Saaremere Kala AS-i kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema ning Nordic Trout Ab kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 tervikuna ja 17.10.2019 vaideotsuse nr 2-5/19/0022/30 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel
Menetlusosalised
Kaebaja I ja kolmas isik I – Saaremere Kala AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kaebaja II ja kolmas isik II – Nordic Trout Ab, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindaja Illimar Pärnamägi
Asja läbivaatamine
04.06.2020 kohtuistungil ja edaspidi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Saaremere Kala AS-i taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
2.Jätta läbi vaatamata Saaremere Kala AS-i kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 õigusvastasuse tuvastamiseks.
3.Jätta läbi vaatamata Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab kaebused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 tühistamiseks osas, milles kaebajad vaidlustasid nende taotluste hindamist ja võrdlemist.
Rahuldada Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab kaebused osaliselt.
4.1.Tuvastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 tühisus osas, milles vastustaja kehtestas konkursi korra ja tingimused.
3-19-1767
4.2.Tühistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17.10.2019 vaideotsus nr 2-5/19/0022/30 osas, milles jäeti Nordic Trout Ab vaie konkursi tingimusi puudutavates küsimustes rahuldamata.
Muus osas jätta kaebused rahuldamata.
Tagastada Saaremere Kala AS-ile riigilõiv 15 eurot.
7.Mõista Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt Saaremere Kala AS-i kasuks välja menetluskulu 643,13 eurot ja Nordic Trout Ab kasuks välja menetluskulu 1355,63 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.10.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nordic Trout Ab esitas 02.05.2018 ning Saaremere Kala AS esitas 10.07.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; vastustaja) veeseaduse (VeeS; kuni 30.09.2019 kehtinud redaktsioonis) § 226 alusel hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvette Hiiumaa lähistele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 avamere kalakasvatuse rajamiseks.
2.Vastustaja kaalus 19.08.2019 otsuses nr 16-7/18-1183-028 mõlema taotleja edastatud teavet ja andmeid ning leidis, et nende taotluste vahel ei ole võimalik valikut teha. Samuti ei tuvastanud vastustaja taotluste puhul hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Seetõttu otsustati VeeS § 227 lg 5 alusel korraldada taotlejate vahel avalik enampakkumise konkurss merealale, mille koordinaadid on: Ala 1
Ala 2
X: 6547529,8 Y: 429799,3
X: 6549649,4 Y: 408879,6
X: 6547529,8 Y: 430803,1
X: 6549651,9 Y: 409779,8
X: 6546527,4 Y: 430804,6
X: 6548951,0 Y: 409782,3
X: 6546528,9 Y: 429799,3
X: 6548953,3 Y: 408879,6.
Kirjaliku enampakkumise alghinnaks määrati 35 000 eurot, osalemistasuks 5000 eurot ja pakkumiste esitamise tähtpäevaks 23.09.2019. Pakkumised tuli esitada vastustaja e-posti aadressile [email protected] digitaalselt allkirjastatult. Konkursi läbiviimise kord ja enampakkumise tulemuse selgitamise alused kehtestati otsuse lisas 1. Otsuse põhjendused:
2(20)
3-19-1767
2.1.Kirjaliku enampakkumise eesmärk on välja selgitada ettevõte, kelle suhtes algatada hoonestusloa menetlus. Hoonestusloa menetluse algatamine ei taga hoonestusloa ega teiste kavandatavaks tegevuseks vajaminevate lubade saamist.
2.2.Mõlema taotleja kavandatud tegevused vastavad riigi strateegilistele dokumentidele ja arengukavadele. Mõlemad on valmis panustama vesiviljeluse arendamisele, innovatsiooni, kasutama keskkonda vähemreostust tekitavaid tehnoloogiaid. Taotlejad on valmis panustama ühiskonna heaolusse, tooma juurde uusi töökohti ning seeläbi elavdama piirkonna sissetulekuid ja ettevõtlust. Samuti on nad valmis tegema koostööd teadus- ja haridusasutustega ning välja koolitama spetsialiste. Täpsemad keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed selguvad keskkonnamõju hindamise käigus. Kuna toitainete sisaldus Läänemeres on juba praegusel hetkel suur, tuleb kalakasvatuse rajamiseks rakendada leevendusmeetmeid reostuse vähendamiseks, milleks mõlemad on valmis. Hiiu maakonna merealade planeeringu alusel tuleb eelistada kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Mõlemad taotlejad on valmis seda meetodit kasutama.
2.3.Nordic Trout Ab selgitas, et tööalane mõju sõltub kala kasvatatavast mahust. Lehtma sadamasse kavandatavas tootmises on võimalik pärast investeeringuid pikaajaliselt kala töödelda. Investeeringute ulatus saab selgeks alles pärast aretusloa saamist. Tegevust alustatakse 12-20 uue töökohaga, mis Kesk-Euroopa uute turgudega võib kasvada kuni 40ni. Suur osa lisandväärtusest jäetakse Hiiumaale ja koduturu turustamislogistika vajadus väheneb, kui tarbija saab toote otse. Saaremere Kala AS selgitas, et vesiviljelusega alustamine Hiiumaa merealal loob 20 uut püsivat töökohta ja 40-45 hooajalist töökohta ning aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja sellega täita turu nõudlust kodumaise kala osas. Taotletav kalakasvatus aitaks AS-i PRFoods kontsernil tagada 130 inimesele töökoha Saaremaal ja lisada 10-15 inimesele töökoha Hiiumaal, mis ei ole otseselt seotud hoonestusloa taotlusega. Lisaks tekib taotletava kalakasvatuse rajamise ja esmase käivitamisega seoses täiendav vajadus ajutise tööjõu järele.
2.4.Nordic Trout Ab püüab luua koostöövõimalusi kõikide potentsiaalsete kohalike ettevõtetega. Pakutakse ekskursioone ja käiakse koolis rääkimas keskkonnasõbralikust kalatootmisest, millega tõstetakse laste huvi kalakasvatuse vastu. Nordic Trout Ab on valmis oma toodetega osalema Hiiumaa kalafestivalil, samuti panustama koos teiste ettevõtetega kohaturundusse. Saaremere Kala AS tõi välja, et uue kalakasvatuse vajadused pakuvad tööd ka teistele Eesti ettevõtetele, kes toodavad või tarnivad kalakasvatuseks vajalikku tehnikat jm vahendeid. Samuti kaasatakse teiste majandusharude ja valdkondade ettevõtteid (ehitus, transport, laborid). Kalakasvatuse loomine aitab säilitada Eestis valdkonna kompetentsi ja jätkata vastavat koolitust. Mõlemad ettevõtted teevad ja on valmis täiendavalt tegema erinevate kohalike ettevõtetega koostööd erinevates tootmise arendusetappides ning toimimise ja ehitustegevuse käigus. Mõlemad ettevõtjad on alustanud läbirääkimisi kohalike ettevõtjatega erinevate kalakasvatuste töö jaoks vajalike teenuste ostmiseks.
2.5.Nordic Trout Ab eesmärgiks on kasutada tööstuslikult toodetud kalasööta, kus kalapõhised toorained pärinevad Läänemeres püütud kaladest (räim ja kilu). Peamised tarnijad on RaisioAqua (Soome) ja Biomar (Taani). Eeldusel, et kalakasvatuste areng saab Eestis hoo sisse, siis on mõeldav kalakasvatajate poolt täiendava söödavalmistaja ühisettevõttena loomine ja söödaks vajaliku kala püük kalakasvatuste lähistelt merest. Nordic Trout Ab ostab kalamaimu 3(20)
3-19-1767
peamiselt naaberalalt Eestis, aga ka vajadusel Soomest ja teistest Balti riikidest. Nordic Trout Ab on valmis asutama Eestis uue ettevõtte, mis hakkab arendama kalakasvatust Hiiumaal ja toob oskusteavet piirkonda. Hiiumaal on planeeritud kala piisava mahu saavutamisel töödelda neid aastaringselt kohapeal. Nordic Trout Ab on asutatud 1964. a, olles stabiilne, kasumlik pereettevõte, mis maksab konkurentsivõimelist palka ning õigeaegselt ja õiges summas tasumisele kuuluvad maksud. Nordic Trout Ab asutab vahetult pärast loa saamist Eestis oma ettevõtte Saaremere Kala AS toob kalasööda põhiliselt Taanist ja Soomest ning ettevõte teeb koostööd ka Norra ja Hollandi ettevõtetega. Kalamaimu ja kala tuuakse lisaks Eestile Soomest, Lätist, Rootsist ja Taanist. Saaremere Kala AS-il on uus innovaatiline kalasööda kontseptsioon, mis võimaldab oluliselt vähendada söödas leiduva fosfori (45%) ja lämmastiku kogust ning mida oleks võimalik eksportida. Saaremere Kala AS-i kalakasvatuse realiseerumine parandaks Hiiuja Saaremaa vahelist majanduslikku koostööd ning transporti (põhiline kalatöötlemine leiaks aset Saaremaal olemasolevas tehases) ja aitaks edendada väikesadamate arengut. Täiendavat kasutust ja arendust leiaksid eeldatavasti Veere, Kalana, Sõru ja Lehtma väikesadamad, mis omakorda aitaks kaasa turismi arengule (korras sadamad tähendavad rohkem silduvaid väikelaevu jne). Saaremere Kala AS on börsil noteeritud AS-i PRFoods kontserni kuuluv ettevõte. AS-is PRFoods on üle 1000 valdavalt Eestist pärit väikeaktsionäri. AS-is PRFoods kohalduvad börsil noteeritud äriühinguna mitmed ulatuslikud läbipaistvuse ja juhtimiskvaliteedi nõuded, mis suurendavad tegevuse usaldusväärsust kohaliku kogukonna ees ja pikemate investeeringuplaanide usutavust. Mõlemad ettevõtted on planeerinud kasutada Lehtma sadamat ja tehakse koostööd Eestis Ösel Harvest OÜ-ga (kalamaim). Samuti tehakse koostööd teiste kohalike ettevõtetega. Mõlemad ettevõtted on valmis tegema koostööd teadusasutustega. Koostööd tehakse erinevate ülikoolidega, kutsekooliga uute toodete arendamiseks ja tööjõu väljakoolitamiseks. Saaremere Kala AS on välja toonud, et koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Saaremaa valla ja kohalike ettevõtjatega on plaanis Kuressaarde luua kalatoodete arenduslabor. Nordic Trout Ab on valmis osalema kalakasvatuse teeninduskeskuse rajamises. Kalakasvatuse rajamine aitab täita turu nõudlust kodumaise kala osas, suurendada kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalikke kalatöötlusettevõtteid kohaliku toorainega ning suurendada Eesti kala- ja kalatoodete eksporti.
