R.V. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): R.V. (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu), esindajad Agu Rillo ja Monika Raiendik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2019 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada R.V. apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R.V. (hageja) esitas 09.05.2018 maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 01.11.2006–18.06.2010 karistust Tallinna Vanglas, alates 18.06.2010 kannab ta karistust Viru Vanglas. Hagejale on tekitatud mittevaralist kahju sellega, et Viru Vangla ja Tallinna Vangla on ca 11 aasta jooksul teadlikult hageja tervist kahjustanud. Hageja käis 16.03.2018 endokrinoloog dr Tamara Barkova vastuvõtul, kus ilmnes, et hagejat on üle 10 aasta valesti ravitud. Samuti ei ole teda 10 aasta jooksul saadetud erialaspetsialisti juurde tervisekontrolli.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Viru Vangla vastuväidete kohaselt on hagejale osutatud Viru Vanglas võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 nõuete kohast tervishoiuteenust. Tõendatud ei ole ükski kahjunõude rahuldamise eeldustest, s.o kohustatud isiku õigusvastane tegevus või tegevusetus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja tervisekaardist nähtub, et hagejal on diagnoositud hüpotüreoosikahtlus 25.01.2008 Tallinna Vanglas ja 25.02.2008 määrati raviks L-Thyroxini 50 mcg. Tegemist on sama ravimiga, mida ordineeris 16.03.2018 endokrinoloog dr T. Barkova. Hageja kilpnäärmeprobleemiga on vanglates tegeletud pidevalt, hagejat on ravitud, pidevalt on tehtud vereproove seisundi hindamiseks, hageja on saadetud ka vanglavälise endokrinoloogi konsultatsioonile (nt Tallinna Vanglast 16.02.2010). Infolehe kohaselt soovitatakse L-Thyroxini annustada pool tundi enne hommikusööki, kuid hageja terviseandmetest ei nähtu, et ravimi manustamine muul ajal oleks kahjustanud hageja tervist. Seda ei ole väitnud ka endokrinoloog 16.03.2018 ambulatoorses epikriisis. Kõneksolev ravi on eluaegne, seega ei saanud muul ajal ravimi manustamine muuta ka ravi pikkust. Hagejal on diagnoositud ka muid haiguseid, mis võivad mõjutada hageja üldist terviseseisundit, sh ravi tulemuslikkust. Tallinna Vangla vastuväidete kohaselt ei ole Tallinna Vangla rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust ning hagejale ei ole Tallinna Vangla tegevuse tagajärjel mittevaralist kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et talle Tallinna Vanglas osutatud ravi ei olnud nõuetekohane. Tallinna Vanglas viibimise ajal jälgisid arstid pidevalt hageja terviseseisundit ja korrigeerisid ravimiannust vastavalt analüüside tulemusele. Hagejale määrati vastavalt L-Thyroxini annustamise soovitustele algannuseks 50 mcg ravimit ning vereanalüüsidest nähtub, et haigus allus ravile rahuldavalt. Samuti võimaldas Tallinna Vangla hagejale vanglavälise endokrinoloogi konsultatsiooni ja eriarst Tallinna Vanglas määratud raviskeemi osas muudatusi ei näidustanud. Tervisekaardi kohaselt on hageja kaebused pärast L-Thyroxini ravi alustamist vähenenud. Tervisekaardist ei ilmne, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond oleks hagejale L-Thyroxini manustamisel pannud toime ravivea. Vastupidiselt hageja väidetele nähtub tervisekaardist, et ravimite mõju oli positiivne. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema tervis oleks halvenenud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 15. veebruari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust hagi rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on osutanud hagejale asjakohast raviteenust ning seda kinnitavad ka esitatud ravilood ja hageja tervisliku seisundi paranemine. