Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 17. detsember 2020, Tartu 3-18-1675
Haldusasi
R. V.u kaebus Viru Vangla poolt ravimite õigeaegse väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a otsus Viru Vangla ja R. V.u apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja R. V. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. Jätta R. V.u apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 18. jaanuar 2021).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav R. V. esitas pärast edutut kohtueelset menetlust kaebuse, milles palus mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt tekitas vangla talle kahju sellega, et talle ei antud üheteistkümnel erineval päeval ajavahemikus märtsmai 2018 ravimit õigel ajal, st vähemalt 30 minutit enne hommikusööki, nagu oli määranud endokrinoloog.
Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebaja kasuks välja hüvitis 150 eurot järgmistel põhjendustel.
2.1.Vaidlust pole selles, et valvurid ei andnud kaebajale ravimit L-Thyroxin vähemalt 30 minutit enne hommikusööki kaebuses märgitud kuupäevadel. Vastustaja on eksimust tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud.
2.2.Määratud ravimi võtmata jätmisega kaasnev mõju inimese tervisele on väga individuaalne, kuid samas on selge, et arsti poolt ravimi määramine kinnitab selle regulaarse võtmise vajadust ja ühtlasi seda, et selle võtmata jätmine on väiksemal või suuremal määral inimesele kahjulik.
2.3.Vangla esitatud meditsiiniosakonna õe tõend selle kohta, et kaebaja ei ole 22. märtsist kuni
11.juunini 2018 (st ajavahemikul, kuhu langesid vaidlusalused kuupäevad) esitanud meditsiiniosakonnale pöördumisi seoses sellega, et mõnel kuupäeval jäi ravim talle enne hommikusööki jagamata, ei tõenda, et ravimi saamata jätmise tõttu ei kaasnenud tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja kilpnäärme näit (norm 0,4-4,0) oli 2018. a 12. aprillil ja 19. aprillil 19,12 ning 11. mail oli see 13,19. Septembris 2018 oli näit aga 3,09. Sellest nähtub, et regulaarse ravimi andmata jätmise tõttu oli kaebajal kilpnäärme näit normist neli korda kõrgem. Samuti näitab see, et ravimi jagamata jätmise tõttu tekkis kaebaja tervisele negatiivne mõju aprilli- ja maikuu jooksul. Seega võib asuda seisukohale, et ravimi jagamata jätmise tõttu tekkis kaebajal tervisekahju, mis väljendus kilpnäärme näidu tõusus ehk varem diagnoositud haiguse (hüpotüreoos) süvenemises. See kahju oli tingitud ravimi ebaregulaarsest jagamisest, kuna sügisperioodil, mil ravi toimus vastavalt ettekirjutusele ehk igapäevaselt, oli kaebaja kilpnäärme näit normis.
2.4.Vastuseks vangla väitele, et kaebaja oleks võinud ravimite jagamata jätmisest vanglaametnikke teavitada läbi terminali valveruumi helistades, on kaebaja öelnud, et valveruumis ei olnud hommikuse toidujagamise ajal vanglaametnikke. Kohus ei välistanud ei vanglaametnike puudumist ega olemasolu valveruumis, ent ei pidanud usutavaks seda, et kaebajal polnud võimalust teavitada vanglaametnikke ravimi jagamata jätmisest näiteks toidujagaja kaudu või helistades valveruumi pärast toidujagamist. Sellest tulenevalt leidis kohus, et kaebajal oli kahju tekkimises kaassüü.
2.5.Arvestades seda, et ravimi jagamata jätmise tõttu tekkis kaebajal tervisekahju, kuid esines ka kaebaja kaassüü ning et sügiseks oli kaebaja kilpnäärme näit juba normis, leidis kohus, et põhjendatud hüvitise suuruseks on 150 eurot.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
3.Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
3.1.Põhjendatud pole seisukoht, et kilpnäärme talitluse markeri (TSH) väärtuse muutus tõi endaga kaasa tervisekahju, st varem diagnoositud haiguse süvenemise. Kohus pole põhjendanud, miks luges kohus tervisekahju (mitte markeri näidu muutuse) tõendatuks.
3.2.Tervisekahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses tähendab eelkõige seda, et tegemist on püsiva negatiivse tagajärjega inimese tervisele. Kuna sügiseks oli kaebaja TSH normis, ei saa rääkida püsivast negatiivsest tagajärjest. Kaebaja terviseseisund normaliseerus.