2.6.Taotlejad ei ole piiranguid oma vastuses välja toonud. Planeeritavad kalakasvatuse kompleksid kavandatakse rajada Hiiumaa põhjaosas Eesti Vabariigi territoriaalvetes määratletud väikestes püügiruutudes nr 271 ja nr 290. Kuna nimetatud püügiruudud on väga aktiivsed püügipiirkonnad, siis tuleb arvestada kalavaru mittekahjustamisega ja säilitada kalapüügivõimalused.
2.7.Kõik kasvatatavad kalad vaktsineeritakse. Antibiootikume kasutatakse kalade haigestumisel vastavalt ettekirjutustele. Saaremere Kala AS toob välja, et neil on pikaajaline kogemus kalade stressi vältimise ja loomade heaolu tagamisega.
2.8.Keskkonnaaspektidest lähtuvalt kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole käesoleval ajal teada ja oht keskkonnale ei ole välistatud. Kõige olulisemat mõju avaldab keskkonnale kalade toitmine, mis põhjustab piirkonnas orgaanilise aine kontsentratsiooni suurenemist merevees. Samas ei ole teada, millises mahus piirkonnas kalakasvatust on võimalik arendada ja milline on reostustaluvus piirkonnas. Kõik mõjud selguvad keskkonnamõju hindamise käigus, samuti selgub hindamise käigus, kas kavandatavad tegevused on teostatavad
4(20)
3-19-1767
piirkonnas ning millised on mõjud ja milliseid leevendusmeetmeid tuleb mõjude vähendamiseks rakendada.
3.Saaremere Kala AS tegi 05.09.2019 kirjas vastustajale ettepaneku muuta enampakkumise tingimusi selliselt, et enampakkumise võitjale tagastatakse enampakkumisel tasutud summa ka siis, kui pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest või see langeb ära vaidlustamise tõttu või kui hoonestusluba ei ole antud mõistliku aja jooksul enampakkumise võitjast sõltumatutel põhjustel. Kui hoonestusluba antakse välja hoonestusloa taotluses märgitust erinevas mahus või oluliste kõrvaltingimustega, tagastatakse enampakkumise võitjale osa tasutud summast, arvestades hoonestusloa piiratud mahtu või kõrvaltingimustest tulenevaid piiranguid majandustegevusele.
4.Vastustaja ei pidanud 11.09.2019 vastuses kehtiva õiguse järgi võimalikuks enampakkumise tingimusi muuta.
5.Saaremere Kala AS esitas 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.08.2019 otsuse tühistamiseks.
6.Kohus võttis 19.09.2019 määrusega asjas nr 3-19-1767 Saaremere Kala AS-i kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna Nordic Trout Ab.
Nordic Trout Ab esitas vastustaja 19.08.2019 otsuse peale 18.09.2019 vaide.
8.Vastustaja rahuldas 17.10.2019 vaideotsusega nr 2-5/19/0022/30 vaide osaliselt, võimaldades esitada pakkumisi nii e-posti kui ka postiaadressile. Muus osas jäi vaie rahuldamata.
9.Kohus kohaldas 29.10.2019 määrusega asjas nr 3-19-1767 esialgset õiguskaitset ja peatas vastustaja 19.08.2019 otsuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
10.Vastustaja esitas 21.10.2019 vastuse Saaremere Kala AS-i kaebusele.
11.Nordic Trout Ab esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 21.11.2019 määrusega asjas nr 3-19-1763 menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 19.08.2019 otsus tervikuna ja 17.10.2019 vaideotsus osas, milles jäeti vaie rahuldamata. Kohus kaasas kolmanda isikuna Saaremere Kala AS-i ja liitis asja asjaga nr 3-19-1767, jättes asja numbriks 3-19-1767.
12.Nordic Trout Ab esitas 25.11.2019 kohtule avalduse kaebuse täiendamiseks nõudega kohustada vastustajat algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel.
13.Kohus võttis 25.11.2019 määrusega Nordic Trout Ab kohustamisnõude menetlusse.
14.Vastustaja esitas 20.12.2019 vastuse Nordic Trout Ab kaebusele.
15.Saaremere Kala AS esitas 31.01.2020 kohtule avalduse kaebuse täiendamiseks nõuetega tuvastada vastustaja 19.08.2019 otsuse õigusvastasuse ning kohustada vastustajat kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema.
16.Kohus võttis 15.02.2020 kohustamisnõuded menetlusse.
määrusega
Saaremere
Kala
AS-i
tuvastamis-
ja
17.Kohus arutas asja 04.06.2020 kohtuistungil, kus menetlusosalised avaldasid soovi proovida leida asjas kompromiss. Kohus peatas 04.06.2021 määrusega asja menetluse kuni poolte vaheliste kompromissläbirääkimiste lõppemiseni.
5(20)
3-19-1767
18.Kuna menetlusosalised avaldasid soovi lepitusmenetluse läbiviimiseks, määras kohus 29.09.2020 määrusega asja läbivaatamiseks lepitusmenetluses ja peatas asja menetluse lepitusmenetluse läbiviimise ajaks. Kohus viis lepitusmenetluse läbi asja nr 3-20-1855 raames. Lepitusmenetlus lõpetati 23.12.2020 määrusega, millega tagastati asi menetluse uuendamiseks. Määrusest nähtuvalt ei saavutanud menetlusosalised kompromissi.
19.Kohus uuendas 30.12.2020 määrusega asja menetluse, otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtajad ning määras kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
20.Saaremere Kala AS-i seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
20.1.Otsuses on jäetud sisuliselt analüüsimata, kumb hoonestusloa taotlus vastab enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ja piirkonna planeeringule. Võrreldud on taotluste sarnasusi, mitte erinevusi. Saaremere Kala AS-i näol on tegemist kohaliku ettevõtjaga, mis kuulub börsil noteeritud AS-i PRFoods kontserni, millel on olemas piirkondlik kalatöötlemistehas (OÜ Vettel) ja mis omab seetõttu oluliselt suuremat potentsiaali ringmajanduse põhimõtete realiseerimiseks kui välisriigis registreeritud ettevõtja Nordic Trout Ab (mis ei oma Eestiga hetkel mitte mingit muud sisulist puutumust, kui hoonestusloa taotluse esitamine). Vastustaja ei ole hinnanud Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab kavandatavaid arendustegevusi, mis võimaldaks Eesti merealale seatud fosfori koormuse vähendamise eesmärke saavutada. Kalakasvatuse söödakuludest järeldub, et Saaremere Kala AS-i kalakasvatusel oleks väiksem keskkonnamõju võrreldes Nordic Trout Ab kalakasvatusega.
20.2.Kaalutud ei ole, kas taotletava ala suhtes on võimalik anda ka teine hoonestusluba, sest kalakasvatused (sumbad) ise ei kata kogu taotlejate poolt taotletavat mereala.
20.3.Enampakkumise tingimused on õigusvastased. VeeS-i mõttes on enampakkumise võitja poolt makstava summa näol tegemist tasuga hoonestusloa saamise eest, mitte tasuga hoonestusloa menetluse alustamise eest. Pole mõistlik eeldada, et ettevõtjad on valmis maksma märkimisväärseid summasid pelgalt selle eest, et haldusorgan asub midagi menetlema. Riigil on võimalik saada suuremat tulu, kui antavaks hüveks on hoonestusluba, mitte hoonestusloa menetluse algatamine. Hinda saab maksta ikkagi mingi materiaalse õiguse saamise eest. Kui seadusandja oleks silmas pidanud menetlustasu, oleks ta selle seaduses ka vastavalt sõnastanud. Seetõttu ei ole VeeS-iga kooskõlas konkursi tingimused, mis ei võimalda enampakkumisel makstud summat tagasi saada juhul, kui hoonestusloa menetluse tulemusel hoonestusluba enampakkumise võitjale ei väljastata või kui see väljastatakse taotletuga võrreldes ebasoodsamatel tingimustel. Majanduslikus mõttes tuleb hoonestusloa mittesaamisega võrdsustada olukord, kus hoonestusloa menetlus jääb taotlejast sõltumatutel põhjustel venima ja hoonestusluba ei anta mõistliku menetlusaja jooksul. Tegemist on omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse põhiseadusevastase riivega. Tasutud summa mittetagastamisel ei ole legitiimset eesmärki. Kui eesmärgiks on katta osa haldusmenetluse kuludest, siis tuleb tagastada osa tasust. Seejuures kannab hoonestusloa taotleja niigi olulise osa hoonestusloa menetluse kuludest (nt keskkonnamõjude hindamine). Tasutud summa mittetagastamine ei tulene sõnaselgelt seadusest või selle alusel antud õigusaktidest, seega puudub tagastamata jätmiseks õiguslik alus.
