Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud

kasutamisele ning on kinnitanud, et töö vastab projektile ja nõuetele. Ka projektist ei tulene kohustust kasutada kruntimata torusid, mis tuleb hiljem värvida. Projektist tuleneb kohustus paigaldada torud, mis on hiljem korrisioonikindlad ning seda töövõtja paigaldatud torud on. Väide, et kruntvärv on tugevalt kahjustatud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kui torudel on näha peale mitmeaastast kasutamist kulumisjälgi, siis ei vastuta selle eest töövõtja. 6.3 Töövõtja on jätnud kruntimata isolatsiooni all oleva küttetoru – kasutatud on eelnevalt krunditud torusid, mida ei värvita uuesti peale paigaldamist. Täiendav krunt on paigaldatud vastavalt vajadusele üksnes keevituskohtadele. Kostja ei esitanud kordagi pretensioone tööde vastuvõtmisel, et torud on värvimata. Etteheiteid ei ole esitanud ka ehitusjärelevalve. 6.4 Töövõtja on jätnud kütteisolatsioonil paigaldamata kinnitustraadid ja teibid on lahti – tegemist on ebaolulise pisipuudusega, mis on kõrvaldatud. Töövõtja poolt paigaldatud isolatsioonile ei ole vajalik paigaldada kinnitustraate. Kinnitustraatide paigaldamist ei nõua ükski kehtiv eeskiri. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas töövõtja on jätnud teibi lahti. Töövõtja paigaldas 2014 kõikidele torudele isolatsiooni vastavalt projektis ettenähtud isolatsiooni klassile. Isegi kui käesolevaks ajaks on tõepoolest teip ühest kohast lahti tulnud, siis ei ole see põhjuseks töö eest tasumata jätmiseks. 6.5 Pressterase kinnitusklambritel puudub tihend – töövõtja paigaldas nõutavad tihendid vastavalt vajadusele 2014. Kostja esitatud fotolt ei ole võimalik aru saada, millal ja kus on foto tehtud. Foto võib olla tehtud ka enne tihendite paigaldamist. Isegi kui fotol kujutatud kinnitusklambril puudub tihend, siis on järelikult tegemist toruga, millele ei olnud tihendit vaja paigaldada. Tihend paigaldatakse müra vältimiseks. Tegemist on ka ebaolulise puudusega, mis ei saa olla põhjuseks tööde eest tasumata jätmiseks. 6.6 Töövõtja poolt paigaldatud õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur – töövõtja paigaldatud lahendus vastab nõuetele ja on töökindel. 6.7 Tamrex pinnal sadevee kanali isolatsioonil puudub aurutihedus – tegemist ei ole puudusega, vaid väljamõeldud etteheitega. Sadevee kanali isolatsioonil ei ole mitte mingit seost aurutihedusega. 6.8 Alu-pexil peavad kuulkraanil kinnitused olema mõlemal pool kraani – töövõtja on kinnitused paigaldanud ja vajalikud kinnitused paiknevad mõlemal pool, kraanist veidi eemal. Kinnituste kauguse kohta puuduvad nõuded. Ühestki lepingust, projektist ega ka üldisest eeskirjast ei tulene nõuet kinnituste paigaldamiseks täpselt kahele poole kraani kõrvale. Kinnituste eesmärk on torustiku stabiliseerimine kraani keeramisel. Töö on teostatud vastavalt lepingule. 6.9 Kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, projekteeritud on kaheteeventiiliga sõlmed – tegemist ei ole puudusega. Küttesõlmed valis välja kostja ja ostis need ise. Tarnija tõi ehitusele kohale vajalikud reguleerventiilid, mis olid selle agregaadi jaoks parimad. Töövõtja paigaldas küttesõlmed vastavalt juhistele. 6.10 Seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud – töövõtja on puuduse kõrvaldanud, küttesõlme kinnitus on piisav. Kinnituste eesmärk on torude ja seadmete liikumise takistamine nende loomuliku töötamise ajal, juhuks kui esineb vibratsioon. Torude kinnituse eesmärk ei ole fikseerida torud täielikult liikumatuks. Iga torustiku osa liigub, kui seda piisava füüsilise jõuga mõjutada ja raputada. 6.11 Torustikud ja seadmed on markeerimata – torustikud ja seadmed on markeeritud, tegemist ei ole puudusega. Torude markeerimisel ei ole töövõtjal kohustust igale torule iga mõne meetri järel silte või märke paigaldada. Torustiku markeerimise eesmärk on paigaldada sildid mõnda kohta torudele ja lisada torustiku skeemid seintele. Seda on töövõtja teinud. 6.12 Õhkkardinad ei tööta – õhkkardinad ei töötanud, sest elektritöid teostav teine töövõtja ei olnud selleks ajaks vajalikke töid teostanud. Tegemist ei ole puudusega, mille eest vastutaks töövõtja. Lisaks hinnapakkumises on õhkkardinate juurde eraldi märgitud, et tööd teostatakse