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, millel kostja vastutus võiks põhineda ja mis võiks olla kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on hagi rajanud peamiselt 16.03.2018 IVKH endokrinoloog dr T. Barkova ambulatoorsele epikriisile ja osutanud arsti märkusele epikriisis: „Jätkab hypothyreos asendusravi. PT (patsient) teab, et KILP (kilpnääre) alafunktsioon – 2007 a al. Oli 100 mcg Lthyroxini pro die, PT (patsiendi) sõnul 2018 jaanuaris oli TSH 79. Peale seda ORD. 200 mcg aga 2 korda päevas ja peale sööki. Seda rohtu nii ei tööta. Palun anda enne sööki 150 mcg.“ Ilmselgelt on tegemist dr T. Barkova halvast eesti keele oskusest tekkinud (seda rohtu nii ei tööta) probleemiga, mis on tekitanud hagejal patsiendina põhjendatult küsimusi. Kostja pidanuks suutma hagejale vajalikud selgitused anda või suunama ta vajadusel teise endokrinoloogi juurde, kes valdab vajalikul määral eesti keelt. Samas nõustus kohus kostja vastuväidetega, et asjas ei ole tuvastatud, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut hageja suhtes. Hageja ei ole tõendanud, et L-Thyroxini manustamine muul ajal kui enne hommikusööki võiks olla põhjuslikus seoses nt ravi pikkusega või tõendab raviviga. Tallinna Vangla esitatud raviloost nähtub, et ravi tulemusena hageja tervislik seisund paranes, seega oli ravi asjakohane. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et kostja (Viru Vangla ja Tallinna Vangla) on osutanud hagejale VÕS § 762 kohast raviteenust ning puudub kostja süü hageja terviserikkes. Kostja ei ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. veebruari 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on vanglad hagejat valesti ravinud. Seda tõendab endokrinoloog dr T. Barkova 16.03.2017 ambulatoorne epikriis, kus on kirjas „Seda rohtu nii ei tööta.“ Kohtu väide, et dr T. Barkova on silmas pidanud midagi muud, on meelevaldne. Dr T. Barkova valdab vajalikul tasemel eesti keelt, sest muidu ta ei töötaks haiglas. Ka oli kohtul võimalik küsida dr T. Barkova käest, mida ta silmas pidas, helistades talle või kutsudes ta tunnistajaks. Hageja mainis kohtuistungil vajadust kontrollida dr T. Barkova öeldut; 2) on vanglad rikkunud VÕS § 762. Viru Vangla on tunnistanud, et ravimit ei manustatud õigeaegselt, samuti ei suunatud hagejat eriarsti juurde. Eriarsti juurde sai hageja alles peale enda taotlust, kui kilpnäärme näitaja oli eluohtlikult kõrge. Rikutud on ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg-t 1 ja vangistusseaduse § 52 lg-t 2; 3) heidab kohus hagejale ebaõigesti ette, et hageja ei ole tõendanud, et ravimi manustamine muul ajal kui enne hommikusööki võiks olla põhjuslikus seoses ravi pikkusega. Tõendiks on spetsialisti dr T. Barkova öeldu ja ravimi infoleht, mis otseselt kinnitavad, kuidas ravim toimib. Üldteada on, et kui ravimit manustada valesti, siis ravikuur pikeneb; 4) on vanglad eiranud TTKS § 3 lg 2, kuna ükski vangla arst ei oma endokrinoloogi kutset, mis tähendab, et neil ei olnud õigust hagejale iseseisvalt ravi määrata. Viru Vangla esindaja tunnistas istungil, et nende üldarstid ei ole pädevad ja ei tohi sellist rohtu määrata. Seega Viru
Vangla rikkus teadlikult seadust alates 18.06.2010 kuni 16.03.2018, s.o kuni hageja sai dr T. Barkova vastuvõtule. Tallinna Vangla rikkus seadust 28.12.2007 kuni 16.02.2010; 5) on hageja VÕS § 128 lg 5 järgsed kannatused ilmsed: rasvumine ja elukvaliteedi muutus; 6) tuleb VÕS § 134 lg 5 järgi arvestada, et vanglad suhtuvad hagejasse äärmiselt negatiivselt, eitavad oma süüd, nende käitumine on ebakorrektne (infoleht räägib, kuidas ravimit manustada) ning rikkumine on pikaajaline, ca 10 aastat; 7) rajas kohus otsuse vanglate vastustele, ise midagi kontrollimata. Kohus ei ole rakendanud uurimisprintsiipi (eelkõige dr T. Barkova suhtes).
5.Eesti Vabariik (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Viru Vangla vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et hagejale on vanglates osutatud asjakohast tervishoiuteenust ja hageja tervis on paranenud. See tähendab, et puudub kahju, mida hüvitada. Hageja kilpnäärmeprobleem vajab eluaegset ravi ning põhjendamatu on hageja väide, nagu tuleneks dr T. Barkova koostatud ravidokumentidest midagi muud; 2) määrati hagejale ravim L-Thyroxin esmakordselt Tallinna Vanglas viibimise ajal 25.02.2008. Hageja ei ole tõendanud, et ravimi määranud arstil puudus selleks pädevus. Hageja viidi Tallinna Vanglast vanglavälise eriarstiabi osutaja (endokrinoloogi) juurde AS-i Medicum, kus diagnoos leidis kinnitust ja kaasuvate haiguste tõttu korrigeeriti ravimi Carsil kogust. Viru Vanglast suunati hageja Ida-Viru Keskhaiglasse endokrinoloogi vastuvõtule; 3) tuvastas kohus õigesti, et hageja rasvumise ja muu sarnase põhjuslik seos L-Thyroxini manustamisviisiga ei ole tõendatud ega usutavaks tehtud. Üldteada on, et rasvumist ja sellega kaasnevaid terviseprobleeme põhjustavad eelkõige eluviis ja toitumisharjumused. Tallinna Vangla vastuväidete kohaselt on Tallinna Vangla osutanud hagejale kohast tervishoiuteenust. Tervisekaardist nähtuvalt jälgisid arstid Tallinna Vanglas pidevalt hageja terviseseisundit ja korrigeerisid ravimiannust vastavalt analüüside tulemusele. Hageja kaebused on peale L-Thyroxini ravi alustamist vähenenud. Tallinna Vangla on suunanud hageja vanglavälise endokrinoloogi konsultatsioonile ning raviloo nr 40 kande kohaselt eriarst 16.02.2010 Tallinna Vanglas määratud raviskeemi osas muudatusi ei näidustanud. Vastustaja süü hageja terviserikkes puudub.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hageja esitas kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejal diagnoositud 2008. a kilpnäärmehaigus (hüpotüreoos) ja määratud ravimiks L-Thyroxin. 16.03.2018 viibis hageja endokrinoloog T. Barkova vastuvõtul, kus selgus, et ravimit L-Thyroxin tohib manustada enne hommikusööki. Seega on kostja ravinud hagejat ca 10 aastat valesti, millega on kahjustatud hageja tervist. Maakohus leidis, et kostja osutas hagejale asjakohast ravi ning hageja väide tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest on tõendamata. Seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus asja läbivaatamisel selgitamiskohustust ning sellest tulenevalt ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.
8.Kui hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, tuleb asjas tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14). Puudub vaidlus, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli TTKS § 2 lg 1 järgi hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Hageja väitel rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna kostja andis talle ca 10 aasta jooksul kilpnäärmeravimit peale sööki, mitte enne sööki. Seejuures tugines hageja endokrinoloog T. Barkova 16.03.2018 ambulatoorsele epikriisile (I kd, tl 92), millest nähtuvalt ravimi L-Thyroxin andmine peale sööki ei toimi („ei tööta“). Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et ainuüksi endokrinoloog T. Barkova 16.03.2018 seisukoht ei tõenda tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega, kuna kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, miks kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ravimi L-Thyroxin manustamine pärast sööki ca 10 aasta jooksul on tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine. Sellega rikkus maakohus ühtlasi TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. VÕS § 762 esimese aluse kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning selle kindlakstegemiseks on reeglina vajalik eksperdiarvamus. Põhjendatud on see antud vaidluse puhul sellega, et kohtul ja menetlusosalistel puuduvad eriteadmisel, et teha kindlaks kas ravimi L-Thyroxin manustamine ca 10 aasta jooksul pärast sööki on vastavuses arstiteaduse üldise tasemega ehk teha kindlaks, kas kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Eelnevast tulenevalt on maakohus jätnud hageja nõude sisuliselt lahendamata ja seda eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu.
9.Maakohus on endokrinoloog T. Barkova 16.03.2018 seisukohale hinnangu andmisel muu hulgas märkinud, et T. Barkova seisukohas märgitu („seda rohtu nii ei tööta“) ei ole selge ning võib olla tingitud arsti halvast eesti keele oskusest. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohtule jäi T. Barkova 16.03.2018 seisukoht arusaamatuks, tulnuks T. Barkova tunnistajana üle kuulata. Nimetatud asjaolule on R.V. apellatsioonkaebuses viidanud. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ühtlasi seda, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Kohtuotsuse põhjendustes on maakohus esmalt märkinud, et hagejale osutatud ravi oli tulemuslik, kuna hageja tervislik seisund paranes. Samas märkis kohus (kohtuotsuse p 8 viimane lause), et puudub kostja süü hageja terviserikkes. Eelnevast jääb arusaamatuks, millist hageja terviseriket maakohus silmas pidas ning, kas sellel on seos hageja poolt esiletoodud ravimi L-Thyroxin vale manustamisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks teinud hagejale (samuti kostjale) ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2). TsMS § 348 lg 2 kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, TsMS § 348 lg 3 teine lause ja TsMS § 351 lg 2 panevad kohtule kohustuse tagada pooltele võimaluse esitada
õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Maakohtu kohustused eelmenetluses on kokkuvõtlikult sätestatud TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4. Maakohus on nimetatud sätteid rikkunud, kuna pole selgitanud pooltele, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik vaidlust lahendada. Sellest tulenevalt peab maakohus asja uuel lahendamisel täitma nõuetekohaselt eelmenetluse ülesanded ning muu hulgas selgitama pooltele võimalust taotleda ekspertiisi läbiviimist. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.