Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 26.11.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 17.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11704 kuulutati välja OÜ Hexanor (edaspidi võlgnik) pankrot. 14.11.2018 toimus võlgniku pankrotimenetluses esimene võlausaldajate üldkoosolek. OÜ Hexanor Haldus on üks võlausaldajatest. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 4 nõuet: 1) nõue summas 2 181 623,38 eurot 2) nõue summas 2986,42 eurot 3) nõue summas 203 412,66 eurot 4) nõue summas 4 843 903,86 eurot Kokku esitas hageja nõudeid summas 7 231 926,32 eurot. Haldur andis üldkoosolekul võlausaldajatele hääli arvestusega 1000 eurot võrdub 1 hääl. Kui nõue on väiksem kui 1000 eurot, andis haldur ühe hääle. Kui nõue lõppeb pärast koma viiega või viiest suurema numbriga, siis ümardas haldur nõude ülespoole. Hagejale andis haldur üldkoosolekul hääli järgmiselt: 1) nõudelt summas 2 181 623,38 eurot hageja poolt taotletud 2182 hääle asemel 18 häält 2) nõudelt summas 2986,42 eurot 3 häält 3) nõudelt summas 203 412,66 eurot 203 häält 4) nõudelt summas 4 843 903,86 eurot hageja poolt taotletud 4 844 asemel 0 häält St kokku sai hageja 7232 hääle asemel 224 häält. Hageja vaidlustas 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosolekul temale nõudelt summas 2 181 623,38 eurot olulises ulatuses häälte andmata jätmise ning nõudelt summas 4 843 903,86 eurot täies ulatuses häälte andmata jätmise. 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosolekul tegi kohus suulise määruse, mille kohaselt määras kohus hagejale üldkoosolekul hääled nii nagu haldur välja pakkus. 19.11.2018 tegi Harju Maakohus kirjaliku määruse, mille kohaselt tuleb hagejale anda nõudelt summas 2 181 623,38 eurot koosolekul määratud 18 hääle asemel 182 häält. St hagejale 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosolekul antud hääled on vastuolus Harju Maakohtu 19.11.2018 määruses antud häälte arvuga. Hageja nõudelt summas 4 843 903,86 eurot jättis kohus hääled täies ulatuses andmata. Hageja on seisukohal, et talle jäeti ebaõigesti, alusetult ja vastuolus Riigikohtu 10.01.2012 määrusega tsiviilasjas 3-2-1-144-11 (p 14) 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosolekul olulises ulatuses hääled andmata. Hageja vaidlustab Harju Maakohtu 19.11.2018 määruse tsiviilasjas 2-1811704, millega talle jäeti hääled ebaõigesti ja alusetult olulises osas andmata. 14.11.2018. a võlausaldajate üldkoosolekul otsustati moodustada 3-liikmeline pankrotitoimkond ning valiti pankrotitoimkonda suurte võlausaldajate esindajatena AS SEB Pank poolt nimetatud isikud J A ja K H ning väiksete võlausaldajate esindajana J K. Hageja vaidlustab käesolevaga 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega valiti võlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonda suurte võlausaldajate esindajatena AS SEB Pank poolt nimetatud isikud J A ja K H.