20.4.Kui kohus leiab, et konkursi tingimused on seadusega kooskõlas, on põhiseadusevastane kehtivas õiguses sätte puudumine, mis võimaldaks tagastada hoonestusloa konkursi võitnud 6(20)
3-19-1767
isikule tema poolt tasutud summa juhul, kui hoonestusluba ei väljastata või seda tehakse soovitust ebasoodsamatel tingimustel.
20.5.Kui kohus leiab, et vaidlusalune otsus on menetlustoiming, siis taotleb kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist. See takistaks vastustaja poolt õigusvastase menetluse algatamist ja kaebaja suhtes õigusvastase haldusakti vastuvõtmist.
21.Nordic Trout Ab seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
21.1.Vaidlusalune otsus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust, sest sellega luuakse võimalus saada hoonestusõigus vaid isikule, kes võidab enampakkumise. Enampakkumise korraldamiseks puudub alus, sest vastustaja pidanuks valima välja kaebaja taotluse, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ja piirkonna planeeringule. Vastustaja ei ole ammendanud kõiki võimalusi, et kaalutlusotsust teha.
21.2.Kaebaja kui 1964. a-st tegutsev kasumlik kalakasvataja kinnitab, et konkurendi väide suvisel ajal kaasatavast 40-45 töötajast ei vasta tegelikule vajadusele kaasaegse automaatikaga varustatud kalakasvatuse opereerimisel. Samuti ei eelda püütavate kalade töötlemine 130 töökohta. Saaremere Kala AS-i taotluse ainus eesmärk on piirata kaebaja sisenemist Eesti turule. Kaebaja selgitas haldusmenetluses, et Saaremere Kala AS-i majanduslik olukord ei võimalda investeeringuid teha, äriühingu juhatuse liikmed on saanud hoiatusi nende poolt juhitud ettevõtete kohustuste täitmata jätmise tõttu, krediidireiting on majanduslikult nõrgal positsioonil ja omavahenditest ei suudeta investeeringut teha. Kaebaja on võrrelnud enda taotlust Saaremere Kala AS-i taotlusega ja toonud välja põhjendused, miks kaebaja taotlus vastab enam VeeS § 227 lg 5 kriteeriumitele. Vastustaja ei ole neid asjaolusid käsitlenud ega põhjendanud, miks ta kaebajaga ei nõustu. Vastustaja on jätnud arvestamata, et Saaremere Kala AS-i taotluse rahuldamisel jätkuks forelli import ekspordi asemel, teiste ettevõtetega partnerlusest tekkiva käibe puudumine ja töökohtade hilisem loomine. Tähelepanuta ei saa jätta konkurendi suurt erinevust kapitaliseerituse osas võrreldes kaebajaga. Ei ole võimalik hinnata, millistest vahenditest teeks Saaremere Kala AS mitmekümne miljoni euro suuruse investeeringu soovitud võimaluse realiseerimiseks. Kaebaja omab konkurendist tugevamat avamere kalakasvatuse ajalugu, finantsvõimekust, turuareaali, mis ei tekita mingit kahtlust suutlikkuses äriplaani ellu viia. Saaremere Kala AS-i käive on 940 000 eurot aastas ja ettevõttes on 5 töötajat. 06.01.2019 langes ettevõtte krediidireiting kategooriast „oota“ kategooriasse „ei“. PRFoods kontserni ja PRFoods AS-i läbipaistmatute omandisuhete ja tegelike kasusaajate varjumise tõttu Luksemburgi ja Kaimanisaartele ei saa Saaremere Kala AS-i pidada avatult toimiva põhjamaise pereettevõttega võrdsustatud ettevõtteks. 26.02.2019 on PRFoods kontsern halva tulemi ja nõrga kasumlikusse tõttu juhtkonnas töölepingud lõpetanud. Saaremere Kala AS-i taotluses viidatud kalasööta ei ole veel kaubanduslikult katsetatud ja seda ei müüda veel kaubanduslikult. Erinevalt Saaremere Kala AS-ist võtab kaebaja kasutusele väiksemat fosforija lämmastikukoormust tekitava sööda. Soome Loodusvarade Keskuse poolt on konkurentide võrdluses fosfori netokoormus kg/tonni lisakasvu kohta Saaremere Kala AS-i puhul 4,2, kaebaja puhul 3,5; lämmastiku netokoormus kg/tonni lisakasvu kohta Saaremere Kala AS-i puhul 39, kaebaja puhul 38,11; söödakoefitsient FCR sööda/kala (kg) kohta Saaremere Kala AS-i puhul 1,15, kaebaja puhul 1,05. Kaebaja poolt senistes Ahvenamaa kasvatustes kasutatud leevendusmeetmed on Soome ametkondade poolt pidevalt inspekteeritud ja heakskiidetud. Tugeva renomeega kaebaja tulek Eesti vetesse annaks ühtlasi olulise signaali välisinvesteeringute ootusest, keskkonnanõuete tagamisest ja tootekvaliteedist Eestis tegutsedes.
7(20)
3-19-1767
21.3.Puudub VeeS § 227 lg 9 kohane määrus. Vastustaja kehtestatud kord ei rajane õiguslikul alusel. Kuna kord tulnuks kehtestada määrusega, ei saanud vastustaja reguleerida korda asutuse siseselt.
21.4.Otsusest ei selgu, mis on enampakkumise tulemus, kuna hoonestusloa menetluse alustamine ei tingi veel hoonestusloa saamist, vaid see võimaldab üksnes alustada taotleja poolt keskkonnamõjude uuringuga ja vee-erikasutusloa taotlemisega, mille kulud on märkimisväärsed ja mille tulemus võib olla negatiivne. Sellises olukorras ei ole 5000 euro suuruse osavõtutasu ja 35 000 euro suuruse alghinna tasumine proportsionaalne nõue. Viide hoonestustasu suurusele ei ole asjakohane, sest hoonestustasu puhul oleks tagatud majandustegevus, käive ja eeldatav kasum.
21.5.Korra kohaselt on enampakkumine avalik, samas teistel peale kaebajate ei ole võimalik sellel osaleda. Enampakkumise tingimused ei võimalda pakkujatel omavahel sisuliselt konkureerida, sest ei näe ette pakkumuste esitamise samme.
22.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
22.1.Teatud tootmismahtudest allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik. Sel põhjusel ei ole kaebajad soovinud kalakasvatamiseks sobivat piirkonda omavahel jagada. Kumbki ettevõte ei soovinud oma hoonestusloa taotlust muuta ja on soovinud kasutada kogu võimalikku vesiviljelusala. Kuna antud piirkonnas on keskkonnamõjude hindamine kalakasvatuste rajamiseks läbi viimata, siis puudub hetkel info, kas ja millises mahus saab kalakasvatusi antud piirkonda üldse rajada. See selgub hoonestusloa menetluse käigus, mille osaks on keskkonnamõjude hindamine. Seega ei ole hetkel võimalik soovitud aladele välja anda kahte hoonestusluba kalakasvatus rajamiseks.
22.2.Vastustaja on kaebajate taotlusi omavahel võrrelnud ja tõi otsuses välja taotlustes esitatud olulised asjaolud. Taotlused on olulistes tingimustes sarnased. Mõlemad soovivad antud piirkonnas tegeleda kala kasvatamisega sumpades, kasvatamise mahud on sarnased. Mõlemad on valmis looma uusi töökohti, kasutama kohalikku tööjõudu ja kohalikke ettevõtteid, panustama personali väljaõppesse ning arendustöösse ja innovatsiooni, tegema koostööd teadusasutustega, kutse- ja kõrgkoolidega. Mõlemad peavad oma tegevuses lähtuma asjaolust, et ei tekiks negatiivset mõju keskkonnale. Mõlemad on andnud ka prognoose tööhõivele ja tootmismahule. Olulist paremust pakkumistes ei saa välja tuua. Keskkonnaministeerium leidis 18.01.2019 kirjas, et mõlema arenduse elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, mis võib takistada ettevõtete kalakasvatuse rajamist. See, millises mahus on võimalik Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 kalakasvatusi rajada, selgub läbiviidava keskkonnamõju hindamise käigus. Tegevuse tulemusena ei tohi halveneda Läänemere üldine ja tema vesikondade olukord. See tähendab seda, et keskkonnamõju hindamise käigus tuleb kõik mõjud (ka kumulatiivsed mõjud) arvesse võtta ning vastavalt sellele rakendada leevendusmeetmeid, mis mõjud neutraliseeriksid. Keskkonnaamet selgitas 22.01.2019 kirjas, et mõlema kalakasvatuse aastased juurdekasvud on sarnased ja söödakulud samuti. Saaremere Kala AS kasvatab kala väiksemal arvul, kuid iga kala juurdekasv on kavandatud suuremana kui Nordic Trout Ab-l. Seega ei saa esitatud andmete põhjal välja tuua, kummal kalakasvatusel on suurem keskkonnamõju. Ilma põhjaliku keskkonnamõju hindamiseta ei ole võimalik otsustada, kas ühe või teise ettevõtte kavandatav kalakasvatus võib olla sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 poleks võimalik. Otsust ühe taotleja kasuks ei saa teha tuginedes üksnes ettevõtte päritolu riigile, sest see riivaks ettevõtlusvabadust.
