R. V.u hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kohtuistungite toimumise aeg
11.12.2019 ja 08.02.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. V. (ik xxx) Kostja: Eesti Vabariik (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu), esindajad A. R. ja M. R.
RESOLUTSIOON
Jätta R. V. hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta hageja kanda. Välja mõista R. V.ult Eesti Vabariigi kasuks teostatud ekspertiisi kulud kokku 332 eurot, mis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele SEB PANK EE351010052031000004 või SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300 viitenumber 99921700008476, maksetähtaeg jõustumisest 15 päeva.
Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
R. V. (hageja) esitas 09.05.2018 maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla ja Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 01.11.2006–18.06.2010 karistust Tallinna Vanglas, alates 18.06.2010 kannab ta karistust Viru Vanglas. Hagejale on tekitatud mittevaralist kahju sellega, et Viru Vangla ja Tallinna Vangla on ca 11 aasta jooksul teadlikult hageja tervist kahjustanud. Hageja käis 16.03.2018 endokrinoloog dr T. B. vastuvõtul, kus ilmnes, et hagejat on üle 10 aasta valesti ravitud. Samuti ei ole teda 10 aasta jooksul saadetud erialaspetsialisti juurde tervisekontrolli.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Viru Vangla vastuväidete kohaselt on hagejale osutatud Viru Vanglas võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 nõuete kohast tervishoiuteenust. Tõendatud ei ole ükski kahjunõude rahuldamise eeldustest, s.o kohustatud isiku õigusvastane tegevus või tegevusetus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja tervisekaardist nähtub, et hagejal on diagnoositud xxx 25.01.2008 Tallinna Vanglas ja 25.02.2008 määrati raviks L-Thyroxini 50 mcg. Tegemist on sama ravimiga, mida ordineeris 16.03.2018 endokrinoloog dr T. B.. Hageja xxxiga on vanglates tegeletud pidevalt, hagejat on ravitud, pidevalt on tehtud vereproove seisundi hindamiseks, hageja on saadetud ka vanglavälise endokrinoloogi konsultatsioonile (nt Tallinna Vanglast 16.02.2010). Infolehe kohaselt soovitatakse L-Thyroxini annustada pool tundi enne hommikusööki, kuid hageja terviseandmetest ei nähtu, et ravimi manustamine muul ajal oleks kahjustanud hageja tervist. Seda ei ole väitnud ka endokrinoloog 16.03.2018 ambulatoorses epikriisis. Kõneksolev ravi on eluaegne, seega ei saanud muul ajal ravimi manustamine muuta ka ravi pikkust. Hagejal on diagnoositud ka muid haiguseid, mis võivad mõjutada hageja üldist terviseseisundit, sh ravi tulemuslikkust. Tallinna Vangla vastuväidete kohaselt ei ole Tallinna Vangla rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust ning hagejale ei ole Tallinna Vangla tegevuse tagajärjel mittevaralist kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et talle Tallinna Vanglas osutatud ravi ei olnud nõuetekohane. Tallinna Vanglas viibimise ajal jälgisid arstid pidevalt hageja terviseseisundit ja korrigeerisid ravimiannust vastavalt analüüside tulemusele. Hagejale määrati vastavalt L-Thyroxini annustamise soovitustele algannuseks 50 mcg ravimit ning vereanalüüsidest nähtub, et haigus allus ravile rahuldavalt. Samuti võimaldas Tallinna Vangla hagejale vanglavälise endokrinoloogi konsultatsiooni ja eriarst Tallinna Vanglas määratud raviskeemi osas muudatusi ei näidustanud. Tervisekaardi kohaselt on hageja kaebused pärast
L-Thyroxini ravi alustamist vähenenud. Tervisekaardist ei ilmne, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond oleks hagejale L-Thyroxini manustamisel pannud toime ravivea. Vastupidiselt hageja väidetele nähtub tervisekaardist, et ravimite mõju oli positiivne. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema tervis oleks halvenenud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese: Hageja esitas kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejal diagnoositud 2008. a xxx (xxx) ja määratud ravimiks L-Thyroxin. 16.03.2018 viibis hageja endokrinoloog T. B. vastuvõtul, kus selgus, et ravimit L-Thyroxin tohib manustada enne hommikusööki. Seega on kostja ravinud hagejat ca 10 aastat valesti, millega on kahjustatud hageja tervist.
5.VÕS § 127 lg.1- 6 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg1 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg.1 ja 5 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 758 lg.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
Vangistusseadus § 49 lg.1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Kostja vastuväited hagile on - kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on tõendamata. Hagejale on mõlemas vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust.