Hageja on seisukohal, et 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel, millega valiti pankrotitoimkonda suurte võlausaldajate esindajatena AS SEB Pank poolt nimetatud isikud J A ja K H, rikuti seadusest tulenevat korda ning otsus ei vasta seadusele ja sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et haldur jättis hagejale olulises ulatuses hääled andmata, määrates hagejale 7232 hääle asemel 224 häält. Hageja on seisukohal, et hagejale määrati 14.11.2018 üldkoosolekul hääled valesti. Haldur ja kohus jätsid ebaõigesti, alusetult ja vastuolus Riigikohtu 10.01.2012 määrusega tsiviilasjas 3-2-1144-11 (p 14) 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosolekul hagejale olulises ulatuses hääled andmata. Hageja selgitas ja põhjendas võlgniku pankrotimenetluses 08.11.2018 esitatud nõudeavalduses hageja nõude ning selle suuruse kujunemist. Seejuures olid nõudevaldusele lisatud nõuet tõendavad kirjalikud dokumendid. Haldur ja kohus tuginesid 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosolekul hagejale häälte andmata jätmisel põhjendustele, mida välja kujunenud Riigikohtu praktika kohaselt ei saa esitada käesolevas menetlusetapis, s.o võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte määramisel, vaid mis tuleb lahendada nõuete kaitsmise menetluses. Haldur põhjendas hageja nõudelt summas 2 181 623,38 eurot häälte olulises ulatuses andmata jätmist sellega, et võlgniku bilansi kohaselt on nõue täidetud suuremas ulatuses, samuti vähendas haldur kõrvalnõudeid. Kohus leidis 19.11.2018 määruses, et haldur jättis põhjendatult hagejale sellelt nõudelt hääled määramata, kuna haldur esitas üldkoosolekul kõrvalnõuete ülemäärasuse vastuväite. Hageja nõudelt summas 4 843 903,86 eurot jättis haldur hääled andmata põhjusel, et hageja on võlgniku lähikondne ja halduri arvates on hageja nõue vastuolus heade kommetega. Kohus leidis 19.11.2018 määruses, et hageja nõue on põhjendamatu TsÜS § 89 järgi, kuna võlgnik on varem väitnud, et tal ei ole lisaks AS SEB Pank nõudele olulisi sissenõutavaks muutunud kohustusi ning kuna võlgnik ei ole viimastel aastasel esitanud majandusaasta aruandeid, mille alusel oleks saanud kindlaks teha kohustuste mahtu. Samuti märkis kohus, et võlgniku poolt haldurile esitatud bilansis on kohustuste maht oluliselt suurem ning selles on ära näidatud ka hageja nõue, kuid tegemist on võlgniku esitatud informatsiooniga, mida ei ole võimalik kontrollida. Hageja on seisukohal, et häälte määramisel rikuti oluliselt menetlusnorme ja kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. Hagejale ei ole teada, et halduri poolt toodud määral oleks tema 2 181 623,38 euro suurust nõuet täidetud. Selle kohta puudub mistahes informatsioon rääkimata tõenditest. Käesolevas menetlusetapis ei saa vähendada kõrvalnõudeid, kuna see eeldab sisulist vaidlust, mis toimub nõuete kaitsmise raames. Nõude olemasolu hindamisel ei saa olla tähendust sellel, kas tegemist on võlgniku lähikondsega. Samuti ei saa nõue ise olla vastuolus heade kommetega. Võlausaldajat ei saa TsÜS § 89 alusel kohelda halvemini selle tõttu, kas võlgniku raamatupidamine on korras või mitte. Samuti rikuti Riigikohtu 10.01.2012 määruses tsiviilasjas 3-2-1-144-11 (p 14) antud juhiseid. Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Vastasel korral tekiks võimalus vaidlustada sama küsimust kaks korda, mis venitaks pankrotimenetlust oluliselt. Seega võib häälte arvu määramise menetluses eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Antud juhul jäid hagejale olulises ulatuses hääled andmata põhjendustel, mis saavad olla üksnes nõuete kaitsmise menetluses nõude olemasolu ja suuruse üle peetava sisulise vaidluse esemeks. Lisaks jäeti Harju Maakohtu 19.11.2018 määruses hageja põhjendused talle häälte andmata jätmise kohta tähelepanuta. Kohus pidanuks seda põhjendama. Eespool selgitatud põhjustel on ilmne, et tegelikkuses puudus alus häälte andmata jätmiseks. Hagejale olulises ulatuses häälte andmata jätmine oli otsustavaks võlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonna liikmete valimisel. Haldur andis AS-le SEB Pank kokku 6101 häält ning AS SEB Pank häältega võeti vastu otsus, mille kohaselt valiti pankrotitoimkonda suurte võlausaldajate esindajatena 2 AS SEB Pank töötajat J A ja K H. Hageja hääletas mõlema kandidaadi osas vastu. Kui hagejale oleks hääled õigesti antud, siis oleks hagejal olnud 7232 häält, st hageja hääled

