Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-7790
Kohtuasi
X ja Y hagi Z ja C vastu pandiõiguse puudumise (alternatiivselt pandilepingu tühisuse) tuvastamiseks ja Z kohustamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z ja C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXX) Hageja II Y (isikukood XXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson Kostja I Z (isikukood XXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus muutmata.
2.Z ja C määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-19-7790 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.06.07.2020 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagejate hagi kostjate vastu pandiõiguse puudumise tuvastamiseks ja kostja I kohustamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks nõusoleku andmiseks ning jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 26.02.2021 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades kostjate kanda. 21.06.2021 määrustega jättis Riigikohus kostjate kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
2.Hagejad esitasid 09.06.2020 ja 09.02.2021 menetluskulude nimekirjad ning 13.08.2021 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejate menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 12 600 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 350 eurot. Hagejate esindajate tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad paluvad kulud hüvitada koos käibemaksuga. Hagejad paluvad menetluskulud välja mõista 50% ulatuses hageja I ja 50% ulatuses hageja II kasuks.
3.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindajatel kulunud 21.05.2019 õiguslikuks analüüsiks ning nõupidamiseks seoses hagi esitamisega 2,5 t; 21.05.2019 hagi koostamiseks 6 t; 21.05.2019 hagi koostamiseks 0,75 t; 22.05.2019 suhtlemiseks kliendiga, kaasuse täiendavaks õiguslikuks analüüsiks seoses hagi koostamisega, hagi täiendamiseks 1,75 t; 24.05.2019 Harju Maakohtu 23.05.2019 määrusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks, puuduste kõrvaldamise avalduse koostamiseks 3,5 t; 04.06.2019 kostjate taotlusega tutvumiseks 0,5 t; 27.06.2019 kostjate 25.06.2019 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks ning analüüsiks 1 t; 05.08.2019 õiguslikuks analüüsiks seoses seisukoha koostamisega ning nõuete täpsustamisega 1,5 t; 05.08.2019 seisukoha koostamiseks 4 t; 06.08.2019 seisukoha koostamiseks 7,25 t; 30.08.2019 kostjate seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks 0,25 t; 18.09.2019 seisukoha koostamiseks kohtule 4,25 t; 02.10.2019 seisukoha koostamiseks 1 t; 19.12.2019 nõupidamiseks kliendiga 1 t; 30.01.2020 suhtlemiseks kliendiga ja päringu koostamiseks kohtule 0,25 t; 07.02.2020 päringule vastusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,25 t; 11.03.2020 kostjate 09.03.2020 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 t; 13.03.2020 seisukoha koostamiseks kostjate taotluse suhtes 3,5 t; 18.03.2020 seisukoha koostamiseks seoses hoiustamise regulatsiooniga 3 t; 20.03.2020 seisukoha koostamiseks kostjate taotluse suhtes 0,75 t; 03.04.2020 C vastuhagi ja selle lisadega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 1 t; 06.04.2020 seisukoha koostamiseks vastuhagi osas 4 t; 09.04.2020 seisukoha täiendamiseks 0,25 t; 12.04.2020 Z 12.04.2020 taotlusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 0,5 t; 27.04.2020 seisukoha koostamiseks 3 t; 04.06.2020 seisukoha koostamiseks 4 t; 08.06.2020 ettevalmistamiseks kohtuistungiks 2 t; 09.06.2020 osalemiseks kohtuistungil (E. L) 0,75 t; 09.06.2020 osalemiseks kohtuistungil
(A. K)
0,75 t; 13.07.2020 kohtuotsusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks, nõupidamiseks kliendiga 1,5 t; 27.08.2020 kostjate apellatsioonkaebusetega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 0,75 t; 10.09.2020 nõupidamiseks kliendiga seoses apellatsioonkaebuse ja sellele vastuse koostamisega 1 t; 10.09.2020 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 7,75 t; 08.02.2021 ettevalmistamiseks kohtuistungiks 2 t; 08.02.2021 avalduse koostamiseks menetluskulude kindlaksmääramiseks 1,25 t; 09.02.2021 osalemiseks kohtuistungil (E. L) 0,5 t; 09.02.2021 osalemiseks kohtuistungil (A. K) 0,5 t.