6.Kuna hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, tuleb asjas tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14). Puudub vaidlus, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli TTKS § 2 lg 1 järgi hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Hageja väitel rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna kostja andis talle ca 10 aasta jooksul xxxravimit peale sööki, mitte enne sööki. Seejuures tugines hageja endokrinoloog T. B. 16.03.2018 ambulatoorsele epikriisile (I kd, tl 92), millest nähtuvalt ravimi L-Thyroxin andmine peale sööki ei toimi („ei tööta“). Maakohus kuulas 11.12.2019 ära hagiavaldus märgitud dr. T. B.. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt dr. T. B. selgitas: hagejale määratud diagnoos (xxx) oli õige. Patsiendile määrati õige doos, õige doosi põhjal tuli teha uued analüüsid ja vajalik oli korduv visiit. Sellel perioodil kui dr. T.B. hagejaga kohtus, oli teine arst soovitanud teist doosi ja võtta peale sööki. Peale sööki see rohi nii hästi ei mõju. Õige doos ja anda enne sööki, siis rohi mõjub paremini. Ebaõige raviga siiski tegemist ei olnud. Põhjuslikku seost teostatud ravil ja hageja väidetud terviseprobleemil ei ole. Hageja rasvumine oli toimunud juba enne talle diagnoosi määramist.
7.Maakohus rahuldas menetluses kostja taotluse ja määras asjas 07.01.2020 kohtuarstliku ekspertiisi. 10.04.2020 ekspertiisiaktis nr. 20E-AOK0001 esitasid eksperdid M. T., J. T. ja H. R. arvamuse mille kohaselt: 1) L-Thyroxini manustamine peale sööki kuni 16.03.2018 ei toonud kaasa R. V.u tervise halvenemist, ega põhjustanud püsivat terviseriket. 2) Kuna soovitust enne sööki ravimi manustamise kohta ei olnud ravi käigus tehtud, siis tegutses vangla tavaliselt oodatava hoolega. 3) Vangla on tegutsenud hageja R. V.u xxx ravimisel, sh vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisel, tavaliselt oodatava hoolega. 4) Hageja R. V.u kehamassi suurenemine ei ole vältimatus seoses ravimi LThyroxini manustamisega peale hommikusööki kuni 16.03.2018.
Ekspertide täiendavas 01.12.2020 arvamuses avaldasid eksperdid J. T. ja H. R. arvamust, et:
1.TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni) referentsväärtused SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laboris on täiskasvanutel 0,27-4,2 mU/L ja Synlabis 0,4-4,0 mIU/l.
2.TSH-l puudub potentsiaalselt eluohtlik väärtus ja tema tootmine sõltub xxx hormoonide tasemest veres.
8.Maakohus on seisukohal, et hagiavalduses väidetud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine ja kahju tekitamine hagejale ei leidnud tõendamist. Ekspertide arvamuse kohaselt vanglad on tegutsenud hageja R. V.u xxx ravimisel, sh vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisel, tavaliselt oodatava hoolega. L-Thyroxini manustamine peale sööki kuni 16.03.2018 ei toonud kaasa R. V.u tervise halvenemist, ega põhjustanud püsivat terviseriket. Hageja R. V.u kehamassi suurenemine ei ole vältimatus seoses ravimi LThyroxini manustamisega peale hommikusööki kuni 16.03.2018. Ekspertide arvamus langeb üldjoontes kokku ka dr. T. B. poolt kohtuistungil antud ütlustega. 08.02.2021 kohtuistungil viidatud ravilugude nr-d 42, 297 ja 34 osas on arstid viidanud hageja terviseprobleemidele, kuid nimetatud ravilugudest nähtub ka, et arstid on ka sel juhul ravi korrigeerinud või suunanud pädeva spetsialisti poole. Hageja poolt viidatud ravilood ei lükka ümber ekspertide järeldust, et kostja on tegutsenud hageja R. V.u xxx ravimisel, sh vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisel, tavaliselt oodatava hoolega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjal käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ei ole, seega puuduvad hagejalt kostjale väljamõistmiseks hüvitatavad menetluskulud. Kohus määras 07.01.2020 määrusega kostja taotlusel ekspertiisi, kuid ei pidanud vajalikuks nõuda kostjalt ekspertiisikulude ettemaksu tasumist, sest kostjaks Eesti Vabariik Viru ja Tallinna Vangla kaudu ja ekspertiisi teostajaks on Eesti Vabariik Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu. Mõlema asutuse puhul on tegemist justiitsministeeriumi haldusalas olevate asutustega. Kohtule 09.04.2020 ja 01.12.2020 esitatud õiendite kohaselt oli ekspertiiside maksumus kokku 332 eurot (271+61). TsMS § 143 p.1, 151 lg.1 ja 3, 153, 155, 160 alusel on ekspertidel õigus tasule tehtud töö eest. Kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud (TsMS
§ 151 lg 3). Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele (TsMS § 155 lg 1). Kohus on tuvastanud hageja menetlusabi taotluse (20.06.2018) menetlemisel ja õigusabi andmise keeldumise määruses (19.06.2020), et hageja on suuteline kulusid kandma. Kohus asub seisukohale, et kuna ekspertiisiasutus on kulud kandnud (arved on esitatud) ja hagi jääb rahuldamata, tuleb kulud välja mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks. Kohus mõistab hagejalt välja ekspertiisi kulud 332 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.