oleksid olnud otsustavad ning vastu oleks võetud teistsugune otsus, mille kohaselt ei oleks J A ja K H toimkonna liikmeteks valitud. Hageja häältega oleks toimkonda valitud hageja poolt esitatud kandidaat K V. Pankrotitoimkonna liikmete valimisel rikuti PankrS § 82 lg 1 ja § 81 lg 1, kuna hagejale jäeti ebaõigesti ja alusetult olulises ulatuses hääled andmata, mistõttu ei saanud hageja sisuliselt osaleda otsuse tegemisel. Arvestades hageja nõuete suurust ning asjaolu, et nõuete kaitsmist ei ole veel toimunud, on praeguses menetlusetapis hageja pankrotitoimkonna liikmete määramise otsustamisest kõrvale jätmine ebaõige ja vastuolus seadusega ning Riigikohtu praktikaga. Vastavalt PankrS § 83 lg-le 1 tuleks 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsus J A ja K H pankrotitoimkonna liikmeteks valimise kohta tunnistada kehtetuks. Üldkoosoleku otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, kuna otsuse tegemisel ei saanud sisuliselt osaleda isik, kellele oleks pidanud oluliselt suuremas ulatuses hääli andma. PankrS § 73 lg 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Käesoleval juhul ei kaitse võlgniku pankrotimenetluses valitud pankrotitoimkond kõigi võlausaldajate ühiseid huve, vaid üksnes AS SEB Pank huve, kelle 2 töötajat moodustavad enamuse 3-liikmelises toimkonnas. Pankrotitoimkond, mille 2 liiget on ühe suurvõlausaldaja töötajad, ei kaitse pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate ühiseid huve, vaid üksnes AS SEB Pank huve. Seega ei vasta võlausaldajate üldkoosoleku otsus PankrS § 73 lg-le 1 ning üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve, kuna toimkonda valiti ja seega kõigi võlausaldajate ühiseid huve peaksid justkui kaitsma isikud, kes tõenäoliselt tegelikult ei seisa mitte kõigi võlausaldajate ühiste huvide eest, vaid AS SEB Pank huvide eest. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 7 231 926,32 eurot ning talle oleks pidanud andma kokku 7232 häält, st hagejal oleks olnud häälteenamus. Hagejale ebaõigesti häälte määramine võttis temalt aga õiguse ja võimaluse osaleda toimkonna kui kõigi võlausaldajate ühistes huvides tegutseva organi liikmete valimisel. Hageja tegi ettepaneku valida suurte võlausaldajate esindajana toimkonda K V. Seega kui hagejale oleks hääled õigesti antud, oleks moodustatud pankrotitoimkond, milles oleks olnud vähemalt 2 erineva suure võlausaldaja poolt nimetatud liiget ning mis oleks taganud, et toimkond tegutseb kõigi võlausaldajate ühistes huvides. Tekkinud probleemile, mille kohaselt moodustab pankrotitoimkonna enamuse 2 AS SEB Pank poolt nimetatud isikut, mistõttu ei kaitse toimkond võlausaldajate ühiseid huve, juhtis OÜ Xxx esindaja tähelepanu juba 14.11.2018 üldkoosolekul. Seejuures pakkus OÜ Xxx esindaja välja lahenduse, mille kohaselt suurendatakse toimkonna liikmete arvu 1 võrra, et toimkonda saaks valida suurte võlausaldajate esindajana lisaks 2-le AS SEB Pank poolt nimetatud isikule ka mõne teise võlausaldaja poolt nimetatud isiku. Nii on ka üldkoosoleku protokollis märgitud, et Xxx esindaja soovib, et toimkond ei oleks ainult SEB Pank AS võlausaldaja keskne ning seal oleks ka teiste võlausaldajate huvid kaitstud. Seega võiks tasakaalu huvides moodustada 4-liikmelise toimkonna, kuhu kuulub 2 AS SEB Pank esindajat ja 2 teiste võlausaldajate esindajat. AS SEB Pank esindaja J A oli sellele vastu. Nii on ka üldkoosoleku protokollis märgitud, et J A leiab, et toimkond peaks olema 3 liikmeline. J A leiab, et AS-l SEB Pank kui suurimal võlausaldajal peab olema pankrotitoimkonnas enamus. St AS SEB Pank ei eita seda, et pankrotitoimkond peab tema arvates tegutsema vaid panga huvides. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus võlgniku pankrotimenetluses on lisaks AS-le SEB Pank veel 5 suurt võlausaldajat: hageja, OÜ xxx, OÜ xxx, OÜ xxx ja OÜ Xxx, oleks võlausaldajate ühistes huvides see, kui lisaks AS SEB Pank esindajale oleks toimkonnas veel vähemalt üks mõne teise suure võlausaldaja poolt nimetatud isik. Olukorras, kus toimkonnas on 2 AS SEB Pank poolt nimetatud isikut ning mitte ühtegi teiste suurte võlausaldajate poolt nimetatud isikut, on üldkoosoleku otsus vastuolus PankrS § 73 lg-ga 1 ning see rikub kõigi võlausaldajate ühiseid huve.

Kostja vastus 2.Kohtule 11.3.2019.a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagejal puudub vajadus hagis esitatud õiguskaitse järele. Nimetatu tuleneb sisuliselt ka hagejate taotlusest menetluse peatamiseks. Kui ringkonnakohus peaks häälte määramise vaidluses tegema teistsuguse lahendi ja hagejatele hääled määrama ei ole hagejatel vajalik võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine, kuna hageja saab enda poolt soovitud toimkonna liikmed valida järgmisel üldkoosolekul. Mingeid täiendavaid huve hagejal üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ei ole ei ega saa olla, kuna otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda selle otsuse alusel valitud toimkonna pädevust tagasiulatuvalt. Hagejad ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, kuna võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tagajärjel ja selle kehtetuks tunnistamisega ei teki uut toimkonda, vaid selleks tuleb nagunii korraldada uus koosolek. Hagejad on vaidlustanud 14.11.2018.a üldkoosoleku otsuse osas, millega valiti pankrotitoimkonda AS-i SEB Pank poolt pakutud isikud J A ja K H. Põhjendustes tuginevad hagejad asjaolule, et 14.11.2018.a üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning otsus ei vasta seadusele ning rikub võlausaldajate ühiseid huve. Maakohus on 19.11.2018.a teinud põhjendatud määruse vastavuses Riigikohtu 10.01.2012 lahendiga tsiviilasjas 3-2-1-144-11 (p 14), milles Riigikohus leidis, et häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Kohus ongi häälte määramisel hagejate nõudeid hinnanud ja leidnud, et neid nõudeid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada. Viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et kohus peaks igal juhul võlausaldajatele hääled määrama, kui on ilmselge, et võlgnik on koostöös osade võlausaldajatega soovinud tekitada pankrotimenetlusse nõudeid, mille alusel soovib omandada kontrolli pankrotimenetluse organite määramise ning pankrotimenetluse enda kontrollimise üle. Kohus on küll 19.11.2018.a määrusega määranud hääli arvestusega, et 100 eurot võrdub 1 hääl, kuigi koosolekul kohus määras, et kinnitab halduri poolt määratud hääled vastavalt halduri poolt määratule, kuid sellest tulenevalt ei muutu vastuvõetud otsuste hääletustulemused, kuna hääli on määratud kõigile võlausaldajatele sama põhimõtte alusel. Hagejad leiavad, et pankrotitoimkond, mille kolmest liikmest kaks on ühe ja sama võlausaldaja poolt pakutud, ei kaitse pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, seega rikub vastav üldkoosoleku otsus võlausaldajate ühiseid huvisid. Hagiavaldust ei tulene paraku hageja väitele ühtegi põhjendust. Asjaolud, et hääli võib olla määratud valesti või mõni võlausaldaja tegi koosolekul muid ettepanekuid toimkonna liikmete arvu ja koosseisu osas ei tähenda, et valitud toimkond ei kaitseks kõigi võlausaldajate huve. Seadusest ei tulene sellist keeldu või regulatsiooni, et iga võlausaldaja võiks pakkuda ja valida vaid ühe esindaja pankrotitoimkonda. Pankrotitoimkonna liikmed ei kaitse mitte neid valinud või nende kandidaadi üles seadnud võlausaldajate huve, vaid kõigi võlausaldajate huve. Asjaolu, et üks võlausaldaja on esitanud kaks pankrotitoimkonna liikme kandidaati ja võlausaldajate üldkoosolek valis pakutud isikud ka toimkonna liikmeteks ei kahjusta kuidagi võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosolekul otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-112-03 tehtud lahendis (p 25), et seadusest