Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus ZebRoll12 OÜ esitas 26.02.2019.a. kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Ajutine pankrotihaldur edastas võlgniku juhatuse liikmele J Žile ja endisele juhatuse liikmele R Sile (juhatuse liige kuni 27.02.2019) korduvad teabepäringud nõudmaks dokumente ja andmeid, millised on vajalikud võlgniku maksevõime hindamiseks ning varade ja kohustuste väljaselgitamiseks. Teabepäring on edastatud ajutise halduri poolt ka võlgniku lepingulisele esindajale. Võlgniku endine juhatuse liige J. Ž, endine juhatuse liige R. S ja võlgniku lepinguline esindaja ajutise halduri teabepäringutele ei vastanud. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi dokumenti (puuduvad kõik raamatupidamis- ja kassa dokumendid, saldoarvestused, pank jms) , on käesoleva ajutise pankrotihalduri aruande koostamisel kasutatud andmeid, millised ajutine haldur sai võlgniku pankrotiavalduse lisadest, äriregistrist, muudest avalikest allikaist, krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt. OÜ ZebRoll12 (endine ärinimi kuni 05.02.2019 oli xxx OÜ) on asutatud 15.03.2013 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri 12439273 all. Majandustegevuse Registris andmed puuduvad. OÜ ZebRoll12 poolt on esitatud Äriregistrile viimane majandusaasta aruanne 2017. majandusaasta kohta. Äriühingu juhatus liikmeks oli perioodil 15.03.2013-27.02.2019 R S. OÜ Zebroll12 osakapitali suuruseks on 2500 eurot, mis koosneb osast nimiväärtustega 2500 eurot. Äriühingu ainuosanikuks oli asutamisest kuni 10.01.2019 R S, alates 10.01.2019 on ainuosanikuks xxx OÜ, registrikood xxx. Võlgniku pankrotiavalduses märgitud teadaolevad kohustused on järgnevad (juhatuse liikme J. Z poolt pankrotiavalduses näidatud andmed): xxx OÜ, xxx (laen) summas 23 270 eurot; xxxOÜ nõue summas 156 200 eurot; R. S nõue summas 27 620,21 eurot. võlgnevus töötajatele summas 5 856 eurot. Võlgniku endise juhatuse liikme R S poolt edastatud andmeil on võlgnevus töötajatele summas 90971,74 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on äriühingul maksuvõlg summas 53 402 eurot. Teadaolevad kohustused on kokku summas 266 348,21 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotles registriosakonnast võlgniku OÜ ZebRoll12 2017. majandusaasta aruande, millest nähtub, et OÜ ZebRoll12 omakapital ei vastanud 2016. ja 2017. majandusaasta lõppedes ÄS § 176 sätestatud nõuetele. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, milline on täpne võlgniku varade ja kohustuste jääk käesoleval hetkel. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 266 000 eurot. Muude äriühingu võlakohustuste kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades summas 2,57 eurot. Kuna võlgnik kassa dokumente ja kassaarvestust ei ole esitanud, on ajutisele haldurile kassa jääk teadmata ja sularaha kasutuse kohta andmed puuduvad. Kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ ZebRoll12 nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 2,57 eurot, muude varade ( põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta täpsed andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kassa jääk ja suurus pole teada, kuna kassa-, ja raamatupidamisdokumente ei ole võlgnik pankrotimenetluse käigus esitanud.

Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ ZebRoll12 mingit majanduslikkuega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2018. aasta novembrist rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud. Kogu majandustegevus toimus perioodil kui juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli R S. OÜ Zebroll12 põhilised laekumised pangakontole toimusid xxx OÜ poolt (võlgnikuga seotud äriühing). Tegemist oli OÜ ZebRoll12 poolt väljastatud arvete tasumisega. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Analüüsides OÜ ZebRoll12 2017. majandusaasta aruannet, selgub, et äriühing tegutses alakapitaliseerituna ning OÜ ZebRoll12 omakapital ei vastanud 2016. ja 2017. majandusaasta lõppedes äriseadustiku § 176 sätestatule, seega olid võlgnikul makseraskused juba 2016. majandusaasta lõppedes. OÜ ZebRoll12 netokäive oli 2016. ja 2017. aastal oluliselt väiksem kui tööjõukulud ja muud tegevuskulud, äriühing tootis pidevalt kahjumit ning äriühing oli sisuliselt maksejõuetu. OÜ ZebRoll12 osanik ei ole juhindunud äriseadustikus sätestatust. Peale kassa ja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on ilmselt käibekapitali puudujääk, seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 266 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on vara summas 2,57 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid raamatupidamisarvestuse korrastamiseks, et selgitada välja võimalikud debitoorsed võlgnevused ning võlgnevuse mittetasumisel hagide esitamine võlgnike vastu. Vajalik on täpsustada töötajate töötasu nõuded ja keskmise palga arvestused Töötukassale maksejõuetushüvitise väljamaksmiseks. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühing oli maksejõuetu juba 2016. majandusaasta lõppedes. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks umbes 266 000 eurot, kuid vara vaid 2,57 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 30.04.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 20.05.2019. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme R S (isikukood xxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 639 eurot, millele lisandub käibemaks 127,80 eurot, kokku 768,80 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 35,10 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 639 eurot, millele lisandub käibemaks 127,80 eurot, kokku 768,80 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 35,10 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.