale ei ole täitekorralduste aluseks olevate kohtumenetluste algatusdokumente Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 13 kohaselt võlgniku kättesaamistõendiga kätte toimetatud, nagu täitekorralduse määruse punktid 11.1 sedastavad.
21.Apellandi suhtes on Hannoveri maakohus Euroopa täitekorralduse tõendid Euroopa täitekorralduse määruse alusel väljastanud, kuid nimetatud tõendid on väljastatud selgelt Määruse nõudeid rikkudes. Põhiküsimus seisneb selles, kas liikmesriigi kohtul (Eesti Vabariigi kohtul), kelle territooriumil on Määruse nõudeid jämedalt rikkuvalt väljastatud täitekorralduse tõendite alusel sundtäitmine alustatud, on tulenevalt Euroopa täitekorralduse määruse artiklist 23 või analoogia korras Brüssel I määrust tõlgendades pädevus tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Harju maakohus on lakooniliselt nentinud, et apellandi ainus võimalus on vaidlustada kohtuotsused selles liikmesriigis, kus kohtuotsused on tehtud. Selline tõdemus riivab ebaproportsionaalselt menetlusosalise kaitseõigust – apellant on vastavalt Määruse nõuetele esitanud Hannoveri maakohtule täitekorralduste tagasivõtmise taotluse, millele seni vastust saanud ei ole. Mitte miski ei garanteeri, et Hannoveri maakohus ka apellandi täitekorralduse tõendi tagasivõtmise taotlusele vastab, ning isegi, kui vastab, on apellandile teadmata, kas ja missugune on sellise vastuse edasikaebamise kord (Euroopa täitekorralduse määrus sellise menetluse jaoks eraldi menetluskorda ei sätesta).
22.Euroopa Kohus on analoogsetes kaasustes expressis verbis selgitanud, et võlgniku kaitseõiguse tagamise eesmärgil peab olema kahekordne kontroll võimalik, st olukorras, kus võlgnik leiab, et esineb mõni alus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks, peab see kohus, kelle territooriumil on otsus täitmisele pööratud, üksnes miinimumnõuete täitmise piires sellist kahekordset kontrolli ka teostama. Apellant ei vaidlusta Hannoveri maakohtu kohtuotsuseid, otsused on jõustunud ning jõus, küll aga vaidlustab apellant tema suhtes algatatud täitemenetluse põhjusel, et Euroopa täitekorralduse tõendid on selgelt ebaseaduslikult väljastatud.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906
Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et hageja esimese alternatiivina esitatud nõue Hannoveri maakohtu otsuste tunnustamise keeldumiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub täielikult selles osas maakohtu otsuste põhjendustega ning ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust. Apellatsioonkaebuses esitas hageja samad väited oma nõude põhjenduseks nagu maakohtus. Asjaolu, et hageja maakohtu seisukohtadega ei nõustu ei muuda neid ebaõigeteks. Nõustuda ei saa hageja väitega, et hoolimata täitekorraldusest on hagejal võimalus tugineda kohtuotsuse tunnustamise ja keeldumise alustele. Maakohus on õigesti viidanud Täitekorralduse Määruse art 5, mis ei anna võimalust päritoluliikmesriigis Euroopa Täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsusele esitada tunnustamise vastuväiteid.
26.Teise alternatiivina esitas hageja nõude täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega selles, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
27.Ringkonnakohus on seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise eeldused TMS § 221 järgi ei ole täidetud. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
28.Riigikohtu seisukohtade kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse lisaks materiaalõiguslikele väidetele ka väide, et dokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, tuleb ka see väide lahendada hagimenetluses. Kui aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse üksnes väide täitedokumendi puudumise tõttu täitmisele esitatud dokumendi täitmisele võtmise vastu, toomata nõude vastu materiaalõiguslikke põhjendusi, siis tuleb see hagi jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-42-08, p 16).