üksnes vajaduse ilmnemisel eelneval kokkuleppel tellijaga. Järelikult puudus tegelikult vajadus õhkkardinate vahetamisega. 6.13 Bussijaama õhkkardinad on paigaldamata – bussijaama õhkkardinad pidi paigaldama elektritöid teostav töövõtja. Tegemist oli teist tüüpi elektrilise õhkkardinaga, mille paigalduse eest töövõtja ei vastuta. Lepingust ega tööde kirjeldusest ei tulene, et hagejal oleks olnud kohustus vastav kardin paigaldada. Asjaolu, et terviklikus projektis ja joonisel on vastav õhkkardin olemas, ei põhjenda ja tõenda kuidagi töövõtja kohustust vastava kardina paigaldamiseks. Spetsifikatsioonis on märgitud üksnes need õhkkardinad, mille töövõtja pidi paigaldama ja ka paigaldas. Tabeli märkuste tulbas on iga õhkkardina kohta märgitud täpselt konkreetse õhkkardina positsiooni number, kuid esitatud joonistel puudub õhkkardinal positsiooni number – joonisel kujutatud õhkkardin ei ole ükski spetsifikatsioonis nimetatud õhkkardinatest. Jooniselt on näha, et konkreetse õhkkardina juurde ei tule torustikku. Töövõtja teostas aga torustikuga seonduvaid töid. Joonisel kujutatud bussijaama õhkkardin ei paikne torustiku juures ja on seega ilmselgelt elektritoitega ning seega oli õhkkardina paigaldamine ka elektritöid teostanud alltöövõtja ülesanne. 6.14 Pultides on juhtmeaugud – lepingus puudus täpsustus, kas ruumidesse paigaldatakse juhtmed seinte peale või sisse. Töövõtja paigaldas seinte peale, kuid peale tööde ülevaatamist palus kostja paigaldada juhtmed seinte sisse. Töö ümbertegemise tõttu jäid pultidesse augud kohtadesse, millest juhe esialgu väljus. Tegemist on pisikese ja peaaegu märkamatu avaga. Kuna auk tekkis kostja tehtud muudatusest, siis ei vastuta selle eest töövõtja. 6.15 Torustikku toetab puitklots – kui töö käigus sellist lahendust mingil hetkel kasutati, siis see kõrvaldati töö ehituse lõppjärgus. 6.16 Torustiku kohta puuduvad lamineeritud skeemid – töövõtja on vajalikud skeemid paigaldanud.

ilmnenud probleemide kohta. Kostja ei ole õigeaegselt väidetavatele puudustele tuginenud, kui tegemist on hoopis garantiikorras kõrvaldamist vajavate puudustega. Sellistest puudustest oleks pidanud teavitama garantiiperioodi jooksul.

Kostja vastuväited

Tamrexi pinnal ei ole töövõtja isoleerinud toru vastavalt projektile. Käesoleva ajani ei paikne kuulkraanide kinnitused mõlemal pool kraani. Väär on hageja väide, et kostja valis kalorifeeride küttesõlmed. Küttesõlmed valis ja tarnis vastavalt projektile töövõtja. Nimetatu oli töövõtja kohustuseks töövõtulepingu järgi. Jätkuvalt on ebapiisav seadme 302 küttesõlme kinnitus. Markeerimata on torustikud ja seadmed. Väär on hageja väide, et õhkkardinad ei hakanud tööle kuna puudus elektritoide. Praeguseks on elektritoide paigaldatud, kuid õhkkardinad ei tööta nõuetekohaselt siiani. Bussijaama õhkkardina paigaldamine oli töövõtja ülesandeks. Bussijaama õhkkardin oli nii projekti spetsifikatsioonis kui ka projekti joonistel. Väärad on hageja väited, et augud pultides on tingitud asjaolust, et kostja soovis nende ümber paigaldamist. Töövõtja kohustuseks oli kasutada kvaliteetseid, standarditele ja nõuetele vastavaid materjale, mida käesoleval juhul töövõtja ei ole teinud. Kostja möönab, et tänaseks on kõrvaldatud puudus seoses torustikku toetava puitklotsiga, kuid seda on teinud kostja ise. Töövõtja ei ole käesoleva ajani paigaldanud lamineeritud skeeme.

1) 27.12.2013 sõlmisid X OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja ehituse töövõtulepingu nr 06-2013 V Keskus kaubanduskeskuse laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ning küttetööde teostamiseks aadressil X (edaspidi töövõtuleping) (I kd tl 7-21); 2) kostja kohustus tasuma teostatud tööde eest 118 100 eurot + km (I kd tl 12); 3) töövõtulepingu punktis 10.5 leppisid pooled kokku, et viimase makse suurus on vähemalt 20% lepingu kogumaksumusest, mis kuulub tasumisele, kui kõik lepingu raames teostatavad tööd on lõplikult vastu võetud, s.t absoluutselt kõik vead ja puudused on kõrvaldatud ning kõik lepingujärgsed dokumendid on tellijale esitatud; 4) töövõtja on väljastanud kostjale 10.03.2014 vastavalt aktile nr 1225 arve 140006 summas 6000 eurot; 21.04.2014 vastavalt aktile nr 1228 arve 140010 summas 28 800 eurot; 08.05.2014 vastavalt aktile nr 1229 arve 140011 summas 26 760 eurot; 01.06.2014 vastavalt aktile nr 1230 arve 140013 summas 18 480 eurot; 26.06.2014 vastavalt aktile nr 1232 arve 140015 summas 26 760 eurot. Arved on kostja poolt tasutud (I kd tl 22-26); 5) töövõtja on väljastanud kostjale 26.08.2014 vastavalt aktile nr 1238 arve 140021 summas 29 132,40 eurot (I kd tl 26). Kostja on 12.09.2014 tasunud arve osaliselt 20 132,40 eurot, tasumata on 9000 eurot; 6) 20.08.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja töödes esinevate puuduste kohta: Telora märkused, pumpade eemaldamine, soojasõlme + ventkambri skeem ja tähistused, õhkkardinate regulaatorite kaablid seina taha (I kd tl 103); 7) 28.10.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja, et ilmnesid probleemid õhkkardinatega – ei ole korrektselt seadistatud, ning enne probleemi lahenemist töid vastu ei võeta (I kd tl 104); 8) 30.10.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teatega teostamata töödest: veemõõtjad paigaldada selliselt, et oleks võimalik nende ekspluatatsioon; katmiskraan paigaldada; õhukardinate regulaatorid seinadele paigaldada; tagumiste õhukardinate elektriühendus teostamata – ei saa kontrollida; torustikud, seadmed markeerimata. Soojasõlmes, ventkambris tähistused ja skeemid lamineerida ja seinale kinnitada (I kd tl 105); 9) 30.12.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teostamata või projektiga vastuolus olevatest töödest (I kd tl 120); 10) 06.08.2014 ja 07.08.2014 allkirjastati linnavalitsuse linnaarhitekti, linnavalitsuse ehitusjärelevalve vanemspetsialisti, linnavalitsuse linnamajanduse spetsialisti, linnavalitsuse linnapeaabi Järve, Kukruse ja Sompa linnaosas, V Keskuse juhatuse liikme, omanikujärelevalve ja peatöövõtja ehk kostja poolt valminud ehitise ülevaatuse akt (III kd tl 76-77); 11) 17.08.2015 loovutas töövõtja töövõtulepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (I kd tl 30-31).

sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

probleemid on elektriga (I kd tl 105). 30.10.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teatega teostamata töödest: veemõõtjad paigaldada selliselt, et oleks võimalik nende ekspluatatsioon; katmiskraan paigaldada; õhukardinate regulaatorid seinadele paigaldada; tagumiste õhukardinate elektriühendus teostamata – ei saa kontrollida; torustikud, seadmed markeerimata. Soojasõlmes, ventkambris tähistused ja skeemid lamineerida ja seinale kinnitada. Lisaks: pumpade eemaldamine ol.olevas osas; isolatsiooni korrigeerimine ol.olevas osas (I kd tl 105-118). 30.12.2014 on kostja edastanud hagejale e-kirja, et tänase kontrolli tulemusena on teostamata või vastuolus projektiga järgmised tööd: projekteeritud tsingitud terastoru asemele kasutatud musta terastoru; klambrialused ja seina läbiviigud värvimata; küttetoru isolatsioon all toru kruntimata; kütteisolatsioonil kinnitustraadid paigaldamata, teibid massiliselt lahti – soovitav kuumteibiga üle teipida; õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur; tamrexi pinnal sadevee kanali isoltasioonil puudub aurutihendus; alupexil peavad kuulkraanil kinnitused olema mõlemal pool kraani; kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele – projekteeritud kaheteeventiiliga sõlmed; seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud; torustikud ja seadmed markeerimata (sh soojasõlm, ventkamber, üldiselt); õhkkardinad ei tööta (Expert, ABC, Koduekstra); bussijaama õhkkardin sootuks paigaldamata – lisan projekti väljavõtte; torud värvimata; pultides juhtmeaugud; puitklots toetab torustikku (I kd tl 120-122). Kohtule esitatud ehitustööde päevikutega (III kd tl 43-75) on tõendatud, et tööd lõpetati 30.07.2014 (III kd tl 75) ja valminud ehitise ülevaatus toimus 06.08.2014, millal koostati valminud ehitise ülevaatuse akt, mis allkirjastati 06.08.2014 ja 07.08.2014 (III kd tl 76-77). Puudub vaidlus, et V kaubanduskeskus on kasutusel ja töötab. Valminud ehitise ülevaatuse aktis ei ole esitatud pretensioone tööde osas, mida teostas töövõtja kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on esitanud endale sobivaid väljavõtteid ehitustööde päevikutest ja kaetud tööde aktidest, kostja ei ole enda väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Eksperdi T S ütluste (II kd tl 162-164) kohaselt kostja toodud puudused on lepingulised puudused. Puuduseteks ei ole need hoone kasutamise mõistes...hoone töötab...hoone kasutamist need ei sega.

leidnud, et tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuste rikkumise eest (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-177-11, punkt 11). VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab töövõtja saavutama lepinguga kokku lepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus.

