Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-7795
Tsiviilasi
Pecunia OÜ hagi Weldon Ehitus OÜ (endine XL Ehitusjuhtimine OÜ) vastu võlgnevuse 9 000 euro ja viivise 9 000 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Weldon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 18 000 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja) Pecunia OÜ (registrikood 11877841), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing Kostja (apellant) Weldon Ehitus OÜ (endine XL Ehitusjuhtimine OÜ, registrikood 11418553), seaduslik esindaja KK ja volitatud esindaja Juhan Raudam
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pecunia OÜ taotlus uut tõenditena esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastus ja ehitustööde päevik asja juurde võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Weldon Ehitus OÜ kanda.
5.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pecunia OÜ (hageja) esitas 18.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Weldon Ehitus OÜ (endine XL Ehitusjuhtimine OÜ, kostja) vastu võlgnevuse 9000 euro ja viivise 9000 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Contilora OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja 31.12.2013 (dateeritud 27.12.2013) töövõtulepingu, mille objektiks Kohtla-Järvel asuva kaubanduskeskuse „Virona keskus“ laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ning küttetööd. Tasu maksmise aluseks oli kostja esindajate poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti põhjal koostatud arve. Töövõtja teostas kokku lepitud tööd ja esitas teostatud tööde kohta kostjale aktid. Aktide alusel koostati arved kokku summas 135 932,40 eurot koos käibemaksuga. Kostja võttis tööd vastu ja ei esitanud teostatud tööde kohta vastuväiteid. Viimase akti nr 1238 esitas töövõtja kostjale 26.08.2014 ja selle alusel arve 140021 summas 29 132,40 eurot. Kostja tasus arvest 20 132,40 eurot. Tasumata on 9000 eurot, millele lisandub viivis. Kuna kostja on arve osaliselt tasunud, siis on kostja nii akti kui arve kätte saanud.
3.Töövõtja loovutas 17.08.2015 nõude loovutamise lepingu alusel nõude kostja vastu hagejale. Hageja põhinõue 9000 eurot koosneb akti nr 1238 järgi töövõtjale tasumata jäänud 9000 eurost. Viivisenõue 9000 eurot tuleneb lepingu p-st 16.7. Hageja on arvestanud viivis perioodi 17.09.2014-17.05.2017 eest summas 13 162,50 eurot. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18) palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhunõudega võrdses ulatuses 9000 eurot.
4.Kostja ei ole õigel ajal ega piisavalt konkreetselt teatanud puudustest töövõtja tehtud töödes. Töövõtja poolt teostatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks.
5.Paljud kostja etteheidetavad puudused ei ole tegelikult üldse puudused või on tegemist tühiste pisipuudustega. Samuti on ette heidetud puudused kõrvaldatud. Lepingu objektiks olnud Vironia keskus on praegu, mitu aastat pärast tööde lõppemist, toimiv kaubanduskeskus. Kostja ei ole õigeaegselt väidetavatele puudustele tuginenud.
6.Kostja esitatud hinnapakkumine väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ei ole asjakohane. Hinnapakkumine ei ole koostatud pädeva pakkuja poolt. Hinnapakkumine on koostatud Vironia Kaubanduskeskuse laienduse VKKVJ põhiprojekti nr 018-13 põhjal ehk pakkumine ei arvesta tegeliku olukorraga. Tehtud ei ole paikvaatlust, vaid pakkumine on koostatud kostja väidete põhjal. Lisaks on pakkumises toodud hinnad
ülepaisutatud ja ei vasta töö tegelikule kulule. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
8.Töövõtja ei ole täitnud lepingu alusel võetud kohustusi ning töövõtulepingu p-i 10.5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni kõik puudused on kõrvaldatud. Töövõtja ei ole töös esinenud puuduseid vaatamata meeldetuletustele kõrvaldanud. Isegi, kui lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud, siis oli töövõtjal kohustus töödes esinenud puudused kõrvaldada garantiikorras. Töövõtja pidi ehitama vastavalt projektile ning kostja eesmärgiks oli saada kokku lepitud ja projektile vastav tulemus, mitte aga tulemus, kus on kasutatud teistsuguseid materjale ja lahendusi. Töövõtja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Töövõtja ei ole kostjale edastanud akti nr 1238. Aktid on allkirjastamata. Kostja on töövõtjale esitanud pretensioonid 20.08.2014, 28.10.2014, 30.10.2014 ja 30.12.2014 ning neid piisavalt põhistanud.