2-19-7790
4.Kostjad esitasid menetluskuludele vastuväited. Hagejad kasutasid samaaegselt kahe vandeadvokaadi teenuseid, kuid ei ole põhjendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lõike 3 eelduste täidetust. Kuivõrd kõik menetlusdokumendid on esitatud mõlema esindaja poolt on toimunud töö tarbetu dubleerimine. Sellepärast 50% ulatuses on soovitud menetluskulu hüvitis põhjendamatu. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka, et asjas toimus peamiselt õiguslik vaidlus ja hagejate esindajad esindasid neid ka asjas nr 2-15-8579, olles seega vaidluse asjaoludega tuttavad.
5.09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 1–4 – hagi koostamine kokku 10,5 t – on kostjate hinnangul põhjendatud 3 t ulatuses. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 5–10 – puuduste kõrvaldamisega ja nõude täpsustamisega seotud toimingud kokku 17,25 t – on põhjendamatud. Arvestades advokaadi tunnitasu suurust on menetlusosaline õigustatud eeldama, et menetlusdokument vastab nõuetele. Ainult sellisel juhul on esindajatasu põhjendatud. Kostjad ei saa olla kohustatud hüvitama menetlusdokumendi parandamisest tingitud kulusid. Kuivõrd hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata oli kulu põhjendamatu. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 11–13 – kostjate seisukohaga tutvumine ja hagejate seisukoha koostamine kokku 6 t – on põhjendatud 0,8 t ulatuses, arvestades hagejate seisukoha sisulise osa pikkust 1 lk. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 14–16 – suhtlemine klientidega ja päringu tegemine kokku 1,5 t – on tervikuna põhjendamatu. Riigikohus ei pea põhjendatuks nõuda vastaspoole ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (lahend nr 2-18-10073, punkt 22). Kuivõrd ei ole selge, mis päringuga on tegemist ja kas see oli kuidagi seotud praeguse asjaga, on ka päringuga seotud kulu põhjendamatu. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 17–20 – kostja menetluse peatamise taotluse koostamine ja vastuväited kokku 7,75 t – on põhjendatud 1,75 t ulatuses. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 21–23 – seisukoht vastuhagi osas kokku 5,25 t – on tervikuna põhjendamatu, kuivõrd kohus ei võtnud vastuhagi menetlusse vastuhagina, vaid edastas eraldi menetlusse. Seega on tegemist teise kohtuasja menetluskuluga. 09.06.2020 nimekirja positsioonid nr 24–26 – seisukoha koostamine kokku 7,5 t – on põhjendatud 2 t ulatuses, kuivõrd seisukoht uusi väiteid ei sisaldanud. 09.06.2020 nimekirja positsioon nr 28 – kohtuistungiks ettevalmistumine 3,5 t – on põhjendatud 1,5 t ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses 1,25 t avalduse koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks on liialdatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 06.09.2021 määrusega hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja menetluskulud 2781 eurot ja hageja II kasuks 2781 eurot ning mõistis kostjalt II hageja I kasuks välja menetluskulud 2781 eurot ja hageja II kasuks 2781 eurot. Kohus kohustas kostjaid tasuma hagejatele ka väljamõistetud menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Kohus jättis rahuldamata hagejate avalduse 2226 euro ulatuses.
7.Toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtub, et hagejad tasusid riigilõivu 22.05.2019 hagiavalduse esitamisel 300 eurot, 22.05.2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot, 06.08.2019 hagi täpsustamisel 300 eurot, 06.08.2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot ja 18.09.2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot. Kohus leidis, et hagejad on tõendanud riigilõivu tasumist 750 euro ulatuses ning see kuulub kostjatelt väljamõistmisele.
8.Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista õigusabikulud 12 600 eurot. Kohus leidis, et hagejate esindajate toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel 21.–22.05.2019 õiguslikuks analüüsiks, nõupidamiseks seoses hagi esitamisega, hagi koostamiseks, suhtlemiseks kliendiga ja hagi täiendamiseks kokku 11 t.
2-19-7790 Võttes arvesse tsiviilasja asjaolusid, hagiavalduse sisu, mahtu, selle lisasid ning asjaolu, et kohus on 03.06.2019 määrusega keeldunud hagi osaliselt menetlusse võtmisest, pidas kohus hagejate esindajate eelnimetatud toiminguid põhjendatuks 9 t ulatuses. Kohus arvestas, et nimetatud toimingud sisaldasid ka hagejatega suhtlemise ajakulu, mis on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.
9.Hagejate 24.05.2019 toiminguid seoses Harju Maakohtu 23.05.2019 määrusega tutvumise ja õigusliku analüüsi ning puuduste kõrvaldamise avalduse koostamisega (3,5 t) pidas kohus põhjendatuks 2,5 t ulatuses, võttes arvesse 24.05.2019 menetlusdokumendi sisu. Seoses kostjate vastuväitega, et hagis puuduste kõrvaldamisega seotud toimingud ei ole põhjendatud, märkis kohus, et peab hagi täpsustamisega seotud toiminguid 2,5 t ulatuses põhjendatuks, kuna kohus kohustas hagejaid 23.05.2019 määrusega kõrvaldama määruses osundatud puuduseid ning hagejatel tuli kohtunõudele vastata.
10.04.06.2019 kostjate taotlusega tutvumise ajakulu (0,5 t) pidas kohus põhjendatuks 0,25 t ulatuses, võttes arvesse kostjate 04.06.2019 menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et tegemist oli sisuliselt 1 lk pikkuse menetlusdokumendiga.
11.Hagejate 27.06.–06.08.2019 toiminguid kostjate 25.06.2019 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks ning analüüsiks, õiguslikuks analüüsiks seoses seisukoha koostamise ja nõuete täpsustamisega ning seisukoha koostamiseks (13,75 t) pidas kohus põhjendatuks 11,75 t ulatuses, võttes arvesse kostjate esitatud hagivastuse ja hagejate 06.08.2019 seisukoha sisu ja mahtu. Kohus pidas põhjendatuks ka hagejate esindajate nõuete täpsustamisega seotud ajakulu, kuivõrd TsMS § 206 lõike 1 kohaselt on hagejatel õigus menetluses oma nõuet suurendada, samuti esitada täiendavaid nõudeid.
12.Kostjad leidsid, et hagejate esindajate 30.08.–02.10.2019 toiminguid (6 t) saab pidada põhjendatuks üksnes 0,8 t ulatuses, võttes arvesse, et hagejate seisukoha sisuline osa on 1 lk. Kohus märkis, et hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel 30.08.2019 ja 18.09.2019 kostjate seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks ning seisukoha koostamiseks kokku 4,5 t. Samuti kulus esindajatel 02.10.2019 seisukoha koostamiseks 1 t. Seega on hagejate esindajad perioodil 30.08.–02.10.2019 teinud toiminguid 5,5 t ulatuses ning esitanud 2 menetlusdokumenti. Kohus pidas põhjendatuks hagejate esindajate 30.08.2019 ja 18.09.2019 toiminguid 4,5 t ulatuses, võttes arvesse 18.09.2019 menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Hagejate 02.10.2019 menetlusdokumendi koostamise kulu on põhjendatud 0,75 t ulatuses, võttes arvesse menetlusdokumendi mahtu ning asjaolu, et hagejad täpsustasid 02.10.2019 menetlusdokumendis üksnes hagi tagamise taotluse sõnastust.
13.Hagejate esindajate 30.01.2020 kliendisuhtluse ja päringu koostamise (0,25 t) ning 07.02.2020 päringule vastusega tutvumise ja analüüsi (0,25 t) toiminguid pidas kohus põhjendatuks kokku 0,25 t ulatuses võttes arvesse, et toimikust nähtuvalt ei esitanud päringut kohtule hagejate lepingulised esindajad ning vastus päringule oli sisuliselt 2 lauset pikk.
14.Hagejate 11.–20.03.2020 toiminguid kostjate 09.03.2020 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja analüüsiks ning seisukoha koostamiseks (7,75 t) pidas kohus põhjendatuks 6 t ulatuses, võttes arvesse taotluse ja hagejate seisukoha sisu ja mahtu.
15.Hagejate 03.–09.04.2020 toiminguid seoses vastuhagi ja selle lisadega tutvumise ja õigusliku analüüsiga ning seisukoha koostamise ja täiendamisega (5,25 t) ei pidanud kohus põhjendatuks, kuivõrd kohus on 13.04.2020 määrusega andnud vastuhagi Harju Maakohtu
2-19-7790 kantseleisse üldkorras eraldi hagina ümber jagamiseks ega ole küsinud hagejatelt seisukohta. 02.04.2020 esitatud hagiga seoses kantud menetluskulud ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga.
16.Hagejate 08.02.2021 toimingut menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks (1,25 t) pidas kohus põhjendatuks 0,75 t ulatuses, võttes arvesse, et hagejate 08.02.2021 menetluskulude nimekiri kattus suuremas osas 09.06.2020 maakohtu istungil esitatud menetluskulude nimekirjaga.
17.Kostjad on esitanud vastuväited, et hagejate õigusabikulud on põhjendamatud rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluste koostamise osas. Kohus märkis, et peab põhjendatuks ka 22.05.2019 ja 06.08.2019 hagi tagamise taotluste koostamise ajakulu, kuna hagi siiski tagati. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 26.02.2021 otsuse punktis 52 selgitanud, et menetluskulude jaotamisel kehtib põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kulude kandmine hõlmab ka kulusid, mis seonduvad selliste menetluslike õiguskaitsevahendite rakendamisega, milles vaidluse kokkuvõttes võitnud pool ei olnud edukas. Selline kulu on ka hagi tagamise taotlusega seotud kulu, kui taotlus jäi menetluse alguses rahuldamata, kuid hiljem rahuldati. Kuna hagejate hagi rahuldati, jättis maakohus õigesti kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. TsMS § 169 lõige 3 võimaldab küll kohtul erandina kaaluda võimalust jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud taotluse esitanud isiku kanda, kuid praegusel juhul ei ole see põhjendatud, kuna hagi siiski tagati.
18.Kohus märkis seoses kostjate vastuväitega, et kohus peab antud juhul põhjendatuks ka klientidega suhtlemise ajakulu, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esindatava huve. Kohtu hinnangul ei ole esindajatel võimalik osutada menetluses õigusabi esindatavatega suhtlemata.
19.Samuti on kostjad esitanud vastuväite, et esindajate toimingud perioodil 12.04.– 04.06.2020 on põhjendatud üksnes 2 t ulatuses, kuivõrd hagejate seisukoht ei sisaldanud uusi väiteid. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel 12.04.2020 ja 27.04.2020 Z 12.04.2020 taotlusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning seisukoha koostamiseks 3,5 t ning 04.06.2020 seisukoha koostamiseks 4 t. Kohtu hinnangul on hagejate esindajate 27.04.2020 ja 04.06.2020 seisukohtade koostamisega seotud kulud kokku 7,5 t ulatuses põhjendatud, võttes arvesse kostjate esitatud taotluste sisu ja tõendeid ning hagejate esitatud seisukohti. Hagejate esindajate 27.04.2020 ja 04.06.2020 menetlus-dokumendid on asjakohased ning nende koostamise ajakulud vastavad hagejate esindajate nimetatud ajakulule.
20.Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja esindajate toimingud põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Hagejate esindajate menetlusdokumendid on olnud asjakohased ja argumenteeritud ning ülejäänud hagejate dokumentide koostamise ajakulud vastavad hagejate esindajate nimetatud ajakulule. Seejuures leidis kohus, et dokumentide koostamise ajakulud ei ole hagejate esindajate poolt dubleeritud. Kohus pidas põhjendatuks ka hagejate esindajate istungiks ettevalmistumise ajakulu märgitud ulatuses. Seoses kostjate vastuväitega, et põhjendatud on arvestada ainult ühe esindaja ajakulu, märkis kohus, et peab põhjendatuks mitme esindaja kasutamist, kuivõrd tsiviilasi on keskmisest keerukam ja mahukam. Samuti olukorras, kus hagejad oleksid kasutanud eraldi lepingulisi esindajaid, tuleks kostjatel hüvitada mõlema hageja lepingulise esindaja kulud. Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks hagejate esindajate toiminguid ja nendeks kulunud aega kokku 61,75 t ulatuses.
21.Hagejad nõuavad menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kuivõrd hagejate esindajad on kinnitanud, et hagejad ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud
2-19-7790 menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
22.Hagejate esindajate tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
23.Arvestades, et hagejate esindajate töötunnid on põhjendatud mahus 61,75 t tunnihinnaga 168 eurot (koos käibemaksuga), on hagejate esindajate õigusabiteenuse kulud 10 374 eurot (koos käibemaksuga). Hagejad on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid 11 124 eurot, millest 10 374 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 750 eurot riigilõiv.
24.Kuivõrd kohtud on jätnud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, tuleb mõlemalt kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulud 5562 eurot (11 124/2). Hagejad on 13.08.2021 menetlusdokumendis palunud menetluskulud välja mõista võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt I mõlema hageja kasuks välja mõista 2781 eurot (5562/2) ja kostjalt II mõlema hageja kasuks välja mõista 2781 eurot (5562/2).
25.Hagejad on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas. Määruskaebus
26.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles kostja I palub tühistada maakohtu määruse osas, millega on temalt mõistetud välja rohkem kui 375 eurot iga hageja kasuks ning kostja II palub määruse tühistada osas, millega on temalt mõistetud välja rohkem kui 375 iga hageja kasuks.
27.Maakohus ületas määruse tegemisel diskretsioonipiire ning rikkus TsMS § 174 lõiget 1 ja § 175 lõiget 1. Kostjad ei vaidlusta, et kumbki hageja pidi tasuma hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Samuti ei vaidlusta kostjad 18.09.2019 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot väljamõistmist, sest selle tulemusena tegi maakohus 03.10.2019 hagi tagamise määruse, mida kostjad ei vaidlustatud. Muus osas, st summas 100 eurot, on riigilõivu väljamõistmine põhjendamatu, kuna see oli tasutud hagi tagamise taotlustelt, mida kohus ei rahuldanud. Seega ei olnud tegu vajaliku ja põhjendatud kuluga.
28.Selleks, et esindajakulu oleks TsMS § 175 lõike 3 järgi põhjendatud, peab tegemist olema erakordselt keeruka asjaga (nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-16-18953, punkt 15). Maakohus ei tuvastanud, et asi oleks erakordselt keeruline või et esines muu erandlik asjaolu. Praegune asi ei olnud keeruline ning vaidlust faktiliste asjaolude üle sisuliselt ei olnud. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks. Kostjad ei nõustu, et dokumentide koostamise ajakulud ei ole esindajate poolt dubleeritud. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lõikest 2 järeldub, et kui vandeadvokaat on menetlusdokumendile alla kirjutanud, kas üksi või koos teise vandeadvokaadiga, on vandeadvokaat põhjalikult tutvunud kohtuasjaga, konkreetse dokumendi koostamise aluseks oleva positsiooniga, menetlusdokumendi projektis olevate argumentidega ning on teinud ka tarvilikud muudatused, parandused ja täiendused enne asjaomasele menetlusdokumendile allkirja andmist. Kohus ei ole tuvastanud ning keegi menetlusosalistest ei ole ka väitnud vastupidise esinemist. Öeldu tähendab, et kui menetlusdokumendile on alla kirjutanud 2 vandeadvokaati või kui istungil esindab isikuid 2 vandeadvokaati, on töö täielikult dubleeritud. Kohtu väide, et kui hagejad oleks kasutanud eraldi lepingulisi esindajaid, tuleks kostjatel hüvitada mõlema hageja lepingulise esindaja kulud, on hüpoteetiline.