kooskõlastanud töövõtjaga musta terastoru paigaldamise nähtub sellest, et pooled on peale toru paigaldamist 23.04.2014 ja 03.06.2014 allkirjastanud kaetudtööde aktid nr K110-24 ja nr VK11026 (I kd tl 206-207). Kaetudtööde aktides on kinnitatud, et tehtud tööd vastavad projektile, standardile, ehitusnormidele ja – eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja X X ütlused, kes on tunnistanud, et lepingus lepiti kokku mustade terastorude kasutamine. Paigaldati samad torud, milles kostjaga kokku lepiti. Kostja esindaja oli torude paigaldamise ajal platsil, järelevalve käis miinimum kord nädalas. Paigaldatavate torude osas kostja esindaja töövõtjale ega kellelegi teisele pretensioone ei esitanud (II kd tl 164). Ekspert Tanel S on kinnitanud istungil ütlusi andes, et 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehest on võimalik järeldada, et järelevalve on kooskõlastanud musta terastoru. Oli märgatav, millist toru kasutati, juba ehitamise ajal ja vaheetappide aktide vastu võtmisel (II kd tl 163 pöördel). Tanel S poolt koostatud eksperthinnangu (II kd tl 18-22) kohaselt on must terastoru ja tsingitud terastoru analoogsed torud. Torude materjal on sama ja sama on ka toruseina paksus. Erinevus on üksnes selles, et üks on tsingitud ja teine on ilma katteta (II kd tl 19 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et musta terastoru kasutamine vastab lepingutingimustele ning tegemist ei ole puudusega töövõtja poolt teostatud töös. Musta terastoru kasutamise kohustus tuleneb projekti seletuskirjast ja on kooskõlastatud kostjaga. 40.2 Töövõtja on jätnud värvimata klambrialused ja seinaviilud. Küttetoru isolatsiooni all toru kruntimata. Kostja märgib, et tulenevalt projektist kohustus töövõtja värvima torustiku korrosiooni tõkestava värviga, värvikihi minimaalne paksus 80 mikromeetrit. Töövõtja torusid värvinud ei ole. Hageja leiab, et tegemist ei ole puudusega ja kasutatud torud vastavad projektile ja nõuetele. Projektist tuleneb kohustus paigaldada torud, mis on hiljem korrosioonikindlad. Töövõtja kasutas krunditud torusid, mida ei värvita. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid krunditud torude kasutamisele. Puudub vaidlus, et küttetorud on värvimata ja tuletõrjetorustik on värvitud osaliselt. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (I kd tl 122, 187) ja eksperthinnanguga (II kd tl 19 pöördel). Ekspert on tuvastanud, et küttetorud on osaliselt värvimata ja tuletõrjevee torustikel on näha mitmes kohas ebakvaliteetset värvimist. Kohus ei tähelda poolte vahel vaidlust, et töövõtja on paigaldanud krunditud küttetorud, mis nähtub ka 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehelt (I kd tl 205). Kohus nõustub hagejaga, et projektist ei tulene kohustust küttetorud ja tuletõrjevee torud värvida. V Projekti punktide 3.2 (II kd tl 102) ja 4.5 (II kd tl 103) kohaselt tuleb torustik värvida korrosiooni tõkestava värviga, värvkihi maksimaalne paksus peab olema 80 mikromeetrit. Nähtava paigaldusega viimistlusvärviga katmine ei kuulu torutöövõttu. Puudub vaidlus, et krunditud torud on juba iseenesest korrosioonikindlad. Ka ekspert T S on oma hinnangus märkinud, et kütte osa torustikud võivad olla ka ilma värvita korrosioonikindlad (II kd tl 19 pöördel). Kohtule ütlusi andes on ekspert kinnitanud, et praktikas on lubatud paigaldada küttetoru ilma värvimata isolatsiooni alla. Praegu on küsimus üksnes projektis ja lepingus (II kd tl 164). Ekspert on ka märkinud, et reeglina ei ole krunt ja viimistlusvärv sama asi. Tuletõrjevee torustike puhul oli probleem viimistlusvärviga, torud olid lohakalt värvitud. Tuletõrjetorud olid krunditud tehases. Puudus oli selles, et teistkordne värvimine paistis lohakas välja, üldine viimistlus oli lohakas (II kd tl 162 pöördel). Suuremas osas torustikul oli tagatud projektis nõutud värvikihi lõplik paksus. 50% tuletõrjetorustikust tuleks üle värvida (I kd tl 163 pöördel). Ekspert on ka tunnistanud, et torude värvimistööd olid märgatavad juba vaheetappide aktide vastu võtmisel (II kd tl 163 pöördel). Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et töövõtja ei pidanud küttetorustiku pärast paigaldamist värvima, sest seda ei värvita. Torud, mida pidi katma kruntvärviga, on kaetud. Torud olid juba eelkrunditud ja kui paigalduse käigus sai kruntvärv kahjustada, siis need kohad krunditi üle (II kd tl 164-164 pöördel). Ka ekspert on eksperthinnangus märkinud, et krundi kiht võib paigalduse käigus saada kahjustada (II kd tl 19 pöördel). Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et töövõtja on paigaldanud torud vastavalt projektile ja kooskõlastatult kostjaga. Eksperdihinnanguga, eksperdi ja tunnistaja ütlustega istungil on tõendatud, et küttetorud olid korrosioonikindlad ning, et tuletõrjevee torustik