9.Kostjal puudus alus kahelda vaheaktides märgitu osas. Alles pärast tööde lõplikku üleandmist tekkis kostjal kahtlus kasutatud materjalide ja kvaliteedi osas.
10.Kostja on võtnud puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise Kaldram OÜ-lt, millest nähtub, et puuduste kõrvaldamiseks kuluks 39 684 eurot, sh käibemaks. Keeldudes oma kohustuste täitmisest 9000 euro ulatuses, on kostja keeldunud oma kohustuste täitmisest tunduvalt väiksemas ulatuses, kui seda on töövõtja kohustuste koguväärtus kostja ees. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 15.05.2019 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 9000 eurot ja viivis 9000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus jätta hagejale tasumata 9000 eurot (sh km), sh kas töövõtja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas töövõtja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele.
13.Maakohus viitas töövõtulepingu p-dele 10.3, 13.1 - 13.6 ja VÕS §-le 638 ning märkis, et teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja on kohtule esitanud allkirjastamata teostatud tööde aktid nr 1225, 1228, 1229, 1230, 1232, 1238 (III kd tl 23-28, I kd tl 28). Tunnistaja XX ütlustega (II kd tl 164-165 pöördel) on tõendatud, et aktid edastati e-postiga ning kui pretensioone ei esitatud, siis esitati arved, mis kostja poolt tasuti (II kd tl 164 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna tulenevalt töövõtja ja kostja vahel allkirjastatud lepingu p-st 10.3 oli arve tasumise aluseks tellija esindajate poolt aktsepteeritud teostatud tööde akt. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja on töövõtja poolt edastatud aktid kätte saanud ja neid aktsepteerinud, mida näitab arvete tasumine kostja poolt. Arvetelt nähtub, et arved on esitatud vastavalt aktile, seega on eluliselt ebausutav, et kostja tasus arved ilma töid üle vaatamata ja akte nägemata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks esitanud aktides märgitud tööde osas pretensioone või et kostja oleks nõudnud töövõtjalt aktide edastamist, kuna ei ole arvete aluseks olevaid akte saanud. Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et aktid 1225, 1228, 1229, 1230, 1232 on koostatud tagantjärgi ja hageja esindaja poolt. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et töövõtja ei ole aktidel märgitud töid teostanud. Tööde teostamine töövõtja poolt on tõendatud ka kaetud tööde aktidega ning ehitustööde päevikutega (III kd tl 29-75). Tulenevalt poolte praktikast nähtub, et kostja aktsepteeris töövõtja poolt teostatud töid arvete tasumisega, mitte aktide allkirjastamisega (TsÜS § 2 lg 2, VÕS § 25 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on
tõendatud ja usutav hageja väide, et töövõtja on edastanud kostjale ka 26.08.2014 nõude aluseks oleva akti nr 1238 ja selle alusel arve 140021 (I kd tl 27-28). Hageja pidi olema akti ja arve kätte saanud hiljemalt 12.09.2014, millisel ajal on kostja arve osaliselt tasunud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks kordagi töövõtjalt küsinud arve aluseks olevat akti nr 1238. Seega ei ole usutavad kostja väited, et kostja ei ole akti saanud. Tööd tuleb kostja poolt lõplikult vastu võetuks lugeda hiljemalt 12.09.2014. Kohtule esitatud ehitustööde päevikutega (III kd tl 43-75) on tõendatud, et tööd lõpetati 30.07.2014 (III kd tl 75) ja valminud ehitise ülevaatus toimus 06.08.2014, millal koostati valminud ehitise ülevaatuse akt, mis allkirjastati 06.08.2014 ja 07.08.2014 (III kd tl 76-77). Tööd on töövõtja poolt teostatud, arved on kostja poolt suuremas ulatuses tasutud. Vironia kaubanduskeskus on kasutusel ja töötab. Valminud ehitise ülevaatuse aktis ei ole esitatud pretensioone tööde osas, mida teostas töövõtja kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on esitanud endale sobivaid väljavõtteid ehitustööde päevikutest ja kaetud tööde aktidest, kostja ei ole enda väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Ekspert TS ütluste (II kd tl 162-164) kohaselt kostja toodud puudused on lepingulised puudused, puuduseteks ei ole need hoone kasutamise mõistes, hoone kasutamist need ei sega. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tööd kostja poolt vastu võetuks.
14.Maakohus viitas VÕS § 637 lg-tele 3 - 5 ning märkis, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Maakohus viitas VÕS § 641 lg-le 1, § 642 lg-le 1 ja VÕS § 635 lg-le 1 ning töövõtulepingu p-dele 1 ja 6.1 ja märkis, et ei nõustu, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Käesolevas vaidluses on kostja tuginenud puudustele, millele kostja on juhtinud töövõtja tähelepanu 30.12.2014 e-kirjas (II kd tl 86-87). Kostja on selgitanud, et on jätnud 9000 eurot tasumata vastavalt lepingu p-le 10.5.
15.Musta terastoru kasutamine vastab lepingutingimustele ning tegemist ei ole puudusega töövõtja poolt teostatud töös. Musta terastoru kasutamise kohustus tuleneb projekti seletuskirjast ja on kooskõlastatud kostjaga. Veisman Projekti, milline oli lepingu lahutamatuks lisaks tulenevalt lepingu p-st 2.1.2.1 (I kd tl 7), seletuskirja p-i 3.2 järgi tuli tuletõrje veevarustus ehitada mustast vee-gaasitorust ning p-i 3.3 järgi pidi veekardina torustiku materjal olema must (II kd tl 102). Materjalide spetsifikatsiooni kohaselt (I kd tl 189, II kd tl 96) pidi töövõtja kasutama tsingitud terastoru. Seega on usutav ja põhjendatud hageja seisukoht, et töövõtjal tuli tööde käigus kooskõlastada, millist toru töövõtjal kasutada tuleb, kuna projektis esines lahknevusi. 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehelt nähtub, et kostja ja töövõtja on kooskõlastanud Borusan Mannesmann terastoru koodiga EN 10217-1 kasutamise (I kd tl 205). Kostja on küll kohtule esitanud tõendi, et kood EN- 10217-1 vastab nii tsingitud kui ka värvitud variandile (II kd tl 64, tõlge I kd tl 62), kuid see, et hageja on kooskõlastanud töövõtjaga musta terastoru paigaldamise nähtub sellest, et pooled on peale toru paigaldamist 23.04.2014 ja 03.06.2014 allkirjastanud kaetud tööde aktid nr K110-24 ja nr VK110-26 (I kd tl 206-207). Kaetud tööde aktides on kinnitatud, et tehtud tööd vastavad projektile, standardile, ehitusnormidele ja – eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja XX ütlused, kes on tunnistanud, et lepingus lepiti kokku mustade terastorude kasutamine. Paigaldati samad torud, milles kostjaga kokku lepiti. Kostja esindaja oli torude paigaldamise ajal platsil, järelevalve käis miinimum kord nädalas. Paigaldatavate torude osas kostja esindaja töövõtjale ega kellelegi teisele pretensioone ei esitanud (II kd tl 164). Ekspert TS on kinnitanud istungil ütlusi andes, et 22.04.2014 materjalide ja seadmete kooskõlastuslehest on võimalik järeldada, et järelevalve on kooskõlastanud musta terastoru. Oli märgatav, millist toru kasutati, juba ehitamise ajal ja vaheetappide aktide
vastu võtmisel (II kd tl 163 pöördel). TS poolt koostatud eksperthinnangu (II kd tl 1822) kohaselt on must terastoru ja tsingitud terastoru analoogsed torud. Torude materjal on sama ja sama on ka toruseina paksus. Erinevus on üksnes selles, et üks on tsingitud ja teine on ilma katteta (II kd tl 19 pöördel).
