lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-2152/17

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 23.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-2152/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 703 lg 1, 2Teistmise piirangudTsMS § 486 lg 1Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseksTsMS § 704 lg 1, 3Teistmisavalduse esitamise tähtaegTsÜS § 8 lg 2, 3Füüsilise isiku teovõimeTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 202 lg 2TsiviilkohtumenetlusteovõimeTsMS § 318 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-123093/24Riigikohtu tsiviilkolleegium20.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-2152

Määruse kuupäev

Tartu, 23. mai 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

OÜ KODULIISING maksekäsu kiirmenetluse avaldus E. O vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12. aprilli tsiviilasjas nr 2-17-104658

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. O teistmisavaldus (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja E. O, eestkostja Tartu Linnavalitsus Puudutatud isikud OÜ Kodutarve

(OÜ KODULIISING

(kustutatud õigusjärglased)

Asja läbivaatamise kuupäev

maksekäsu

2017. a

ja

määrus

Holm Bank AS 26. aprill 2017)

13. mai 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2017. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-17-104658. Saata asi hagimenetluses läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale
TsMS § 485 lg 2Vastuväite esitamine
TsMS § 487 lg 1Hagimenetluse alustamine
TsMS § 4891 lg 1
TsMS § 702 lg 2Teistmise alused
TsMS § 710 lg 1Teistmisavalduse lahendamine
2.Rahuldada teistmisavaldus.
3.Tagastada teistmisavalduselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Linnavalitsus esitas 4. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule avalduse E. O-le (avaldaja) eestkostja määramiseks.
2.OÜ KODULIISING (laenuandja) esitas 13. märtsil 2017 Pärnu Maakohtule avaldaja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse kokku 926 euro 32 sendi saamiseks. Kiirmenetluse avalduse alus oli kauba ostmiseks 21. oktoobril 2015 sõlmitud laenuleping nr 0233510215 ja 26. augustil 2016 sõlmitud laenuleping nr 0452608267. Maakohus tegi 16. märtsil 2017 avaldajale makseettepaneku ja toimetas selle talle kätte 20. märtsil 2017.

2-19-2152

3.Tartu Maakohus seadis 21. märtsi 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-116 avaldaja üle eeskoste ja määras tema eestkostjaks Tartu Linnavalitsuse. Määruse kohaselt on eestkostja avaldaja seaduslik esindaja ning mh on tema ülesandeks esindada avaldajat tehingute tegemisel, mille väärtus ületab tema kuu sissetulekut, laenu- ja krediidilepingute ning muude järelmaksulepingute sõlmimisel, samuti esindada avaldajat tema varem sõlmitud laenu- ja krediidilepingute ning muude järelmaksulepingute sõlmimisest ja täitmisest tingitud küsimuste lahendamisel, sh õigusvaidlustes.
4.Pärnu Maakohus tegi 12. aprillil 2017 tsiviilasjas nr 2-17-104658 maksekäsu määruse, millega kohustas avaldajat tasuma laenuandjale põhinõude 566 eurot 41 senti ja kõrvalnõude 294 eurot 91 senti ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Tähtsaadetisena edastatud maksekäsk toimetati avaldajale isiklikult kätte 17. aprillil 2017.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Avaldaja (eestkostja kaudu) esitas 8. veebruaril 2019 Riigikohtule Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2017. a maksekäsu määruse peale teistmisavalduse, milles palus määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt esitas Tartu Maakohus 24. jaanuaril 2019 avaldaja eestkostjale järelepärimise avaldaja võlgade kohta. Maakohus oli teinud kindlaks, et avaldajale on tehtud
12.aprillil 2017 tsiviilasjas nr 2-17-104658 maksekäsk. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati makseettepanek kätte avaldajale isiklikult, mitte tema eestkostjale. Avaldaja eestkostjale ei ole kätte toimetatud ka maksekäsku. Seetõttu tuleb maksekäsu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 707 lg 2 p 2 alusel tühistada.
6.Holm Bank AS palub teistmisavalduses esitatud asjaolusid ja nende õigustatust hinnata kohtul. Teine laenuandja õigusjärglane ei ole puudutatud isikuna enda seisukohta avaldanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2017. a maksekäsu määrus tuleb TsMS § 702 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 710 lg 1 alusel tühistada ja saata asi hagimenetluses läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
8.Teistmisavalduse kohaselt on teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2, kuna avaldajale ei toimetatud seaduse kohaselt kätte makseettepanekut ega maksekäsu määrust. Teistmisavalduse põhjendatus sõltub sellest, kas avaldaja oli maksekäsu kiirmenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõimeline, sest sellest sõltub ka selle tsiviilasja materjalide kättetoimetamise õiguspärasus.
9.Lähtudes asja materjalidest, leiab kolleegium, et avaldaja ei olnud maksekäsu kiirmenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõimeline. TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on piiratud teovõime alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru 2(4)