on enamuse osas värviga kaetud vastavalt projektile. Projekti kohaselt ei kuulunud viimistlusvärviga katmine torutöövõttu, seega ei saa töövõtjale ette heita torude viimistlusvärviga katmata jätmist. Asjaolu, et torud on osaliselt värvimata või lohakalt värvitud ei ole selliseks puuduseks, mille alusel jätta töövõtutasu maksmata. Lisaks on eksperdi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostjale oli näha torutööd nende tegemise ajal, seega on kostja, allkirjastades kaetudtööde aktid, nõustunud torude sellise paigalduse ja värvimisega. 40.3 Kütteisolatsioonil kinnitustraadid paigaldamata, teibid lahti. Kostja märgib, et asjaolu, et töövõtja on enda hinnangul täitnud oma kohustused isoltasiooni pikiservade teipimise osas, ei tähenda, et traatide kinnitused võis jätta paigaldamata. Hageja on seisukohal, töövõtja poolt paigaldatud isolatsioonile ei ole vajalik paigaldada kinnitustraate. Kinnitustraatide paigaldamist ei nõua ükski eeskiri. Töövõtja paigaldas 2014 kõikidele torudele isolatsiooni vastavalt projektis ette nähtud isolatsiooni klassile. Isegi kui käesolevaks ajaks on teip ühest kohast lahti tulnud, siis see ei ole põhjuseks töö eest tasumata jätmiseks. Puudub vaidlus, et töövõtja ei ole kütteisolatsioonile kinnitustraate paigaldanud. Nimetatud tõendab ka eksperdihinnangu punkt 4 (II kd tl 19 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud kütteisolatsioonile tuli paigaldada kinnitustraadid. Kostja esitatud tõend (Õppematerjal. Soojusvarustusesüsteemide isoleerimine. X X (II kd tl 113-117)) ei tõenda, et töövõtja poolt paigaldatud isolatsioon tuli just kinnitada kinnitustraatidega, tegemist on üksnes üldise õppematerjaliga. Töövõtja pidi lähtuma isoltasiooni paigaldamisel tootja juhendist, mitte õppematerjalist. Vastavalt V Projekt punktile 4.8 (II kd tl 103 pöördel) tuleb isolatsiooni paigaldamisel jälgida tootja soovitusi. Paroc majade tehnosüsteemide isolatsiooni paigaldusjuhendi (II kd tl 34-37) kohaselt võib isolatsiooni paigaldada pikiserva teipides. Isolatsioonil on juba tootja poolt paigaldatud teibiribad. Juhendi kohaselt tuleb liimiga ots keerata üle liitekoha ning isolatsioon kinnitada servale surudes, vajadusel kasutades abivahendina silurit. Juhendist ei nähtu, et lisaks oleks vaja paigaldada traadid. Tunnistaja X X on kinnitanud, et isolatsiooni kinnitus paigaldati vastavalt juhendile teibiribadega (II kd tl 164 pöördel). Eksperdihinnanguga (II kd tl 20 pöördel, punkt 16) ja eksperdi antud ütlustega (II kd tl 163 pöördel) on tõendatud, et ekspert ei täheldanud ülevaatusel ühtegi lahtist isolatsiooni. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et isolatsioon on töövõtja poolt paigaldatud kohaselt ning vastavalt projektile ja paigaldusjuhendile. 40.4 Pressteraseklambritel puudub tihend. Hageja on seisukohal, et töövõtja on paigaldanud nõutavad tihendid vastavalt vajadusele. Vastavalt V Projekt punktile 2.3.4 pidi klambri ja toru vahel olema kummitihend (II kd tl 100). Eksperthinnanguga (II kd tl 19 pöördel, punkt 5) on tõendatud, et paljudes kohtades kinnitusklambritel tihend puudus. Eksperdi istungil antud ütluste kohaselt pressterase kinnitusklambreid oli kaks või kolm radiaatorit, võib-olla viiel või kuuel puudus tihend. Ekspert ei osanud öelda, kas nt viis tihendit on palju (II kd tl 163 pöördel). Seega on tõendatud, et töövõtja ei ole järginud täpselt projekti, kuid kohus on seisukohal, et asjaolu, et mõned tihendid puudusid ei ole selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta töövõtutasu maksmata. Tegemist on kohtu hinnangul pisipuudusega töös. 40.5 Õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur. Kostja märgib, et töövõtja pidi õhkkardinate ühendussõlmed paigaldama vastavalt projektile ja kasutama projektis ette nähtud lahendusi ja materjale. Töövõtja poolt kasutatud lahendus ja materjalid ei vasta projektile. Hageja leiab, et töövõtja poolt paigaldatud lahendus vastab nõuetele ja on töökindel. Eksperthinnanguga (I kd tl 20 pöördel, punkt 17) on tõendatud, et õhkkardinate ühendustorud olid osaliselt isoleerimata. Õhkkardinate ühendussõlm ei vasta täielikult projektile, puuduvad