16.Puudub vaidlus, et küttetorud on värvimata ja tuletõrjevee torustik on värvitud osaliselt. Projektist ei tulene kohustust küttetorud ja tuletõrjevee torud värvida. Veisman Projekti p-de 3.2 (II kd tl 102) ja 4.5 (II kd tl 103) kohaselt tuleb torustik värvida korrosiooni tõkestava värviga, värvkihi maksimaalne paksus peab olema 80 mikromeetrit. Nähtava paigaldusega viimistlusvärviga katmine ei kuulu torutöövõttu. Kohus leidis, et töövõtja on paigaldanud torud vastavalt projektile ja kooskõlastatult kostjaga. Eksperthinnanguga, eksperdi ja tunnistaja ütlustega istungil (I kd, tl 163 pöördel; II kd, tl 19 pöördel, tl 162 pöördel, tl 163 pöördel, tl 164-164 pöördel) on tõendatud, et küttetorud olid korrosioonikindlad ning et tuletõrjevee torustik on enamuse osas värviga kaetud vastavalt projektile. Projekti kohaselt ei kuulunud viimistlusvärviga katmine torutöövõttu, seega ei saa töövõtjale ette heita torude viimistlusvärviga katmata jätmist. Asjaolu, et torud on osaliselt värvimata või lohakalt värvitud ei ole selliseks puuduseks, mille alusel jätta tasu maksmata. Lisaks on eksperdi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostjale oli näha torutööd nende tegemise ajal, seega on kostja, allkirjastades kaetud tööde aktid, nõustunud torude sellise paigalduse ja värvimisega.
17.Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud kütteisolatsioonile tuli paigaldada kinnitustraadid. Töövõtja pidi lähtuma isolatsiooni paigaldamisel tootja juhendist, mitte kostja poolt tõendina esitatud õppematerjalist (II kd tl 113-117). Vastavalt Veisman Projekti p-le 4.8 (II kd tl 103 pöördel) tuleb isolatsiooni paigaldamisel jälgida tootja soovitusi. Paroc majade tehnosüsteemide isolatsiooni paigaldusjuhendi (II kd tl 34-37) kohaselt võib isolatsiooni paigaldada pikiserva teipides. Isolatsioonil on juba tootja poolt paigaldatud teibiribad. Juhendi kohaselt tuleb liimiga ots keerata üle liitekoha ning isolatsioon kinnitada servale surudes, vajadusel kasutades abivahendina silurit. Juhendist ei nähtu, et lisaks oleks vaja paigaldada traadid. Tunnistaja XX on kinnitanud, et isolatsiooni kinnitus paigaldati vastavalt juhendile teibiribadega (II kd tl 164 pöördel). Eksperdihinnanguga (II kd tl 20 pöördel, p 16) ja eksperdi antud ütlustega (II kd tl 163 pöördel) on tõendatud, et ekspert ei täheldanud ülevaatusel ühtegi lahtist isolatsiooni. Seega on tõendatud, et isolatsioon on töövõtja poolt paigaldatud kohaselt ning vastavalt projektile ja paigaldusjuhendile.
18.Pressteraseklambritel tihendi puudumise osas märkis kohus, et töövõtja ei ole selles osa järginud täpselt projekti (II kd, tl 100, p 2.3.4; II kd, tl 19 pöördel, p 5; II kd, tl 163 pöördel), kuid asjaolu, et mõned tihendid puudusid ei ole selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta tasu maksmata. Tegemist on pisipuudusega töös.
