Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avaldaja: O B (isikukood XXX , elukoht XXX);
S
S
pärandvara pankroti
Võlgnik: S S (surnud XXX, isikukood XXX ) pärandvara; Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada S S (surnud XXX, isikukood XXX ) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Martin Krupp ajutise pankrotihalduri kohustustest.
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu suuruseks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot ning vajalike kulude katteks 35,98 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud määrata S OÜ (registrikood XXX) kasuks.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest Martin Krupp’ile ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis välja maksta S OÜ (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
5.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
1 (4)
2-19-4538 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 3 - 4 peale võib ajutine pankrotihaldur või avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.O B esitas 26.03.2019 Harju Maakohtule avalduse S S pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on S S pärijaks tema ema O B . Pärandvara invetuuri käigus on selgunud, et pärandvara väärtuseks on 1,17 eurot ning kohustused 11 193,80 eurot. Seega ületab kohustuste suurus pärandvara väärtust ning esineb alus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.02.04.2019 määrusega võttis kohus määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 07.05.2019.
3.Martin Krupp esitas 03.05.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on pärija korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandajal igasugune vara puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 17 676,14 eurot. Ajutine haldur märgib, et pärandaja poolt on 10.01.2018 võõrandatud sõiduk Toyota Land Cruiser 120 ning tehingu näol võib olla tegemist tagasivõidetava tehinguga. Tegemist on püsiva maksejõuetusega. Laekunud teabest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pärandaja maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige kergekäeliselt tehtud järelmaksu- ja tarbijakrediidi võtmise otsused ilma, et pärandaja oleks adekvaatselt hinnanud oma maksevõimet, lisaks ka pärandaja puudulik seaduskuulekus ning sellest tulenevate nõuete tähtaegselt täitmata jätmine. Pärandaja maksejõuetus kujunes välja vähemalt 2012. aasta aprillis, kui pärandaja suhtes algatati varaseim siiani menetluses olev täitemenetlus. Ajutise halduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid, on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). Ajutine haldur leiab, et tuleb teha ettepanek võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summa mittelaekumise korral lõpetada pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot. Vajalike kulude 2 (4)
2-19-4538 katteks palub ajutine haldur määrata hüvitise 35,98 eurot. Kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ei tasuta, taotleb haldur oma tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada menetlusabina riigi vahenditest.
5.07.05.2019 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 6 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.05.2019. Seisuga 08.05.201914.05.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
8.PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus nõustub ajutise haldurina, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste 3 (4)
2-19-4538 hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu suuruseks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot ning vajalike kulude katteks 35,98 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud määrata S OÜ (registrikood XXX) kasuks.
12.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
13.Kuivõrd puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus § 23 lg 4 alusel, et tasust tuleb ajutisele haldurile hüvitada 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis välja maksta OÜ (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.