magnetklapid, mis on olulised kvaliteetseks õhkkardina tööks. Samas on õhkkardinad võimelised töötama ka ilma nende klappideta. Ekspert T S oma ütlustes on kinnitanud, et töövõtja poolt tehtud lahendus töötab, aga ei ole nii efektiivne. Tegemist on üksnes lepingulise küsimusega (II kd tl 162 pöördel). Kohus möönab, et eeltooduga on tõendatud, et ühendussõlmed ei vastanud täielikult projektile. Samas on kohus seisukohal, et kuna teostatud lahendus töötab, siis ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas keelduda töövõtutasu maksmisest. Tegemist ei ole nii olulise puudusega, mis takistaks õhkkardinate tööd. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud. 40.6 Tamrex pinnal sadevee kanali isolatsioonil puudub aurutihedus. Hageja on seisukohal, et tegemist on välja mõeldud etteheitega. Vastavalt V Projekti punktile 2.6.4 tuli kanalisatsioonitorustik isoleerida müratehnilistele nõuetele. Isolatsiooni tihedus min b=>100kg/m3. Juhul kui ülemise korruse valamu kanalisatsioonitorustik asub alumise korruse lae all ja ruumis puudub ripplagi, siis tuli torustik isoleerida ja lisaks ehitada ümber toru 2 kordsest kipsist ümbris. Sadeveetorustiku isolatsiooni paksus 50mm, kivivill kaetud fooliumkattega. Juhul, kui pole projektis viiteid, lähtuda LVI kaartidest 50-10344 ja 50-10345 (II kd tl 101 pöördel). Eksperthinnanguga (II kd tl 20, punkt 6) ja eksperdi Tanel S istungil antud ütlustega (II kd tl 163) on tõendatud, et põhimahus oli aurutihedus tagatud, esines mõningaid probleemseid kohti. Seega on aurutihedus töövõtja poolt tagatud. Kohus leiab, et mõningate probleemide esinemine ei saa olla selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta töövõtutasu tasumata. Kohus on seisukohal, et töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud. 40.7 Alupex torul ei paikne kuulkraanil kinnitused mõlemal pool kraani. Hageja on seisukohal, et töövõtja on kinnitused paigaldanud ja vajalikud kinnitused paiknevad mõlemal pool, kraanist veidi eemal. Kinnituste augusse kohta puuduvad nõuded. Ühestki lepingust, projektist ega ka üldisest eeskirjast ei tulene nõuet kinnituste paigaldamiseks täpselt kahele poole kraani kõrvale. Kinnituste eesmärk on torustiku stabiliseerimine kraani keeramisel, töö on teostatud vastavalt lepingule. Tulenevalt V Projekti punktist 2.3.2 veevarustuse armatuur peab olema vastupidav vähemalt rõhule 1000 kPa. Armatuuri paigalduskohtadesse näha ette selline kinnitus, et armatuuri avamissulgemiskoormus ei kanduks edasi torudele (II kd tl 99 pöördel). Punkti 2.3.4 järgi painutatud põlved ja liitmikud kinnitatakse mõlemalt poolt 300mm vahedega (II kd tl 100). Ekspert on oma eksperthinnangus märkinud, et nimetatu tähendab, et alupex torul on vajalik enne ja pärast kraani teha kinnitus. Kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust (II kd tl 20, punkt 7). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et töövõtja on paigaldanud kinnitused vastavalt projektile. Asjaolu, et kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust, ei saa olla aluseks jätta töövõtutasu tasumata. Kohtu hinnangul on tegemist pisipuudusega. 40.8 Kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele. Hageja on seisukohal, et töövõtja on kalorifeeride küttesõlmed paigaldanud kohaselt. Töövõtja ehitas küttesõlmed vastavalt kasutatud ventilatsiooniseadmele. Reguleerventiil, mida küttesõlme ehitusel kasutati, tarniti objektile koos ventilatsiooni agregaadiga. Tegemist oli sellele konkreetsele seadmele sobiva ventiiliga. Töövõtja paigaldas ehitusele toodud küttesõlmed vastavalt juhistele. Kostja märgib, et küttesõlmed valis ja tarnis vastavalt projektile töövõtja. Ekspert on oma eksperthinnangus märkinud, et kalorifeeride küttesõlmed töötavad, aga ei ole paigaldatud nõuetekohaselt. Kalorifeeride küttesõlmed ei tohi kalorifeeri suhtes üheski suunas liikuda. Puudu on põranda külge kinnitatud raam, mille külge sõlm kinnitada (II kd tl 20, punkt 8). Tunnistaja X X ütluste kohaselt kalorifeeride küttesõlme paigaldas töövõtja. Sõlm paigaldati sellise ventilatsioonikalorifeeri jaoks, nagu sinna oli tarnitud. Töövõtja ei tegelenud ventilatsiooni töövõtuga. Ventilatsiooni agregaat tarniti sinna peatöövõtja mingi teise alltöövõtja poolt. Vastavalt sellele, mis agregaat toodi, sellele vastavalt tehti sõlm. Küttesõlmed kinnitati keermelattidega.