2-19-7790
29.Esindajate õigusabitoimingute põhjendatuse osas jäid kostjad varasemate seisukohtade juurde. Kostjad ei nõustu, et hagi koostamise kulud on põhjendatud 9 t ulatuses, põhjendatud ajakuluks on 3 t. Samuti jäävad kostjad seisukoha juurde, et nad ei ole kohustatud hüvitama menetlusdokumendi parandamisest tingitud kulusid ega põhjendamatuks osutunud taotluse koostamise kulu. Nõuete täpsustamine ei ole tingitud kostjatest, vaid sellest, et esialgsed nõuded olid ebatäpsed. Kohtu nõudmiseta menetlusdokumente esitama ei pea. Seetõttu on väärad ka vaidlustatava määruse punktid 28 ja 32, sest kohus ei nõudnud hagejate seisukohta kostjate vastusele ja seega puudus hagejatel tarvidus kostjate seisukohta analüüsida. Antud menetluskulu põhjendatud ei ole.
30.Ülejäänud menetlustoimingute osas maakohus seisukohti ei põhjendanud, piirdudes trafaretse tekstiga, mida TsMS ei luba. Kuivõrd kostjad esitasid hagejate menetluskuludele vastuväite, pidi kohus TsMS § 177 lõikest 6 lähtudes oma seisukohta põhjendama. Tallinna Ringkonnakohus on 05.01.2021 määruse nr 2-17-7795 punktis 9 selgitanud, et toimingute puhul, mille osas maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus on konkreetset toimingut pidanud põhjendatuks ja vajalikuks, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Sellepärast paluvad kostjad kontrollida ülejäänute menetluskulude põhjendatust, arvestades nende 16.06.2020 vastuväites ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 protokollis (lk-l 2) esitatud seisukohti. Menetlusosaliste seisukohad
31.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I vaidlustab määrust osas, milles kohus mõistis temalt välja iga hageja kasuks menetluskulud 375 eurot ületavas osas (s.o kokku 750 eurot) ning kostja II samuti osas, milles kohus mõistis temalt välja iga hageja kasuks menetluskulud 375 eurot (s.o kokku 750 eurot). Seega osas, milles kohus luges hagejate menetluskulud kokku 1500 euro (750+750) osas põhjendatuks, samuti osas, milles maakohus jättis hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, on määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
34.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks vaidlustatud osas. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
35.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
2-19-7790 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsustust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus hagejate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja menetlenud kohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Kaebuses leitakse, et maakohus mõistis põhjendamatult kostjatelt välja rahuldamata jäänud hagi tagamise taotlustega seonduva riigilõivu ja õigusabikulud. Ringkonnakohus märgib, rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus TsMS § 169 lõike 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, kuid praeguses menetluskulude kindlaksmääramise etapis ei saa kulude jaotust enam vaidlustada. Maakohus on õigesti viidanud asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsusele, mille punktis 52 hagi tagamise taotlustega seotud kulude jaotamist käsitleti ning leiti, et praegusel juhul on põhjendatud jätta kõik kulud kostjate kanda. Ringkonnakohus lisab, et kui tegemist on ilmselgelt õiguslikult perspektiivitute taotluste või menetlusdokumentidega, mis on esitatud nt üksnes menetluse venitamise eesmärgil, on kohtul võimalik ka TsMS § 175 lõike 1 alusel jätta vastavad kulud välja mõistmata. Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi viidatud olukorraga ning sellistele asjaoludele ei ole ka määruskaebuses tuginetud. Üksnes sellest, et taotlus jäi rahuldamata, ei saa eeltoodud asjaolusid järeldada. Tsiviilkohtumenetluses kehtib oluline põhimõte, mille kohaselt reeglina peab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, hüvitama vastaspoolele menetluskulud. Seega kannab kaotaja pool ka menetluslike taotluste, mis jäävad rahuldamata, kulude kandmise riski, v.a kui esinevad eeltoodud erandlikud asjaolud.