3.3.Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja TSH näidu olulist tõusu mõjutasid vaidlusalustel kuupäevadel vangla poolt ravimi väljastamise ajaga eksimine. Esimest korda anti kaebajale ravimit valel ajal 30. märtsil 2018 ning juba vähem kui kahe nädala pärast oli kaebaja TSH näit varasemaga võrreldes oluliselt langenud.
3.4.Väidetud hüpotüreoosi süvenemise kohta puuduvad igasugused tõendid.
4.R. V.u apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus hüvitise osas tühistada ning mõista uue otsusega välja suurem hüvitis järgmistel põhjendustel.
4.1.Meelevaldne on seisukoht, et ravimi võtmata jätmisega kaasnev mõju on individuaalne. Tsiviilasjas nr 2-18-7244 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle kaebaja raviarst, kes ütles, et ravimi L-Thyroxin võtmata jätmine on äärmiselt ohtlik, sest tegemist on eluohtliku haigusega.
4.2.Kaebaja on varem töötanud toidujagajana ning teab valvurite töökorraldust hommikuti. Valvurid saadavad toidujagajaid või tegelevad töötajate tööle saatmisega, nad vabanevad alles
umbes 7.25. Kui kaebaja oleks teavitanud valvureid toidujagamise ajal, ei oleks tema pärast toidujagamist pooleli jäetud ning ta oleks tabletid saanud ikkagi 7.20-7.25.
4.3.Kohtu soovitus, et ta oleks võinud süüa hommikusööki hiljem, on üllatav. Kinnipeetavatel puudub võimalus jahtunud toidu soojendamiseks.
5.Viru Vangla vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Selles märgitakse, et kaebaja ei kajasta õigesti endokrinoloogi poolt tsiviilasjas 2-18-7244 antud ütlusi. Tegelikult ütles ta, et eluohtliku on haigus, kui seda mitte ravida. Lisaks ütles tunnistaja vastuseks vastustaja küsimusele, kas L-Thyroxini manustamine pärast sööki tekitab tervisekahju, et „Ta ei tee mingit kahju, aga ta ei tööta nii, nagu peab. /.../ Töötab osaliselt, mõju on olemas.“
6.R. V.u vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele palutakse see samuti rahuldamata jätta. Vastuses märgitakse, et TSH kõikumine oli tingitud vangla tegevusest. Näit 19,12 ületas piirnormiks olevat väärtust (4,0) viis korda. Ravimi infolehel on kirjas ravimi võtmise aeg (enne hommikusööki) ning üldteada on fakt, et muul ajal ravimi tarvitamine tekitab kasu asemel tervisele kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, R. V.u apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
8.Halduskohus on teinud järelduse, et kaebajal on tekkinud hüvitamisele kuuluv tervisekahju, ainuüksi selle põhjal, et kaebajal oli 2018. a aprillis-mais fikseeritud kahel korral TSH näit 19,12 ja ühel korral 13,19. Samas ei esine tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja jaoks kaasnesid sellega muud minetused või kannatused, nt et tekkis langus tema füüsilises võimekuses, esines valu, ebameeldiv enesetunne vms. Peale kõrgenenud TSH näidu muid minetusi kaebaja tervislikus olukorras seega ei esinenud. Meditsiiniosakonda kaebaja kaebustega ei pöördunud (tl 20p). Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei ole eraldi rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Ainuüksi TSH näidu tõus ei ole antud juhul piisavalt tõsine õiguste rikkumine, mis vajaks kompenseerimist rahas. Muid vaevusi kaebajal ei tekkinud. Vangla on vastuses hüvitisenõudele kaebaja ees vabandanud (tl 20, 34) ning vaidlust pole enam ka selles, et see käitumine oli õigusvastane. Sellised järelmid on käesoleval juhul piisavad, heastamaks kaebajale väidetavalt tekkinud kahju.
9.Lisaks kinnitavad ringkonnakohtu seisukohta järgmised asjaolud.