22.3.Kaebajatel ei saa olla põhjendatud ootust vesiviljelusala kogu mahus kasutuselevõtmiseks. Olukorras, kus vesiviljelusala keskkonnatingimused on äärmiselt 8(20)
3-19-1767
keerulised, selgub võimaliku majandustegevuse maht ja tingimused pärast keskkonnamõjude täpset hindamist. Kaebajad peavad arvestama võimalusega, et kõiki keskkonnaalaseid piiranguid arvestades kõik nende majanduslikud ootused ei täitu, sealjuures ei pruugi hoonestusloa menetluse läbiviimine lõppeda hoonestusloa saamisega.
22.4.Enampakkumise tasu ei ole sama mis hoonestusloa tasu. VeeS ei näe ette hoonestusloa väljastamisel täiendavat tasu lisaks hoonestustasule, mis on perioodiline makse avaliku ressursi kasutamise eest. Tegemist on hoonestusloa menetluse algatamise enampakkumisega. Sellises etapis ei saagi hoonestusluba väljastada, hoonestusloa sisu ja maht selgub peale keskkonnamõju hindamist, mis algatatakse koos hoonestusloa menetluse algatamisega. Tegemist ei ole hoonestusloa enampakkumisega. Enampakkumise võitja makstud osalustasu arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast. Pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumise korral osalustasu tagastatakse. Seega saab kaebajale tekkida kahjulik majanduslik olukord ainult siis, kui ta hoonestusloa menetluse käigus loobub loa taotlemisest või ei täida vastustaja poolt määratud tähtajaks hoonestusloaga sätestatud tingimusi, mistõttu loa menetlus lõpetatakse. Arvestades menetluse keerukust ja selleks kuluvat aega, on proportsionaalne, et kaebaja on oma soovi (saada hoonestusluba) kinnituseks andnud tagatise. Kogu hoonestusloa menetluse aja on vesiviljelusala konkursi võitnud isikule broneeritud ja teised isikud ei saa seda avalikku ressurssi kasutada. Ka ei saa riik tulu vesiviljelusalalt hoonestusloa menetluse ajal. Vastustaja võis konkurssi välja kuulutades määrata alginnaks summa kuni 1 000 000 eurot. Osavõtutasu 5000 eurot ja algsumma 35 000 eurot ei ole ebaproportsionaalsed, kuna summade aluseks on võetud kavandatava koormatava ala hoonestustasu. Kuna kaebajad on esitanud vastustajale hoonestusloa taotluse, kus kavandatakse kokku koormata 163 ha mereala, siis hoonestustasu sellisele alale on aastas 71 068 eurot, millega arendaja peab olema tulevikus arvestanud. Hoonestusluba on võimalik saada kuni 50 aastaks, mis teeb kokku hoonestustasu 3 553 400 eurot. Vastustaja on enampakkumise hinnaks määranud pool aastasest hoonestustasust, mis on proportsionaalne.
22.5.Kirjalikul enampakkumisel saavad osaleda vaid isikud, kes on esitanud VeeS § 227 lg 4 alusel 20 päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolse hoonestusloa taotluse sama veekogu osa ehitisega koormamiseks. Seetõttu saavad enampakkumisel osaleda vaid kaebajad.
22.6.Vastustaja on enampakkumist konkursi väljakuulutamisel reguleerinud asutuse siseselt. See ei ole käsitletav korrana VeeS § 227 lg 9 mõistes. Ministri määruse puudumine ei takista konkursi korraldamist. Kuna VeeS § 227 lg 5 sätestab, millised on põhikriteeriumid, mida tuleb hinnata konkureerivate hoonestusloa taotluste vahel, siis lähtuvalt sellest on ka enampakkumise otsus tehtud.
22.7.Avalikul konkursil osalemist välistavaks asjaoluks on õiguspraktikas peetud pankrotiseisundit. Selliste asjaolude kohta mõlema kaebaja suhtes andmed puuduvad. Just konkursil makstav osalustasu ja alghind on tagatiseks, et hilisem konkursi võitja ka reaalselt asub vesiviljelust ellu viima. Puudub igasugune alus arvata, et Saaremere Kala AS ei suudaks konkursi võitmise korral hoonestusloa tingimusi täita. Hoonestusloa menetlus on etapp, mille käigus selgub, kas kavandatav tegevus soovitud alal on võimalik või mitte ning see sõltub omakorda keskkonnamõju hindamise tulemustest. Selle ajalist perspektiivi on lähiajal raske prognoosida, seetõttu ei saa otsustada, kas Saaremere Kala AS on tulevikus võimeline hoonestusluba realiseerima või mitte.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus lahendab vaidluse kuni 30.09.2019 kehtinud VeeS-i alusel. Alates 01.10.2019 kehtib uus VeeS. Kuna kaebajad esitasid hoonestusloa taotlused vana VeeS-i alusel ja vastustaja 9(20)
3-19-1767
tegi vaidlusaluse otsuse vana VeeS-i alusel, siis tuleb ka vaidlus lahendada selle seaduse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 ja § 54, HKMS § 158 lg 2). Nõuded
24.Asjaoludest nähtuvalt soovivad kaebajad rajada Eesti rannikuvette Hiiumaa lähistele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 avamere kalakasvatuse. Kuna mõlemad kaebajad esitasid vastustajale hoonestusloa taotluse täpselt samade koordinaatidega piirkondadele, siis on tegemist omavahel konkureerivate taotlustega. Vastustaja leidis 19.08.2019 otsuses, et taotlused on sarnased ja nende vahel ei ole võimalik valikut teha, seetõttu otsustas korraldada kaebajate vahel enampakkumisega konkursi ning määras kindlaks konkursi läbiviimise korra ja tingimused.
25.Saaremere Kala AS taotles vastustaja 19.08.2019 otsuse tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema. Nordic Trout Ab taotles vastustaja 19.08.2019 otsuse tervikuna ja 17.10.2019 vaideotsuse osalist tühistamist ning vastustaja kohustamist algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel. Seega on esitatud 4 erinevat nõuet:
19.08.2019 otsuse tühistamise nõue; 19.08.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue; 17.10.2019 vaideotsuse tühistamise nõue; vastustaja kohustamise nõue.
26.Kohus selgitas oma 25.11.2019 määruses, et kuigi Nordic Trout Ab esitas nõude kohustada vastustajat algatama hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel, saab kohus selle nõude rahuldamisel HKMS § 41 lg 3 alusel kohustada vastustajat Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab taotlusi uuesti hindama ning nende vahel valikut tegema (uut otsust tegema), kui Nordic Trout Ab esitatud nõude rahuldamine ei ole võimalik (kohus ei teosta kaalumist haldusorgani eest – HKMS § 158 lg 3). VeeS § 227 lg 5 järgi on taotlejate vahel valiku tegemine vastustaja kaalutlusotsus. Seega ei saaks kohus Nordic Trout Ab kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada haldusorganit algatama hoonestusloa menetlust Nordic Trout Ab taotluse alusel, sest kohus ei saa teostada kaalumist haldusorgani eest. Kohus saab HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Seega saab kohus tuvastada kaalumisvea olemasolu, kuid mitte teha vastustaja asemel uut kaalutlusotsust. Järelikult tuleb Nordic Trout Ab kohustamisnõuet tõlgendada (HKMS § 2 lg 4) ja lugeda see esitatuks nõudes kohustada vastustajat kaebajate taotlusi uuesti kaaluma ja uut otsust tegema.
27.Kohus jääb oma 19.09.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et 19.08.2019 otsus on sisuliselt kaheosaline. 19.08.2019 otsus on osas, milles vastustaja võrdles kaebajate pakkumisi, tuvastas, et nende vahel puuduvad olulised sisulised erinevused, ja otsustas korraldada kaebajate vahel konkursi, menetlustoiming, mitte haldusakt. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vastustaja ei reguleeri 19.08.2019 otsusega selles osas kaebajate õigusi ega kohustusi. Sellega ei otsustatud hoonestusloa taotluste rahuldamise üle, 10(20)
3-19-1767
vaid otsustati menetluse edasine käik. Seda, kelle taotluse osas hoonestusloa menetlus algatatakse ja kelle taotluse osas menetlus lõpeb, otsustatakse pärast konkursi läbiviimist. Kaebajad ei ole kohustatud konkursil osalema. 19.08.2019 otsus on osas, millega kehtestati konkursi kord ja enampakkumise tingimused, eelhaldusakt, sest sellega määrati siduvalt kindlaks, millistele tingimustele pakkumine peab vastama ja millistel tingimustel konkurss läbi viiakse (HMS § 52 lg 1 p 2). Pakkumise esitamisega nõustub pakkuja enampakkumise tingimustega ega saa pärast enampakkumise läbiviimist ja võitja väljaselgitamist enampakkumise tingimusi vaidlustada. Konkursi või enampakkumise tingimusi on kohtupraktikas ka varasemalt peetud eelhaldusaktiks (nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12 (p 16), Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-19-333 (p 12)). Kohtu hinnangul on 19.08.2019 otsuse käsitlemine kahe erineva otsusena (ühes osas menetlustoiminguna ja teises osas eelhaldusaktina) vajalik, sest nendega lahendati sisuliselt erinevaid küsimusi, need puudutavad kaebajate õigusi ja kohustusi erineval moel, samuti erineb vastustaja pädevus nende otsuste tegemisel. Seega tuleb ka 19.08.2019 otsuse tühistamisnõuet käsitleda kaheosalisena. Kaebuste osaline läbi vaatamata jätmine
28.Kuna vastustaja 19.08.2019 otsus on kaebajate taotlusi võrdlevas osas menetlustoiming, siis ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 1). Mõlema kaebaja tühistamiskaebus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).
29.Vastustaja leidis, et kaebajatel puudub õigus vaidlustada menetlustoimingut. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtu hinnangul on kaebajatel praegusel juhul kaebeõigus vastustaja 19.08.2019 otsuse vaidlustamiseks osas, milles vastustaja võrdles kaebajate taotlusi ja otsustas korraldada konkursi. VeeS § 227 lg 5 sätestab, et kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad sama seaduse §-s 2210 sätestatud alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Teiste taotluste puhul keeldub pädev asutus menetluse algatamisest, välja arvatud kui ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Seega sõltub konkursi korraldamise otsuse õiguspärasus sellest, kas vastustaja hindas kaebajate taotlusi õiguspäraselt ja kaalus õiguspäraselt võimalust anda sama ala kohta ka teine hoonestusluba. Vaieldamatult toob konkursil osalemine kaebajate jaoks kaasa täiendavad kohustused – leida rahalised vahendid, maksta osavõtutasu ja enampakkumisel pakutud tasu. Selle järele puuduks vajadus, kui ühe kaebaja taotlust tuleks vastavalt VeeS § 227 lg-le 5 teisele taotlusele eelistada ja selle alusel hoonestusloa menetlus algatada. Juhul, kui enampakkumise võidaks kaebaja, kelle taotlus ei vasta kõige enam Eesti ühiskonna sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule,
11(20)
3-19-1767
jääks teine kaebaja õigusvastaselt hoonestusloast ilma. Samuti puuduks kaebajatel vajadus enampakkumise tarvis rahalisi vahendeid hankida, kui hoonestusloa menetlus tuleks algatada mõlema taotluse osas. Juhul, kui mõlemale taotlejale oleks võimalik hoonestusluba anda, jääks üks kaebajatest konkursi tulemusena õigusvastaselt hoonestusloast ilma. Seega on kaebajatel põhjendatud huvi kontrollida enne konkursi läbiviimist, kas vastustaja on hinnanud nende taotlusi õiguspäraselt. Mõlemas küsimuses tehtav viga võib mõjutada asja lõpptulemust.
30.Saaremere Kala AS taotles alternatiivselt 19.08.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest tal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend – kohustamisnõue, mille ta on praeguses asjas ka esitanud. Kuna kohustamisnõue hõlmab juba tuvastamisnõuet (kohus saab kohustada vastustajat kaebajate taotlusi uusi hindama, kui varasem hindamine oli õigusvastane), siis puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamise järele ja selle iseseisva lahendamise järele kohtuotsuse resolutsioonis. Selline tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane vastustajale mingeid kohustusi, seepärast ei aita tuvastamine kaebaja õigusi kuidagi kaitsta. Tegemist on ebaefektiivse õiguskaitsevahendiga ja Saaremere Kala AS-i kaebus tuleb tuvastamisnõudes jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1). Kohustamisnõue
31.VeeS § 226 lg 1 järgi esitatakse hoonestusloa taotlus vastustajale. Vastustaja on pädev otsustama hoonestusloa menetluse algatamise üle (VeeS § 227 lg 1), võrdlema hoonestusloa taotlusi ja korraldama taotlejate vahel konkursi (VeeS § 227 lg 5).
32.Vastustajal tuli VeeS § 227 lg 5 järgi hinnata, milline esitatud hoonestusloa taotlustest vastab kõige enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Tegemist on hinnangulise otsusega, mis eeldab kaalutlusõiguse teostamist (HMS § 4 lg 1). HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaatamata kaalumise teostamise vajadusele ei ole tegemist haldusakti, vaid menetlustoiminguga. Sel põhjusel ei ole asjakohased kaebajate viited HMS-i sätetele, mis reguleerivad haldusakti õiguspärasust ja põhjendamist. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). HMS ei sätesta menetlustoimingu kirjaliku põhjendamise kohustust. Järelikult ei olnud vastustajal kohustust menetlustoimingut kirjalikult põhjendada ja tal oli õigus esitada põhjendused menetlusosalise nõudel ka hiljem, sh kohtumenetluses.
33.Vastustaja tehtud taotluste võrdlus on näha nii otsusest endast kui ka kohtule esitatud vastusele lisatud võrdlustabelist. Vaidlusalune otsus kajastab sisuliselt võrdlustabelis toodut. Võrdlustabelile on viidatud vaideotsuses ja see on vaideotsusele ka lisatud.
34.Vastustaja on võrrelnud võrdlustabelist nähtuvalt kaebajate taotlusi 22 erineva näitaja osas. Kohtu hinnangul on taotluste võrdlusnäitajad asjakohased. Kaebajad ei ole toonud välja muid asjakohaseid näitajaid, mille alusel pidanuks taotlusi täiendavalt omavahel võrdlema. Vastustaja leidis, et suuremalt osalt on kaebajate taotlused võrdsed või väga sarnased. Mõnedes aspektides ei saanud taotlusi vastustaja arvates veel hinnata, sest enne keskkonnamõju hindamist ei saa olla kindel, kas üldse ja millises mahus on võimalik soovitud kalakasvatusega tegelema hakata. Erinevused taotluste vahel olid aga sedavõrd väikesed või tähtsusetud, et ei 12(20)
3-19-1767
kallutanud otsuse tegemist kummagi kaebaja kasuks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud kaebajate taotluste võrdlemisel ilmselgeid kaalumisvigu, mis annaks alust pidada vaidlusalust otsust õigusvastaseks. Samuti ei ole vastustaja jätnud arvestamata mõne olulise asjaolu või kaalutlusega, mis võinuks otsuse tegemist mõjutada.
35.Vastustaja jättis põhjendatult tähelepanuta taotleja päritoluriigi. Päritolu alusel taotlejate eristamine oleks vastuolus nii Eestis kui Euroopa Liidus kehtiva diskrimineerimise keeluga. Mõlema kaebaja näol on tegemist Euroopa Liidu ettevõtjaga. Nordic Trout Ab selgitas, et asutab hoonestusloa saamisel Eestisse kohaliku ettevõtte. Seega jääksid ettevõtlusega seotud maksutulud Eestisse. Mõlemad kaebajad kavatsevad värvata kohalikke töötajaid ja teha koostööd kohalike ettevõtjatega. Mõlemad kavatsevad turustada kasvatatud kala nii Eestis kui ka välisturgudel. Seega puudub siinkohal võimalus Saaremere Kala AS-i eelistamiseks. Mõlema kaebaja taotlused vastavad nii Eesti ühiskonna kui ka Hiiumaa sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele.
36.Saaremere Kala AS-i viide söödakulude erinevusele on asjakohatu. Kohus nõustub vastustajaga, et kuni keskkonnamõju hindamise tulemuste selgumiseni ei ole veel teada, kas ja millises mahus saab hakata kalakasvatusega vaidlusaluses piirkonnas tegelema. Kumbki ettevõtja ei saa seda teha suuremas mahus, kui keskkond suudab taluda. Seega puudub veel võimalus sööda määra või kulu, sumpade arvu või suuruse, kasvatatavate kalade arvu või juurdekasvu, kalasöödas sisalduva fosfori või lämmastiku alusel taotlusi võrrelda. Samuti ei erine kaebajate välja toodud juurdekasvud, sööda määrad ja kulud sedavõrd suurel määral, et annaks vaieldamatult alust üht taotlust teisele eelistada. Pealegi on ka Nordic Trout Ab avaldanud valmisolekut sööda määra vähendada. Seega oleksid taotlused sarnased ja ühe eelistamiseks teisele puudub põhjendatud alus.
37.Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kuni keskkonnamõju hindamiseni ei ole kavandatava tegevuse maht kindel ja seetõttu ei saa olla kindel ka kaasatava tööjõu suuruses. Seetõttu ei saa kaebajate välja toodud töötajate arvudele määravat tähtsust omistada. Pealegi ei ole eluliselt usutav, et pea sama suure kalakasvatuse rajamisel erineksid kaebajate poolt tegelikud hõivatavate töötajate arvud märkimisväärselt. Taotlust ei saa eelistada ebausutavate andmete alusel. Kohtu arvates ei ole asjakohane Saaremere Kala AS-i viide kogu kontserni töötajate arvule, kes võivad kaudselt tema poolt loodavast kalakasvatusest kasu saada. Esiteks ei ole kaebaja seda mõju täpsemalt põhjendanud, mistõttu on tegemist ebamäärase väitega. Teiseks võiks kontserni suurusest lähtumine tuua kaasa konkurentsi kahjustava ebavõrdse kohtlemise. Sel põhjusel tuleb viide lugeda asjakohatuks.
38.Mõlemad kaebajad on avaldanud valmisolekut kasutada keskkonda säästvaid lahendusi ja keskkonnamõju leevendavaid meetmeid. Samuti on mõlemad toonud välja, et teevad koostööd teadusasutustega, panustavad arendustegevusse ja innovatsiooni. Kuna praegusel hetkel ei ole veel teada, millised arendustööd on keskkonnamõju hindamisest tulenevalt tingimata vajalikud, siis on ka selle kriteeriumi alusel taotlust eristamine võimatu.
39.Keskkonnaministeeriumi 18.01.2019 kirjast nähtuvalt tuleks hoonestusloa taotluse hindamiskriteeriumina arvestada seda, millisel tehnoloogial kalade kasvatamine põhineb. Eelistada tuleks arendust, mille tulemusena jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid. See sõltub valitud tehnoloogiast. Suletud või poolsuletud sumpade kasutamine loob kõige paremad eeldused, et keskkonda jõuab vähem orgaanikarikkaid setteid. Praegusel juhul on kaebajad soovinud kasutada ühesuguseid sumpasid, seega puudub ka sel alusel võimalus nende taotlusi eristada.
13(20)
3-19-1767
40.Saaremere Kala AS-i finantsseis ei anna põhjust jätta tema hoonestusloa taotlust läbi vaatamata ega eelistada Nordic Trout Ab-d. Esiteks tuleb VeeS § 227 lg 5 järgi võrrelda omavahel taotlusi, mitte taotlejaid. Vastustaja ülesandeks ei ole teha finantsanalüüse ja selle tegemist ei näe ette ka VeeS. Taotleja finantsseisuga oleks asjakohane arvestada juhul, kui tal puuduks ilmselgelt võimekus taotluses kajastatut ellu viia (nt on pankrotis). Saaremere Kala AS-i puhul sellist olukorda ei esine. Taotluste eelistamine ettevõtja nö jõukuse järgi oleks diskrimineeriv, takistaks ettevõtlusvabadust ja konkurentsi. Loa alusel kavandatu elluviimine võib vastupidi turgutada ettevõtja majandust. Seda, kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid kavandatu elluviimiseks, peab hindama ettevõtja ise ja see selgub ka enampakkumise käigus. Teiseks ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et Nordic Trout Ab oleks tõendanud enda finantsseisundit. Ta on esitanud selle kohta vaid paljasõnalisi väiteid. Tegemist ei ole Eestis registreeritud äriühinguga, kelle majandusaasta aruanded oleksid Eesti äriregistrist kättesaadavad. Kolmandaks ei saa ka äriregistrist kättesaadavatest Saaremere Kala AS-i majandusaasta aruannetest järeldada, et tema majanduslik seis oleks lootusetu ja kalakasvatuse rajamine võimatu. Tegemist ei ole nö riiulifirmaga, kes ei tegeleks päriselus ettevõtlusega. Saaremere Kala AS-i majandusaasta aruannetest nähtuvalt kuulub talle mitmeid tütarettevõtjaid, kes tegelevad kalakasvatuse, kalatoode tootmise ja müügiga. Saaremere Kala AS osutab tütarettevõtjatele üldjuhtimis-, finantsjuhtimis-, raamatupidamise- ja IT-alaseid teenuseid, seega ise kalakasvatuse, tootmise ega müügiga ei tegele. Hoonestusloa saamisel ei peagi Saaremere Kala AS hakkama ise kalakasvatust rajama. Tal on võimalik anda see ülesanne üle mõnele oma tütarettevõtjale. VeeS § 2212 lg 2 (ja hetkel kehtiva VeeS § 225 lg 2) järgi võib pädev asutus hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule. Seega ei ole Nordic Trout Ab viited Saaremere Kala AS-i töötajate arvule asjakohane. Arvestades Saaremere Kala AS-i tütarettevõtjaid, kes omavad kalakasvatusi Soomes ja Rootsis, on kaebaja kontsernil olemas kogemus ja oskusteave kalakasvatuse toimimise osas. 01.01.2016–31.12.2016 majandusaasta aruandest (kinnitatud 27.06.2017) nähtuvalt kandis Saaremere Kala AS kahjumit 40 087 eurot, kuid 01.01.2017–30.06.2018 majandusaasta aruandest (kinnitatud 12.12.2018) nähtuvalt oli tema kasum 115 781 eurot ja 01.07.2018– 30.06.2019 majandusaasta aruande (kinnitatud 20.12.2019) kohaselt oli tema kasum 400 634 eurot. Seega on Saaremere Kala AS parandanud oma majanduslikku seisu. Arvestades ka tütar- ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid (01.07.2018–30.06.2019 majandusaasta aruande kohaselt 25 701 688 eurot), ei saa pidada ilmselgelt olematuks Saaremere Kala AS-i võimalust hankida kalakasvatuse rajamiseks vajalikke vahendeid (nt koostööpartnerite kaasamine, investeerijate leidmine, krediidiasutustest laenu taotlemine, avalikest vahenditest toetuste taotlemine, kontsernisiseste laenude või dividendide maksmine jms). 01.07.2018– 30.06.2019 majandusaasta aruande kohaselt asutas Saaremere Kala AS koos OÜ-ga Tallinna Lihatööstus uue tütarettevõtja Avamere Kalakasvatus OÜ, kes hakkab tegelema avamere kalakasvatuse rajamisega. 2019. a jaanuaris esitas Avamere Kalakasvatus OÜ vastustajale hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Seega saab pidada tõsiseltvõetavaks Saaremere Kala AS-i kavatsust rajada Hiiumaa rannikuvette kalakasvatus. Tõendatud ei ole väide, et Saaremere Kala AS esitas hoonestusloa taotluse vaid konkurendi takistamise eesmärgil.
41.Nordic Trout Ab viited PRFoods AS-i läbipaistmatutele omandisuhetele on asjakohatu. Esiteks ei ole ka Nordic Trout Ab tõendanud enda omandisuhteid ja kasusaajaid. Teiseks ei ole vastustaja pädevuses hakata taotlejate üle finantsjärelevalvet teostama või omandisuhteid ja kasusaajaid tuvastama. Sellistel asjaoludel taotleja menetlusest kõrvale jätmine ei oleks VeeS-i regulatsiooniga kooskõlas.
14(20)
3-19-1767
42.Kumbki kaebaja ei ole põhjendanud, mille poolest vastab tema taotlus enam riigi strateegilistele arengukavadele või piirkonna planeeringule. Sellekohast erinevust ei ole tuvastanud ka vastustaja.
43.Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et enne keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik kaaluda teise hoonestusloa andmist. Samale seisukohale on asunud ka Keskkonnaamet 22.01.2019 vastuses. Kaebajate esitatud keskkonnamõju eelhindamistest nähtub, et mõlema arenduse elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, mis võib takistada ettevõtete kalakasvatuse rajamist. Kuna juba ühe hoonestusloa andmine on enne keskkonnamõju hindamist ebakindel, siis seda vähem tõenäoline saab olla kahe hoonestusloa andmine. Teise hoonestusloa andmine saaks kaalumisele tulla alles pärast esimese hoonestusloa menetluse lõppu. Keskkonnaministeerium on oma 18.01.2019 kirjas pidanud võimalikuks mõlema ettevõtja samaaegset tegevust, kuid juhtinud tähelepanu, et see ei tohi kahjustada merekeskkonda. Keskkonnamõju leevendavaid meetmeid tuleb hinnata keskkonnamõju hindamise käigus. Seega ei saa kahe hoonestusloa väljastamise osas enne keskkonnamõju hindamist otsust langetada. Keskkonnamõju hindamine toimub hoonestusloa menetluses (VeeS § 227 lg 7 p 2), mille saab võrdsete taotluste korral algatada pärast enampakkumise tulemuste selgumist (VeeS § 227 lg-d 5 ja 57). VeeS ei näe ette regulatsiooni, et keskkonnamõju hinnatakse enne hoonestusloa menetluse algatamist. Samuti ei näe VeeS ette, et hoonestusloa menetlus tuleb algatada mõlema taotleja osas ja hoonestusloa saaja selgub alles hoonestusloa menetluse käigus. Kahe ettevõtja tegevust hõlmava keskkonnamõju hindamise koostamine on eelduslikult keerukam ja kallim. Võib arvata, et selle kulu kandmisest ei ole huvitatud taotleja, kes loast lõpuks ilma jääb, ega ka taotleja, kes loa saab, sest ilmselt ei ole ta huvitatud konkurendi tegevuse mõju hindamisega kaasnenud kulude hüvitamisest. Keskkonnamõju hindamise kulude riigi kanda jätmine ei oleks samuti põhjendatud, sest ettevõtlusega soovib tegelema hakata, tulu teenima ja keskkonda mõjutama hakata ettevõtja, seega peab just tema kandma tema põhjustatavate mõjude hindamise kulud. Samuti oleneb keskkonnamõju hindamise keerukus ja kulukus ettevõtja kavandatud tegevusest.
44.Kohus ei tuvastanud vastustaja poolt tehtud kaalumisvigu. Vastustaja ei ole jätnud oluliste asjaoludega arvestamata. Taotlused ei erine märkimisväärselt ja väikesed erinevused ei anna põhjendatud alust kummagi kaebaja taotluse eelistamiseks. 19.08.2019 otsus tuleb kaebajate taotluste hindamist puudutavas osas lugeda õiguspäraseks ja kaebajate kohustamiskaebused tuleb jätta rahuldamata. Tühistamisnõue konkursitingimusi puudutavas osas
45.Vastustaja kehtestas 19.08.2019 otsusega konkursi korra ja tingimused (resolutsiooni p-d 5.2-5.6 ja otsuse lisa 1).
46.VeeS § 227 lg 9 järgi kehtestab sama paragrahvi lg-s 5 nimetatud konkursi läbiviimise korra ja tingimused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määrust ei ole siiani kehtestatud. Seetõttu kehtestas vastustaja ise läbiviidava konkursi korra ja tingimused, tuginedes VeeS-i regulatsioonile. Vastustaja sõnul on tegemist asutusesisese dokumendiga.
47.Vastustajal puudub VeeS § 227 lg-st 9 nähtuvalt pädevus konkursi korda ja tingimusi kehtestada. Seadus volitab selleks sõnaselgelt ministrit. Vaatamata asjaolule, et minister ei ole senini sellist korda kehtestanud, ei saa vastustaja oma pädevust ületades seda ise teha. Määruse olemasolu korral saaks vastustaja määrusest tuleneva volituse olemasolu korral konkursi korda ja tingimusi täpsustada, kuid korra enda kehtestamiseks vastustajal pädevus puudub. Isegi kui minister ei kehtestaks nimetatud volitusnormi alusel konkursi korda õigustloova aktina, mis 15(20)
3-19-1767
kehtiks kõigile sarnastele konkurssidele, vaid haldusaktina, mis kehtiks sellele konkreetsele konkursile, oleks siiski sellise konkursi korra kehtestamise pädevus vaid ministril, mitte vastustajal.
48.Tegemist ei ole asutusesisese dokumendiga, vaid haldusaktiga, sest on suunatud haldusorganist väljapoole ning reguleerib konkursil osaleja õigusi ja kohustusi. Kuigi enampakkumise alghinna ja osalustasu määramine oli VeeS § 227 lg 51 järgi vastustaja kindlaks määrata, puudus vastustajal pädevus ülejäänud korra kehtestamiseks.
49.Konkursi kord tugineb osaliselt VeeS-i regulatsioonile:
korra p 2.3 tugineb VeeS § 227 lg-le 52; korra p 6.2 tugineb VeeS § 227 lg-le 53; korra p 7.1 tugineb osaliselt VeeS § 227 lg-le 57; korra p 8.3 tugineb VeeS § 227 lg-le 55; korra p 9.1 tugineb osaliselt VeeS § 227 lg-le 57; korra p 9.2 tugineb VeeS § 227 lg-le 57.
Samas sisaldab konkursi kord ka regulatsiooni, mis seadusest ei tulene ja mille on kehtestanud vastustaja ise enda pädevust ületades: korra p 3 – konkursi läbiviimise korra kohta selgituste andmine (selgituste küsimise viis ja tähtaeg, selgituste andmise tähtaeg); korra p 4 – pakkumisele esitatavad nõuded (millist teavet ja dokumente peab pakkumine sisaldama); korra p-d 5.2 ja 5.3 – pakkumise muutmise õigus ja tähtaeg ning tähtaega rikkudes muudetud pakkumise tagajärg; korra p 6 – pakkumuste avamine ja kontrollimine; korra p 7.1 – võrdsete pakkumiste korral täiendava vooru korraldamine, selle viis ja tähtaeg; korra p 7.2 – enampakkumise tulemustest teavitamise viis ja tähtaeg; korra p 8.1 – enampakkumise tulemuse kinnitamise tähtaeg; korra p 8.5 – osalustasu tagastamise tähtaeg ja kord; korra p 9.1 – enampakkumisel pakutud summa tasumise tähtaeg.
50.Seega on vastustaja 19.08.2019 otsus konkursi korra ja tingimuste kehtestamise osas tühine HMS § 63 lg 2 p 3 järgi, sest on antud pädevust selgelt ületades. Vastustajale ei saanud VeeS § 227 lg-st 9 jääda mõistlikku arusaama, et tal on õigus ministri asemel konkursi korda kehtestada. HMS § 63 lg 3 järgi toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. Vastustajal puudub võimalus ilma ministri kehtestatud korrata konkurssi läbi viia, seega tuleb vaidlusalune otsus lugeda tühiseks ka osas, milles vastustajal oli pädevus olemas (enampakkumise alghinna ja osalustasu määramine). Vastustaja saab jätkata konkursi läbiviimisega pärast ministri määruse kehtestamist.
51.HKMS § 41 lg 4 järgi võib halduskohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Kuna kaebajad vaidlustasid vastustaja 19.08.2019 otsust tühistamiskaebusega, siis rahuldab kohus nende tühistamiskaebuse osaliselt ja tuvastab vastustaja 19.08.2019 otsuse tühisuse osas, milles vastustaja kehtestas konkursi korra ja tingimused.
52.Kohus ei pea praeguses asjas võimalikuks ega vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas vastustaja kehtestatud konkursitingimused olid sisuliselt õiguspärased, sh kas osalustasu ja 16(20)
3-19-1767
enampakkumise algsumma suurus olid proportsionaalsed. Nende küsimuste lahendamine ei aita praegusel juhul kaebajate õigusi täiendavalt kaitsta. Tegemist oleks hüpoteetilise vaidluse lahendamisega, sest puudub kindel teadmine, milliste tingimustega konkursi korra minister kehtestab ja millised konkreetsed tingimused uuel konkursi kehtima hakkavad. Kohus ei lahenda hüpoteetilisi vaidlusi. Samuti ei ole kohtu pädevuses tegeleda õigusloomega ning ministrile ja vastustajale etteulatuvalt ette kirjutada, millised konkursi tingimused tuleb neil kehtestada. Kohus saab teostada haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli. Seega kui kaebajad leiavad, et uuel konkursil kehtestatud tingimused on õigusvastased ja rikuvad nende õigusi, on neil õigus esitada kohtule uus kaebus uute konkursi tingimuste peale.
53.Saaremere Kala AS esitas täiendavalt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse. Kohus ei pea selle menetluse algatamist võimalikuks. Praegusel juhul ei ole kehtivaid konkursi tingimusi, mille õiguspärasust saaks kontrollida. VeeS-is sätestatud konkursi tingimuste (sh enampakkumisel tasutud summa tagastamine) osas abstraktse kontrolli teostamiseks puudub halduskohtul pädevus. Abstraktset normikontrolli saab teostada vaid Riigikohus. Seega tuleb kaebajatel oodata ära uute konkursi tingimuste kehtestamine. Nende vaidlustamise kaudu on võimalik taotleda ka VeeS-i regulatsiooni põhiseaduspärasuse kontrolli. Neil põhjustel jätab kohus Saaremere Kala AS-i taotluse rahuldamata. Vaideotsuse tühistamise nõue
54.Nordic Trout Ab esitas vaide sarnastel põhjendustel nagu kaebusegi, st vaidlustas vastustaja poolt taotluste võrdlemist, heitis ette ministri määrusega kehtestatud konkursi korra puudumist ning vaidles vastu osalustasu ja enampakkumise alghinna suurustele. Vastustaja jättis vaide neis osades rahuldamata.
55.Kuna kohus rahuldab Nordic Trout Ab kaebuse osaliselt, siis tuleb sarnaselt käituda ka vaideotsusega. Kohus jätab vaideotsuse tühistamata osas, millega lahendati vaie taotluste hindamise ja võrdlemise küsimustes. Vaideotsus tuleb tühistada osas, milles vastustaja käsitles konkursi korraldamisega seotud küsimusi. Seega tuleb kaebus vastustaja vaideotsuse tühistamise nõudes osaliselt rahuldada. Otsus
56.Eespool toodud põhjendustel rahuldab kohus kaebajate kaebused osaliselt. Kohus rahuldab kaebajate tühistamise kaebused osaliselt ja tuvastab vastustaja 19.08.2019 otsuse tühisuse osas, milles vastustaja kehtestas konkursi korra ja tingimused. Lisaks rahuldab kohus Nordic Trout Ab kaebuse vastustaja 17.10.2019 vaideotsuse tühistamise nõudes osaliselt ja tühistab vaideotsuse osas, milles jäeti kaebaja vaie konkursi tingimusi puudutavates küsimustes rahuldamata.
57.Mõlemad kaebused jäävad kohustamise nõuetes rahuldamata.
58.Mõlemad kaebused jäävad läbi vaatamata osas, milles kaebajad taotlesid vastustaja 19.08.2019 otsuse tühistamist osas, milles hinnati ja võrreldi kaebajate taotlusi. Lisaks jätab kohus läbi vaatamata Saaremere Kala AS-i nõude tuvastada vastustaja 19.08.2019 otsuse õigusvastasus.
59.Kohus jätab rahuldamata Saaremere Kala AS-i taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
17(20)
3-19-1767
60.Kohus kohaldas 29.10.2019 määrusega asjas esialgset õiguskaitset ja peatas vastustaja 19.08.2019 otsuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus rahuldas kaebused konkursi korraldamist puudutavas osas ja tuvastas 19.08.2019 otsuse tühisuse selles osas, siis tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse jätta kehtima. Menetluskulude jaotus
61.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades, et kumbki kaebaja esitas kokku 3 nõuet ja kohus jagas 19.08.2019 otsuse tühistamise nõude kaheks, siis loeb kohus, et kumbki kaebaja esitas kokku 4 nõuet. Kohus rahuldas Saaremere Kala AS-i kaebuse vaid osas, milles kaebaja vaidlustas konkursi tingimusi, seega umbes 25% ulatuses. Kohus rahuldas Nordic Trout Ab kaebuse samas osas ja lisaks osaliselt ka vaideotsuse tühistamise nõudes (umbes pooles ulatuses), kokku seega umbes 37,5% ulatuses. Kohus lähtub neist suhtarvudest ka menetluskulude väljamõistmisel.
62.Mõlemad kaebajad osalesid teise kaebaja kaebuse menetluses kolmanda isikuna. Kuigi HKMS § 108 lg 8 võimaldab mõista välja ka kolmanda isiku menetluskulud, ei pea kohus põhjendatuks selle sätte alusel praeguses asjas menetluskulusid jagada. Esiteks on keeruline täpselt tuvastada, mis osa kuludest seondub menetluses osalemisega kaebajana ja mis osa kolmanda isikuna. Kuna mõlemad kaebajad esitasid põhjalikud kaebused, võib arvata, et suurem osa menetluskuludest seondus siiski kaebuse esitamise ja kaitsmisega. Teiseks rahuldas kohus kaebused põhjusel, et vastustajal puudus pädevus konkursi tingimusi kehtestada ja sel põhjusel konkurssi korraldada. Seega oli kaebuste rahuldamise aluseks vastustaja poolne viga. Kummagi kaebaja kaebust rahuldades ei teinud kohus otsust otseselt teise kaebaja kahjuks, sest kaebuste rahuldamine viidatud põhjusel oli mõlema kaebaja huvides ja mõlemad kaebajad seda taotlesid. Seega peavad ka sellega seotud menetluskulud jääma vastustaja kanda.
63.Saaremere Kala AS taotles vastustajalt menetluskulu väljamõistmist kokku summas 3247,50 eurot. Kulu koosneb riigilõivust summas 30 eurot ja õigusabi/esindaja kuludest kokku summas 3217,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Lisaks taotles kaebaja viivise väljamõistmist.
63.1.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot. Kohus jättis 30.09.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest vastustaja oli ise vaidemenetluse ajaks oma 19.08.2019 otsuse kehtivuse peatanud. Kohus kohaldas 29.10.2019 määrusega esialgset õiguskaitset omal algatusel. Kuna kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, tuleb taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. Seda ei saa mõista välja vastustajalt. Kaebuselt tasutud riigilõivust tuleb vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 3,75 eurot (15 × 0,25).
63.2.Kaebaja on esitanud õigusabi kulude tõendamiseks Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee OÜ 17.10.2019 arve nr 168102019 summas 3498 eurot, 09.12.2019 arve nr 207112019 summas 1155 eurot, 10.01.2020 arve nr 016012020 summas 1188 eurot, 13.02.2020 arve nr 035022020 summas 1650 eurot. Summad on koos käibemaksuga. Arvetelt nähtub, et osutatud õigusabi teenus on osaliselt seotud praeguse kohtuvaidlusega. Kaebaja on menetluskulude taotluses seostanud kohtuvaidlusega kulud summas 3217,50 eurot. Kohus ei pea oluliseks, et kaebaja on märkinud menetluskulude taotluses haldusasja numbriks ekslikult 3-19-1763. Selle numbriga asi liideti praeguse asjaga ja asja numbriks jäi 3-19-1767.
18(20)
3-19-1767
Kaebaja ei ole esitanud kogu taotletava menetluskulu kohta menetluskulu dokumente. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise kohustuse näeb ette HKMS § 109 lg 1. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 11 tulenevalt ei ole nõutav, et menetlusosaline oleks menetluskulud kandnud (arved tasunud), piisab, kui on tekkinud kulude kandmise kohustus (arve menetlusosalisele on koostatud ja esitatud). Praegusel juhul ei ole kaebaja tõendanud, et tal oleks tekkinud esindaja kulu kandmise kohustust kohtuistungiks ettevalmistamise (summas 440 eurot) ja sellel osalemisega (summas 220 eurot) seoses. Sellekohast advokaadibüroo arvet ei ole kohtule esitatud. Seega ei saa menetluskulu summas 660 eurot välja mõista. Järelikult on kaebaja tõendanud õigusabi kulusid summas 2557,50 eurot (3217,50 – 660). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt Saaremere Kala AS-i kasuks välja mõista 639,38 eurot (2557,5 × 0,25).
63.3.Kohus jätab rahuldamata Saaremere Kala AS-i taotluse mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja viivis alates menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt leidnud, et HKMS ei võimalda menetluskuludelt viivist välja mõista ega tee viidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 177, mille lg 4 võimaldab menetluskuludelt viivise välja mõista (vt nt Riigikohtu 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 26; 25.11.2019 otsus asjas nr 3-17-1930, p 17.3).
63.4.Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 643,13 eurot (3,75 + 639,38).
64.Nordic Trout Ab taotles vastustajalt menetluskulu väljamõistmist kokku summas 6320 eurot. Kulu koosneb õigusabi/esindaja kuludest ja riigilõivust.
64.1.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 5,63 eurot (15 × 0,375).
64.2.Kaebaja on esitanud õigusabi kulude tõendamiseks OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 07.10.2019 arve nr 190995 summas 1329 eurot, 06.12.2019 arve nr 191214 summas 1759 eurot (sh õigusabi kulu 1744 eurot ja riigilõiv 15 eurot), 05.02.2020 arve nr 200023 summas 144 eurot, 07.03.2020 arve nr 200178 summas 64 eurot, 07.04.2020 arve nr 200288 summas 1056 eurot, 11.05.2020 arve nr 200382 summas 64 eurot, 06.07.2020 arve nr 200564 summas 752 eurot, 04.09.2020 arve nr 200751 summas 320 eurot, 06.10.2020 arve nr 832 eurot. Arved on ilma käibemaksuta. Kuigi 06.12.2019 arvel nr 191214 on viidatud asjale nr 2-19-1767 ja 05.02.2020 arvel nr 200023 on viidatud asjale nr 2-17-7795, on kohtu arvates tegemist ilmselge eksimusega, sest arvetel olevast selgitusest nähtub, et õigusabi on osutatud seoses vastustaja 19.08.2019 käskkirjaga. Samuti ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt arvetel märgitud asjad seotud Nordic Trout Ab-ga. Kohtu arvates ei ole kogu kaebaja taotletav kulu seotud praeguse asjaga või ei ole põhjendatud. 07.10.2019 arve nr 190995 on arvel olevast selgitusest nähtuvalt seotud vaidemenetlusega. Haldusmenetlusega seotud kulu ei ole menetluskuluks HKMS §-de 101-103 tähenduses, mida saaks kohtumenetluses välja mõista. Samuti on arvel näidatud kulu seotud esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega. Tõepoolest esitas kaebaja 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule asjas nr 3-19-1763 esialgse õiguskaitse taotluse. Taotlus esitati vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Tegemist on 19(20)
3-19-1767
eraldiseisva kohtumenetlusega, mis lõppes kohtu 20.09.2019 määrusega, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Selle menetlusega seotud menetluskulude väljamõistmist pidanuks kaebaja taotlema selles menetluses (HKMS § 109 lg 2) ja seda taotlust ei saa esitada praeguses asjas, vaatamata sellele, et kohus on registreerinud kaebaja kaebuse sama asja numbri alla. Kohus ei saa mõista praeguses asjas välja teises lõppenud menetluses kantud kulusid. Seega ei saa kohus nimetatud arvel näidatud kuluga summas 1329 eurot menetluskulu väljamõistmisel arvestada. 07.04.2020 arve nr 200288 on arvel olevast selgitusest nähtuvalt seotud uue taotluse koostamisega. Kaebaja ei ole märtsis-aprillis 2020 kohtule ühtegi taotlust ega seisukohta esitanud. Seega ei saa seda kulu summas 1056 eurot lugeda põhjendatud kuluks ja see tuleb jätta arvesse võtmata. 04.09.2020 arve nr 200751 on arvel olevast selgitusest nähtuvalt seotud kompromissläbirääkimiste ja lepitusmenetlusega. Kompromissläbirääkimiste ja lepitusmenetlusega seotud kulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Nende väljamõistmiseks vastustajalt puudub alus. Seega tuleb kulu summas 320 eurot jätta kaebaja enda kanda. Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja põhjendatud õigusabikuluks pidada summat 3600 eurot (6320 – 1329 – 1056 – 320 – 15 (riigilõiv)). Kohtu hinnangul on kulu suurus asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabi kulu summas 1350 eurot (1350 × 0,375).
64.3.Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1355,63 eurot (5,63 + 1350).
65.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sel põhjusel jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.