Selline kinnitus on piisav (II kd tl 164 pöördel). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millistele nõuetele küttesõlm pidi vastama. Kohtule ei ole esitatud küttesõlme paigaldusjuhendit. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, et küttesõlm paigaldati vastavalt juhendile ja oli piisav. Eksperdi ütlustega on kinnitatud, et kalorifeede küttesõlme, mis oli ehitatud, ei olnud projektis (II kd tl 163), kuid tegemist on toimiva lahendusega (II kd tl 163 pöördel) ning ei saa öelda, et lahendus on vale (II kd tl 163). Kohus on seisukohal, et kuigi töövõtja on ehitanud projektist erineva lahenduse, siis on käesoleval ajal tegemist toimiva lahendusega. Kohus on seisukohal, et töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud ja taganud toimiva lahenduse. 40.9 Seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud. Hageja leiab, et puudus on kõrvaldatud. Küttesõlme kinnitus on piisav. Torude kinnituse eesmärk ei ole fikseerida torud täiesti liikumatuks. Eksperthinnangu kohaselt ei ole küttesõlme kinnitus piisav (II kd tl 20, punkt 9). Istungil ütlusi andes märkis ekspert T S , et seadme 302 küttesõlm ei olnud piisavalt kinnitatud, tema raam oli ebapiisava jäikusega, küttesõlm ei tohiks ventilatsiooni kalorifeeri suhtes liikuda, aga see oli käega liigutatav. Oli lihtsasti liigutatav. Peaks olema tugevalt kinnitatud, ei tohi liikuda ventilatsiooni kalorifeeri suhtes (II kd tl 163). Samuti on ekspert märkinud, et kuna ekspert ei ole peatöövõtja, siis üldlevinud küttesõlmede tarneskeemi ei tea ja ei tahaks ka siin pakkuda, kuidas see täpselt toimub, see on konkreetselt töötegija väljakujunenud praktika, mis lõpptulemuse kujunedes ei tähenda midagi (II kd tl 163 pöördel). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud küttesõlme kinnitus ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milline pidi olema kinnitus lepingu kohaselt. Üksnes väide, et on ebapiisav, ei tõenda, et töövõtja ei täitnud oma kohustust vastavalt lepingule. 40.10 Torustikud ja seadmed markeerimata (sh soojasõlm, ventkamber, üldiselt), Hageja on seisukohal, et töövõtja on seadmed markeerinud ning tegemist ei ole puudusega. Töövõtja ei pidanud igale torule iga mõne meetri järel silte ja märke paigaldama. Puudub vaidlus ning V Projekti seletuskirja punkti 7 (II kd tl 109-110) kohaselt pidi seadmed markeerima. Vastavalt projekti punktile 7.2.2.3 tuli tunnussiltidega varustada kõik KVVK. seadmete loetelus esinevad seadmed, juhtimispuldid, reguleerimisseadmed, andurid jms. kodeeritud seadmed. Tunnussildid pidid olema valmistatud valgest lamineeritud plastmassist, millele graveeritud tekst on must. Teksti tähekõrgus umbes 10 mm. Sildid tuli kinnitada ühel viisil seadme külge või kõrvale, vajaduse korral eraldi alusele. Projekti punkti 7.2.2.4 järgi mahutitel, pumpadel, soojusvahetitel, õhutöötlemise masinatel jm seadmetel pidi peale tunnussildi olema täiendavalt masinasilt. Masinate sildid tuli kinnitada isoltasiooni peale. Projekti punkti 7.2.2.5 kohaselt torustikud tuli markeerida vastavalt voolusuuna noolte kleebistega. Kleebised pidid olema kinnitatud torustikule nii, et need oleks võimalik määratleda ilma vaevata. Need pidi olema näiteks tehnilistes ruumides, keldrikoridorides jms kohtades vahemaaga umbes 5 m, ventiilide juures, seinaläbistuskohtades mõlemal pool, torustikuriiulite hooldusplatvormidel, kõikide kontroll-luukide kohal jne. Projekti punkti 7.2.2.6 järgi ventilatsioonikanalid tuli märgistada samasuguste tunnussiltidega nagu seadmed. Sildid pidid olema kinnitatud peakanalitele kõikidesse määramiseks vajalikesse kohtadesse nagu masinaruumides ja lõõridest väljuvad kanalid, horisontaalkanalitel umbes 20 m vahemaaga, ventilatsioonišahtide hooldusplatvormidele, kõikide kontroll-luukide juurde jne. Tulenevalt projekti punktist 7.2.2.7 ripplagede ülalpoole jäävad puhastusluugid, sulgur- ja ühekordse reguleerimisega ventiilid, reguleerimisseadmed jm seadmed tuli markeerida ripplagedele või seina ülemisse osasse kinnitatavale väikesemõõdulisele lamineeritud plastikule graveeritud plaadile. Markeerimisviis tuli igal konkreetsel juhtumil kinnitada tellija juures. Tulekustutusseadmed tuli markeerida vastavalt ametivõimude poolt soovitatud viitadega. Töövõtja pidi tarnima ja paigaldama markeerimissildid vastavalt tellija juhendite alusel. Eeltoodust nähtuvalt pidi markeerimine toimuma tellija juhiste kohaselt ning üksnes torustikele kinnitatavatele

kleebistele ja horisontaalkanalitele oli ette nähtud vahemaa märgiste paigaldamiseks ja seda ka umbes. Eksperthinnanguga on tõendatud, et töövõtja oli torustikke ja seadmeid markeerinud, aga mitte piisavalt. Ekspert on leidnud, et puudu on umbes 40% markeeringutest (II kd tl 20, punkt 10). Istungil on ekspert T S märkinud, et torustike markeerimine on vajalik pigem hoone halduseks. Nõuded ei ole sellised, et 10m kohta üks markeering, vaid mõistlikud ja vajalikud mahud, et oleks aru saada, millise torustikuga tegemist on. Ei saa öelda, et 10 markeeringut oli puudu, nii ei saa öelda. Haldusfirma peaks pigem ütlema, et kuhu vaja on ja kui palju, et see oleks piisav. Tavaliselt lepitakse markeering kokku omaniku järelevalvega ja temaga koostöös tehakse markeering. Ei oska öelda, mis kokkulepped omaniku järelevalve ja koostööprotsessis olid (II kd tl 163). Samuti on ekspert märkinud, et ei mäleta, et oleks teostusjoonistel näinud midagi markeeringute kohta ning ka seda, et markeeringuid on võimalik eemaldada (II kd tl 163 pöördel). Kohus, arvestades, et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil, mis on tõendatud tunnistaja X X ütlustega ning asjaoluga, et tööd on üle vaadatud kaetutööde aktidega pidevalt, on seisukohal, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et palju pidi markeeringuid ja silte olema ning, kui palju on neid puudu. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud markeeringud ja sildid ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole ekspert selgitanud ekspertiisil ja ütlusi andes, et kust ekspert võtab, et 40% markeeringutest oli puudu. Seega ei ole tegemist töös esineva puudusega. 40.11 Õhkkardinad ei tööta (Expert, ABC, Koduekstra). Hageja on märkinud, et töövõtja on paigaldanud õhkkardinad vastavalt lepingule. Õhkkardinad ei töötanud kuna elektritööd olid lõpetamata, mida töövõtja ka selgitas kostjale 28.10.2014 e-kirjas (I kd tl 105). Eksperthinnangus on ekspert märkinud, et ülevaatusel õhkkardinad ei töötanud. Täpset põhjust, miks ei töötanud ei ole võimalik tuvastada. Kostja esindaja kinnitas, et põhimõtteliselt õhkkardinad töötavad, aga palju on probleeme ja pidevalt peab käima mehaanik neid putitamas (II kd tl 30, 21). Istungil selgitas ekspert Tanel S, et õhkkardinaid saab välja lülitada. Hoolduspäevikuid ei uurinud, pidi tulema mehaanik, kes hakkab õhkkardinat parandama. Ei oska öelda, kas see oli paigaldamise või elektroonika probleem (II kd tl 163 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et õhkkardinad ei tööta, kuna töövõtja ei ole paigaldanud neid vastavalt lepingutingimustele. Tulenevalt eksperdi antud ütlustest ja töövõtja 28.10.2014 e-kirjas antud selgitustest nähtub, et õhkkardinate töö on häiritud seoses elektritöödega, mis aga ei kuulunud töövõtja töökohustuste hulka. Seega leiab kohus, et töövõtja on õhkkardinad paigaldanud vastavalt nõuetele ja tegemist ei ole puudusega. 40.12 Pultides juhtmeaugud. Hageja on seisukohal, et töövõtja on täitnud tööd vastavalt kostja juhistele, mistõttu ei vastuta töövõtja puuduste eest. Tulenevalt tellija juhistest paigaldas töövõtja, algselt seinale paigaldatud juhtmed, hiljem seina sisse, seoses millega jäid pultidesse augud. Puudub vaidlus ning kohtule esitatud fotoga (I kd tl 108) on tõendatud, et pultides on juhtmeaugud. Tulenevalt kostja 20.08.2014 e-kirjast nähtub, et kostja on andud töövõtjale juhised viia kaablid seina taha (I kd tl 103). Seega on usutavad hageja väited, et töövõtja juhistel viidi kaablid seina peal seina taha, mistõttu jäid pultidesse juhtmeaugud. Seega on töövõtja teinud tööd vastavalt tellija juhistele ning ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest juhindudes VÕS § 641 lg 3. Kohus on ka seisukohal, et tegemist on pisipuudusega, mis ei saa olla aluseks töövõtu tasu maksmata jätmiseks. 40.13 Kuna kostja on loobunud oma vastuväidetest seoses puudustega, et bussijaama õhkkardin on paigaldamata (II kd tl 87) ja puitklots toetab torustikku, siis kohus ei anna nimetatu osas hinnangut. Lisaks on tuvastatud, et töövõtja kohustus ei olnud paigaldada bussijaama õhkkardinat. Puitklotsi osas märgib kohus, et tegemist ei ole sellise puudusega, mille alusel saaks jätta tasumata töövõtu tasu. Lisaks on puudus käesolevaks ajaks kõrvaldatud.

skeemid lamineerida ja seinale kinnitada. Lisaks: pumpade eemaldamine ol.olevas osas; isolatsiooni korrigeerimine ol.olevas osas (I kd tl 105-118). 30.12.2014 e-kirjaga: projekteeritud tsingitud terastoru asemele kasutatud musta terastoru; klambrialused ja seina läbiviigud värvimata; küttetoru isolatsioon all toru kruntimata; kütteisolatsioonil kinnitustraadid paigaldamata, teibid massiliselt lahti – soovitav kuumteibiga üle teipida; õhkkardinate ühendussõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele, puudub kahetee mootorventiil ja ruumitemperatuuriandur; tamrexi pinnal sadevee kanali isoltasioonil puudub aurutihendus; alu-pexil peavad kuulkraanil kinnitused olema mõlemal pool kraani; kalorifeeride küttesõlmed ei vasta projekteeritud lahendusele – projekteeritud kaheteeventiiliga sõlmed; seadme 302 küttesõlme kinnitus ei ole piisav, torude liikumine kalorifeeri suhtes peab olema takistatud; torustikud ja seadmed markeerimata (sh soojasõlm, ventkamber, üldiselt); õhkkardinad ei tööta (Expert, ABC, Koduekstra); bussijaama õhkkardin sootuks paigaldamata – lisan projekti väljavõtte; torud värvimata; pultides juhtmeaugud; puitklots toetab torustikku (I kd tl 120-122). Käesolevas asjas tugineb kostja puudustele, millest kostja on teavitanud töövõtjat 30.12.2014 e-kirjaga. Kohus on seisukohal, et kostja on minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks kostja ei saanud teatada väidetavatest puudustest töövõtjat varem. Ekspert ja tunnistaja on andnud ütlusi, et etteheidetud väidetavad puudused olid nähtavad juba töö tegemise ajal ning, et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil. Lisaks on kaetudtööde aktides kinnitatud, et tööd on teostatud vastavalt projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Isegi, kui lugeda, et kostja sai tööd üle vaadata alles 29.10.2014 (I kd tl 104), ka siis on kostja 30.12.2014 tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele hilinenult. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine ka VÕS § 645 sätestatud asjaolusid, et kostja saaks tugineda lepingutingimustele mittevastavusele isegi kuna ta mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.