ei tulene, et pankrotitoimkonna liikmeid ei või valida ühe võlausaldaja häälteenamusega. Viidatud tsiviilasjas valiti pankrotitoimkonna liikmeteks kolm ühte võlausaldajat esindavat isikut (p 16). Kuigi nimetatud lahend on tehtud varasema pankrotiseaduse redaktsiooni alusel, ei tulene sellist piirangut ka praegu kehtivast pankrotiseadusest, va erand, et pankrotiseaduse § 74 lg 2 kohaselt tuleb kehtiva seaduse alusel moodustada pankrotitoimkond nii, et sellesse kuuluksid ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, millele aga vaidlustatud võlausaldajate

üldkoosoleku otsus vastab. Seega on hagejate seisukoht, et J A ja K H valimine pankrotitoimkonda rikuks võlausaldajate ühiseid huve ilmselgelt põhjendamatu. Kohtu põhjendused 3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 17.01.2015. a määrusega kuulutati välja OÜ Hexanor (pankrotis) pankrot. 14.11.2018. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati muuhulgas valida suurte võlausaldajate esindajatena pankrotitoimkonda J A ja K H (tl 11). 5.Hagejad leiavad, et koosoleku otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd otsustus on tehtud üksnes AS SEB Pank huvides, teisi võlausaldajaid kahjustades. Hageja hinnangul on üldkoosoleku otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda, kuna hagejale olid hääled valesti määratud. Seega ei saanud otsuse tegemisel osaleda isik, kellele oleks pidanud oluliselt suuremas ulatuses hääli andma. 6.PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 7.Kostja vastuse kohaselt hagejal puudub vajadus hagis esitatud õiguskaitse järele. Nimetatu tuleneb sisuliselt ka hagejate taotlusest menetluse peatamiseks. Kui ringkonnakohus peaks häälte määramise vaidluses tegema teistsuguse lahendi ja hagejatele hääled määrama ei ole hagejatel vajalik võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine, kuna hageja saab enda poolt soovitud toimkonna liikmed valida järgmisel üldkoosolekul. Mingeid täiendavaid huve hagejal üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ei ole ega saa olla, kuna otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda selle otsuse alusel valitud toimkonna pädevust tagasiulatuvalt. Asjaolu, et üks võlausaldaja on esitanud kaks pankrotitoimkonna liikme kandidaati ja võlausaldajate üldkoosolek valis pakutud isikud ka toimkonna liikmeteks ei kahjusta kuidagi võlausaldajate ühiseid huve. 8.Kohus nõustub kostja seisukohaga. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 83 lõikes 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsus vastab seadusele, selle tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve.

kandidaadid. Hageja väited selle kohta, et hagejal teistsuguse häälte arvu korral oleks toimkonda valitud K V, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Teistsugused hääled ei tähenda automaatselt teistsugust ja hageja jaoks soodsamat hääletuse tulemust. Kohtu hinnangul vastab otsus PankrS § 74 lg 2 sätestatule ning suurte ja väikeste nõuetega võlausaldajate huvid on pankrotitoimkonnas esindatud. Üldkoosoleku otsust ei muuda kohtu hinnangul kehtetuks asjaolu, et ühe konkreetse võlausaldaja poolt esitatud kandidaat ei osutunud valituks. Suurema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaatide osalemine toimkonnas ei tähenda kohtu hinnangul teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Konkreetseid etteheiteid toimkonna liikmetele või nende tegevusele hagiavalduses ei sisaldu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.