2-19-2152 saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Avaldajale määrati eestkostja Tartu linna 4. jaanuari 2017. a avalduse alusel 21. märtsi 2017. a kohtumäärusega (tl-d 14–15). Avalduse kohaselt pöördus 7. novembril 2016 avaldaja poole MTÜ Iseseisev Elu teenuste juht, kes leidis, et avaldaja vajab eestkostet, kuna ta ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega, sh raha kasutamise ja eelarve planeerimisega, ega mõista rahaliste tehingute tagajärgi ja lepingute sõlmimisel tekkivaid kohustusi. Kuna avaldaja on ostnud endale järelmaksuga erinevaid asju, kuid lepingulisi kohustusi ei täida, on oht, et avaldaja teeb endale kahjulikke tehinguid. Avaldaja viibis eestkostja määramise avalduse esitamise ajal alates

1.novembrist 2016 psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil. Kohtumääruse järgi on avaldajal kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teinud eksperdi arvamuse kohaselt püsikululine paranoidne skisofreenia. Määruse kohaselt ei ole avaldaja võimeline toime tulema enda haigushoo ajal sõlmitud lepingutest tulenevate tagajärgedega ning on oht, et ta võib oma vaimse seisundi tõttu teha endale kahjulikke tehinguid, soetades järelmaksuga asju. Maakohus leidis, et eelduslikult on avaldaja haigushoo ajal tehtud tehingud tühised. Maakohus tegi avaldajale makseettepaneku 16. märtsil 2017 ning maksekäsu määruse 12. aprillil 2017. Seega tuvastas maakohus avaldaja piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses alles pärast makseettepaneku tegemist, kuid enne maksekäsu määruse tegemist. Eespool toodud asjaolud annavad aga aluse järeldada, et avaldaja kestev haiguslik seisund kujunes välja enne eestkostja määramist, ning avaldaja oli piiratud teovõimega ka makseettepaneku tegemise ajal. 21. märtsi 2017. a määruse kohaselt ei või avaldaja ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida laenu- ja krediidilepinguid ning muid järelmaksulepinguid. Eestkostja ülesanneteks on mh esindada avaldajat tehingute tegemisel, mille väärtus ületab tema kuu sissetulekut, laenu- ja krediidilepingute ning muude järelmaksulepingute sõlmimisel ja avaldaja varem sõlmitud lepingute sõlmimisest ja täitmisest tingitud küsimuste ja vaidluste lahendamisel. Seega puudutab avaldaja teovõime piiratus ka tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja -kohustuste täitmist (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-14, p 8).
10.Kolleegium leiab, et esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus, sest avaldajale ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt. TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks mh asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. TsMS § 318 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega saajale menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale. Kuna menetlusdokumendid tuli TsMS § 318 lg 1 järgi kätte toimetada avaldaja seaduslikule esindajale (eestkostjale), siis ei vastanud tsiviilasja materjalide ja maksekäsu kättetoimetamine seaduse nõuetele. Hinnangut kohtumaterjalide kättetoimetamise seaduslikkusele ei mõjuta asjaolu, et eestkostja kui piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja perekonnaseaduse § 207 lg 1 järgi määrati avaldajale alles pärast makseettepaneku tegemist (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-14, p 9).
11.Teistmisavaldus on tähtaegne.

3(4)

2-19-2152 TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega kolleegiumi arvates sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul. Sellist järeldust kinnitab ka TsMS § 704 lg 3 teine lause, mille kohaselt teistmisavalduse maksimumtähtaeg kümme aastat on sama nii TsMS § 702 lg 2 p 2 kui ka 3 alusel. Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (TsMS § 702 lg 2 p 2) või esindatud (TsMS § 702 lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi kättetoimetamisest (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11).

12.Teistmist ei välista TsMS § 703 lg-d 1 ja 2. Kuna TsMS § 4891 lg 1 järgi võib maksekäsu peale esitada määruskaebuse, on teistmine TsMS § 703 lg 1 kohaselt lubatud. Kuivõrd teistmise alus tuleneb ka TsMS § 702 lg 2 p-st 2, ei kohaldu asjas TsMS § 703 lg 2 (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 12).
13.Kolleegium tühistab maksekäsu määruse ja saadab asja TsMS § 710 lg 1 teise lause alusel hagimenetluses lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kolleegiumi arvates ei ole maksekäsu avalduse eraldi rahuldamata jätmine TsMS § 486 järgi vajalik. Teistmisavalduses esitatut saab lugeda vastuväiteks makseettepanekule TsMS § 485 lg 2 mõttes, mistõttu tuleb TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkata asja menetlemist hagimenetluses. Makseettepaneku järgi antakse asi üle lahendamiseks Tartu Maakohtule, kes võib asja allumist endale täiendavalt kontrollida. Maakohus annab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitajale TsMS § 487 lg 1 järgi vajaduse korral tähtaja nõude põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 14).
14.Pärnu Maakohtu maksekäsu määruse tühistamise ja asja Tartu Maakohtule hagimenetluses läbivaatamiseks saatmise tõttu jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
15.Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 alusel tagastada teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon. Peeter Jerofejev (allkirjastatud digitaalselt)

Henn Jõks (allkirjastatud digitaalselt)

Ants Kull (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja