Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse kohaselt on avaldajal tekkinud võlgnevused võlausaldajate ees, tema karistusaeg on pikk ja puuduvad võimalused rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgnevused on tekkinud toime pandud eksimuste tagajärjel. Avaldajale kuulub korter XXX ja mootorratas Orion. Kohus nimetas 22.03.2019 määrusega Margus Mäesoole ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused Rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnik XXX (XXX, varasem XXX). Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on viimane töösuhe olnud võlgnikul 2014. aastal, kui ta sai sotsiaalmaksuga maksustatud tulu T. AS (rk XXX). Käesoleval ajal isik ei tööta. Margus Mäesoo on korduvalt (teadaolevalt vähemalt kuuel korral) kriminaalkorras karistatud, sh raskete isikuvastaste kuritegude eest. Viimati mõisteti isik süüdi 06.09.2017 KarS § 113 lg 1 järgi (tapmine) ja ta kannab pikaajalist (9 aastat) vanglakaristust, karistuse lõpp 21.01.2026. Ajutise halduri kogutud materjalide põhjal on võlgnikul järgmine vara:

Margus Mäesoole kuuluvale korteriomandile registriosa nr XXX on kinnistusraamatu neljandasse jakku 28.02.2014 kantud hüpoteek Taivi Raid (ik XXX, korteriomandi endine omanik) kasuks summas 3000 €. Margus Mäesoo seletuste kohaselt on ta kogu ostuvõla Taivi Raidile tasunud ning seega ei ole tal pandiga tagatud võlakohustusi. Taivi Raid ajutise halduri päringule vastanud ei ole. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue (kriminaalmenetluse kulud ja sunniraha) vähemalt summas 6216,44 €. Nõude alus: 1) Pärnu Maakohtu 06.09.2017 otsuse kriminaalasjas 117-4833 alusel menetluskulude võlgnevus 4116 € ja sunniraha 1175 €; 2) Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsuse kriminaalasjas 1-14-9180 alusel menetluskulude võlgnevus 362,25 €; 3) Tartu Maakohtu 06.10.2015 otsuse kriminaalasjas 1-15-8230 alusel menetluskulude võlgnevus 24 € ja sunniraha 539,19 €. Kars § 82 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Muud võlgnevused: Aktiva Finants OÜ 1567,87 €; Ökopesa OÜ 366,80 €; A. M. kuriteoga tekitatud kahjunõue 631,75 €; kohtutäiturite täitekulude nõuded 1713,95 eurot. Täiturid saavad tasu nõuda proportsionaalselt nende poolt täitemenetluses rahuldatud nõuetega, arvestades lisaks nende poolt täiteasjas tehtud täitetoiminguid. Margus Mäesoo täitmata võlakohustused pärinevad 2015. aastast ja edaspidi on tema suhtes toimunud sundtäitmised olnud suhteliselt edutud. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi (sh rasked isikuvastased kuriteod), millega on kaasnenud kahju, rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajalised vabadusekaotuslikud karistused ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste (sh laenude jms kohustuste) mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks pikaajaline õigusvastane käitumine ning üldine kergemeelne ja vastutustundetu suhtumine oma võlakohustuste täitmisse. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse näol. Võlgnikul on korteriomand, mille müügist saadavad rahalised vahendid ei pruugi ära katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku varast ei piisa. Võlausaldajate jaoks on aga pankroti väljakuulutamisel mõte üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks. Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimine on piiratud. Margus Mäesoo kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohustuste katteks minev summa vaid pankrotivarasse. Seadusandja ei ole seadnud pankrotiseaduse eesmärgiks võlgniku maksejõuetuks kuulutamise ainuüksi põhjusel, et ta viibib ajutiselt kinnipidamisasutuses ning tal puudub vangistuses viibimise ajal võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle läbi tasuda võlausaldajate nõudeid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 24.04.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Margus Mäesoo pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on

pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Margus Mäesoo võlakohustused 22.03.2019 seisuga moodustavad 10 496,81 eurot. Nimetatud summast 6216,44 eurot (60%) moodustavad kriminaalkohtumenetluse kulud ja 631,75 eurot (6%) on õigusvastasest kahju tekitamisest tulenev nõue. Riigikohus on 23.09.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta (Aktiva Finants OÜ ja Ökopesa OÜ nõuded 2026. aastal, A. M. kahjunõue 2027. aastal). Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 525 eurot, millele lisandub käibemaks 105 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 101,52 eurot, millele lisandub käibemaks 20,30 eurot; kokku 751,82 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 8,75 tundi tunnitasuga 60 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 525 eurot, millele lisandub käibemaks 105 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 101,52 eurot, millele lisandub käibemaks 20,30 eurot; kokku 751,82 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb Margus Mäesoole anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi ja ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, välja mõista riigi vahenditest. Ülejäänud osas tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused 275,42 eurot välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.