37.Kolleegium ei nõustu kaebuse seisukohaga, et mitme esindaja kasutamine on põhjendatud ainult erakordselt keeruka vaidluse puhul. Seadusest ega Riigikohtu praktikast sellist põhimõtet ei tulene. TsMS § 175 lõike 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme esindaja kasutamise põhjendatuse hindamine menetluse keerukusest lähtuvalt on maakohtu kaalutlusotsustus ning antud juhul on maakohus vastavat otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub hagejate vastuses määruskaebusele esiletooduga, et käesoleva asi on olnud võrdlemisi mahukas ja detailiderohke, samuti on asjas käsitletud mitmeid olulisi ja keerukaid õiguslikke küsimusi, mille lahendamisel oli põhjendatud mitme esindaja kaasamine. Põhjendamatu on käsitlus, et 2 advokaadi poolt dokumendi allkirjastamisest saab järeldada töö dubleerimist. Ka dokumentide koostamise jm õigusabitoimingute ajakulu ei viita töö dubleerimisele, vaid tegemist on ühe esindaja mõistliku ajakuluga.
38.Maakohus on põhjendanud seisukohta, miks peab hagis puuduste kõrvaldamisega seotud toimingute ja nõuete täpsustamisega seotud ajakulu osaliselt põhjendatuks. Kolleegium nõustub hagejate vastuses kaebusele märgituga, et antud juhul kohustas kohus puuduste kõrvaldamise määruses hagejaid täpsustama oma nõudeid ning esitama täiendavad põhjendused. Seega vajas esialgne hagi täiendamist, mitte muutmist. Kuivõrd kokkuvõttes hagi rahuldati, olid nii esialgne hagi kui puuduste kõrvaldamise menetlusdokument vajalikud, et menetlusega jätkata ja jõuda
2-19-7790 tulemuseni. Seejuures tuleb arvestada, et maakohus on vastavate toimingute ajakulu ka vähendanud.
39.Kaebuses on leitud, et maakohus on määruse punktides 28 ja 32 vääralt lugenud põhjendatuks kulu menetlusdokumentide eest, mille esitamist kohus ei nõudnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse väited ekslikud. Vaidlustatud määruse punktis 28 käsitles kohus vastuhagiga seotud kulusid ja luges need täies ulatuses põhjendamatuks, kuna need kulud ei ole seotud käesoleva menetlusega. Määruse punktis 32 käsitles kohus hagejate esindajate toiminguid perioodil 12.04–04.06.2020, mis seondusid kostja I 12.04.2020 taotlusega kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks ning kostja I 28.05.2020 ja 29.05.2020 taotlustega tõendite vastuvõtmiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohus 20.04.2020 kirjaga küsinud hagejate seisukohta kostja I 12.04.2020 taotlusele ning 01.06.2020 kirjaga küsinud seisukohta kostja I 28. ja 29.05.2020 taotlustele. Seega on väär kostjate väide, et hagejad esitasid kõnealused seisukohad kohtu nõudmiseta.
40.Vastuseks kaebuse väitele, et menetlustoimingute osas, mida kohus pidas täies mahus põhjendatuks, piirdus kohus TsMS-i nõuetele mittevastava trafaretse tekstiga, märgib kolleegium järgmist. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohus peaks iga põhjendatuks peetud toimingut eraldi analüüsima ja detailselt põhjendama, miks see on põhjendatud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohus õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatusele hinnangu andmisel arvestanud toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid, dokumentide asjakohasust ja argumenteeritust. Eeltoodust järeldub, et maakohus on kõigi õigusabitoimingute vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud ja hinnanud, tuues välja kaalutlused oma vastava hinnangu andmisel. Ebavajalik ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega oleks iga põhjendatuks peetud toimingu juures need kaalutlused eraldi välja tuua. Ekslik on määruskaebuse väide, et kuivõrd kostjad esitasid vastuväite, pidi kohus oma seisukohta TsMS § 177 lõike 6 järgi põhjendama. Viidatud säte käsitleb menetluskulude kindlaksmääramist kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, millest lähtuvalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lõige 5). Seega peab kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust hindama sõltumata teise poole vastuväidetest. Praegusel juhul ongi maakohus seda teinud, sh arvestanud kostjate vastuväiteid ja neile vajalikus ulatuses ka vastanud. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Lisaks nõustub kolleegium vastuses kaebusele märgituga, et kostjad ei ole kaebuses ka selgitanud, millest lähtuvalt peavad põhjendatuks menetluskulusid määrani, mis ei ületaks 375 eurot kostja kohta kummagi hageja kasuks.
41.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
42.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.