10.Apellatsioonkaebuses on kaebaja ise möönnud, et tal olnuks võimalik ravimi õigeaegsest andmata jätmisest valvureid toidujagamise käigus teavitada, kuid ta ei teinud seda seetõttu, et eeldas, et toidujagamist sellepärast pooleli ei jäeta ning tal olnuks võimalik saada ravim alles 7.207.25. Apellatsioonkaebusest on järeldatav kaebaja seisukoht, et nii käitus ta põhjusel, et ei soovinud hommikusöögi söömist edasi lükata (st ei soovinud seda süüa pool tundi pärast võimalikku ravimite saamist kell 7.20-7.25) ning tahtis süüa sooja putru (tl 51). On ilmne, et kui kaebaja eelistas võimalikult kiiresti söömist, selle asemel, et ravim korrektselt manustada, siis ei pidanud ta ravimi hilisema võtmisega kaasnevaid tagajärgi kuigi oluliseks. Kuivõrd kaebajal on vastav haigus diagnoositud juba 2006. aastal (vt vangla vastus kaebaja apellatsioonkaebusele), siis võib eeldada, et ta teadis ravimi hilisema võtmisega kaasnevaid tagajärgi. Ringkonnakohus märgib, et arvestades kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud kirjeldust toidu jagamise graafiku kohta, siis hilinenuks tal hommikusöök maksimaalselt poolteist tundi - toidu jagamine kestab 6.207.20, pärast seda saanuks ta ravimi ning manustades selle pool tundi enne sööki, saanuks ta
hommikusööki süüa ca 7.50. Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et isik, kes kardab tervisele saabuvat kahju, eelistaks selles olukorras ravimi ära oodata ja siis süüa, mitte pidada primaarseks võimalikult kiiresti võimalikult sooja toidu söömist.
11.Asjaolu, et kaebaja tervisele tekkinud tagajärjed ei olnud kuigi tõsised, viitab ka vangla poolt vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele väljatoodu, et tsiviilasjas 2-18-7244 oli kaebaja raviarst (endokrinoloog) öelnud vastuseks vangla küsimusele, kas pärast sööki L-Thyroxini manustamine tekitab otseselt tervisekahju, „Ta ei tee mingit kahju, aga ta ei tööta nii, nagu peab /.../ Töötab osaliselt, mõju on olemas“ (maakohtus toimunud 11. detsembri 2019. a istungi protokoll, helisalvestis alates 40. minutist). Seegi viitab, et kolme kuu jooksul üheteistkümnel päeval, mis enamasti ei olnud üksteisele järgnevad päevad (30. märts – 1. aprill, 6. aprill, 15. aprill, 18. aprill, 2.-3. mai, 8. mai, 11. mai ja 28. mai 2018) ei saanud ravimite andmine mõnevõrra ajaga eksides tekitada kaebajale olulist tervisekahju.
12.Seoses kõrgenenud TSH näiduga aprillis (12. ja 19. aprillil 2018 oli see 19,12) ning mais (11. mail 2018 oli see 13.19) pöörab ringkonnakohus tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja 16. märtsi 2018. a epikriisi väljavõttest nähtuvalt (tl 5) oli kaebajal 2018. a jaanuaris TSH näit 79. Koostoimes tsiviilasja 2-18-7244 materjalidega (kaebaja taotleb seal kahju hüvitamist seoses sellega, et teda on varem ravitud valesti, vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2019. a otsus selles asjas) on võimalik aru saada, et 16. märtsil 2018 toimus oluline muutus kaebaja raviskeemis ning suurendati oluliselt ravimi annust. Seega on väga tõenäoline, et aprillis-mais 2018 esinenud mõnevõrra kõrgem TSH näit oli põhjustatud mitte niivõrd mõnel korral ravimi hilinenud manustamisest sel perioodil, vaid hoopis 2018. jaanuaris esinenud kõrge TSH oli hakanud muudetud ravi mõjul tasapisi langema. Seda arvestades leiab ringkonnakohus, et küsitav on, kas norme ületavate TSH näitude vahel 2018. a aprillis-mais ja kaebajale õigeaegselt rohu andmata jätmise vahel on ikka põhjuslik seos, nagu on leidnud halduskohus. Arvestades asjaolu, et kaebajal oli TSH näit väga kõrge 2018. a jaanuaris, aprillis-mais oli see oluliselt langenud ning septembriks 2018 oli see normaalne, on võimalik, et käesolevas asjas vaidluse all olev mõningane eksimus ravimi manustamiseks andmise ajas ei põhjustanudki kõrgemat TSH näitu 2018. a aprillis-mais. Ka see on kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole kaebajale põhjustatud sellist kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas. Veenvalt pole tõendatud ka põhjuslik seos vangla tegevuse ja kõrgenenud TSH näidu vahel. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse, jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja apellatsioonkaebuse väited olid seotud halduskohtu otsuse põhjendustega, kuid see otsus tühistatakse, siis kaebaja apellatsioonkaebuse väidete eraldi käsitlemine vajalik pole.
14.Kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba (tl 25p) ning menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole pooled esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.