29.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul täitedokumentideks välisriigi kohtu otsus ja määrus, millele on täidetavuse kinnituseks välja antud Euroopa täitekorralduse tõendid. Ei esialgsest ega täpsustatud hagiavaldust nähtu, et hageja oleks kostja nõude vastu esitanud TMS § 221 lg 1 nimetatud või Riigikohtu praktikas lubatavaks peetud materiaalõiguslikke põhjendusi. Hageja võlgnikuna ei ole nõudele esitanud muid vastuväiteid, kui esialgsest hagiavaldusest nähtuvalt see, et kostja nõue on alusetu, kuna
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906 väidetud mahus õigusteenust hagejale kunagi osutatud ei ole. Nimetatu ei tule aga käesoleval juhul materiaalõigusliku vastuväitena kõne alla, kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi puhul lubatud vastuväide üksnes siis, kui alus, millel see põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
30.Riigikohtu seisukohtade kohaselt on TMS § 221 lg 1 näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväidete ühiseks tunnuseks, et täitmisel olev nõue on või on olnud olemas, kuid pärast selle tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. TMS § 221 lg 2 sätestatud piirang on kohtulahendite puhul mõistetav, kuna poolte vahel tekkinud vaidluse on enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud kohus. TMS § 221 lg 1 laiendav tõlgendamine on lubatav vaid nende täitedokumentide korral, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud (eelkõige notariaalselt tõestatud lepingud) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13407, p 11).
31.Hagiavalduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhistamiseks esitatud väited seonduvad Euroopa täitekorralduse tõendite väljastamisega Määruse artikkel 6 vastaselt. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Määruse artikkel 21 lg 2 kohaselt on keelatud kohtuotsuse või selle kinnitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi vaadata liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus praegusel juhul kontrollida, kas Euroopa täitekorralduse tõendid on väljastatud õiguspäraselt või mitte.
32.Maakohtu otsuses väljendub seisukoht, et Eesti Vabariigi kohus ei saa Saksa kohtu poolt väljastatud täitekorralduste õiguspärasust üldse hinnata. Selles osas korrigeerib ringkonnakohus maakohtu seisukohta. Ringkonnakohus selgitab, et Määruse artikkel 23 p a) mõttes on üheks alternatiivseks õiguskaitsevahendiks mh õigus kaevata täituri otsuste ja tegevuse peale TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Riigikohus on leidnud, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale saab esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitmisele kuuluv täitedokument (nagu ka praegusel juhul, mil Euroopa täitekorralduse tõend ei vastanud avaldajate arvates formaalsetele nõuetele) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-117-10, p 12).
33.Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
34.Apellatsioonimenetluses esitas apellant seisukoha, et kohtul tuleb Euroopa Kohtult küsida eelotsuseid. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Käesolevas asjas leiab ringkonnakohus, et hageja valis vale õiguskaitse viisi, mistõttu puudub vajadus eelotsuste küsimiseks. Menetluskulude jaotus
35.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
36.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid ja äriregistri päringutele kokku 1264 eurot, kusjuures lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 180 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu on kõrgem võrreldes keskmise turuhinnaga, mis jääb vahemikku 120-150 eurot. Ringkonnakohus
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-8906 leiab, et arvestades käesoleva menetluse keerukust on põhjendatud tunnitasu suuruseks 130 eurot. Mõnevõrra ülepaisutatud on ka õigusteenusele kulutatud aja hulk. Eelkõige leiab ringkonnakohus, et hageja poolt 30.03.2019 esitatud hagi tagamise avaldusele seisukoha andmisega seonduv ajakulu kokku 5,25 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud, so ülepaisutatud on sellega seonduv 2 tunni osas. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ka 09.05.2019 tehtud materialide analüüs, sest sellest kirjest ei ole võimalik aru saada, mida oli vaja selles menetlusstaadiumis analüüsida. Apellant esitas oma lõplikud seisukohad alles 10.05.2019, seega nendega tutvumiseks 09.05.2019 aega kuluda ei saanud. Kostja esitas 09.05.2019 menetluskulude nimekirja, kuid valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole menetlusnimekirja koostamine õigusteadmisi vajav toiming, mistõttu nenede hüvitamist pole vastaspoolelt põhjendatud nõuda.
37.Seega tuleb vähendada ajakulu 3 tunni võrra ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 130x12,75= 1 657,5 eurot, millele lisandub registriväljavõtete kulu 4 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.