19.Eksperthinnanguga (I kd, tl 20 pöördel, p 17) on tõendatud, et õhkkardinate ühendustorud olid osaliselt isoleerimata. Õhkkardinate ühendussõlm ei vasta täielikult projektile, puuduvad magnetklapid, mis on olulised kvaliteetseks õhkkardina tööks. Samas on õhkkardinad võimelised töötama ka ilma nende klappideta. Ekspert TS on kinnitanud, et töövõtja poolt tehtud lahendus töötab, aga ei ole nii efektiivne. Tegemist on üksnes lepingulise küsimusega (II kd, tl 162 pöördel). Eeltooduga on tõendatud, et ühendussõlmed ei vastanud täielikult projektile. Kuna teostatud lahendus aga töötab, siis ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas keelduda tasu maksmisest. Tegemist ei ole nii olulise puudusega, mis takistaks õhkkardinate tööd. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud.
20.Tamrex pinnal sadevee kanali isolatsioonil aurutiheduse puudumise osas märkis kohus järgmist. Vastavalt Veisman Projekti p-le 2.6.4 tuli kanalisatsioonitorustik isoleerida vastavalt müratehnilistele nõuetele. Isolatsiooni tihedus min b=>100kg/m3. Juhul kui
ülemise korruse valamu kanalisatsioonitorustik asub alumise korruse lae all ja ruumis puudub ripplagi, siis tuli torustik isoleerida ja lisaks ehitada ümber toru kahekordsest kipsist ümbris. Sadeveetorustiku isolatsiooni paksus 50mm, kivivill kaetud fooliumkattega. Juhul, kui pole projektis viiteid, lähtuda LVI kaartidest 50-10344 ja 5010345 (II kd, tl 101 pöördel). Eksperthinnanguga (II kd, tl 20, p 6) ja eksperdt TS ütlustega (II kd tl 163) on tõendatud, et põhimahus oli aurutihedus tagatud, esines mõningaid probleemseid kohti. Seega on aurutihedus töövõtja poolt tagatud. Mõningate probleemide esinemine ei saa olla selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta töövõtutasu tasumata. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud.
21.Alupex toru kuulkraani kinnituste osas märkis kohus järgnevat. Tulenevalt Veisman Projekti p-st 2.3.2 peab veevarustuse armatuur olema vastupidav vähemalt rõhule 1000 kPa. Armatuuri paigalduskohtadesse näha ette selline kinnitus, et armatuuri avamis/sulgemiskoormus ei kanduks edasi torudele (II kd, tl 99 pöördel), p-i 2.3.4 järgi painutatud põlved ja liitmikud kinnitatakse mõlemalt poolt 300mm vahedega (II kd tl 100). Eksperthinnangus on märgitud, et nimetatu tähendab, et alupex torul on vajalik enne ja pärast kraani teha kinnitus. Kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust (II kd, tl 20, p 7). Seega on tõendatud, et töövõtja on paigaldanud kinnitused vastavalt projektile. Asjaolu, et kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust, ei saa olla aluseks jätta töövõtutasu maksmata. Tegemist on pisipuudusega.
22.Eksperthinnangus on märgitud, et kalorifeeride küttesõlmed töötavad, aga ei ole paigaldatud nõuetekohaselt (II kd, tl 20, p 8). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millistele nõuetele küttesõlm pidi vastama. Kohtule ei ole esitatud küttesõlme paigaldusjuhendit. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja XX ütlustes (II kd, tl 164 pöördel), et küttesõlm paigaldati vastavalt juhendile ja oli piisav. Eksperdi ütlustega on kinnitatud, et kalorifeede küttesõlme, mis oli ehitatud, ei olnud projektis (II kd, tl 163), kuid tegemist on toimiva lahendusega (II kd, tl 163 pöördel) ning ei saa öelda, et lahendus on vale (II kd, tl 163). Kuigi töövõtja on ehitanud projektist erineva lahenduse, siis on käesoleval ajal tegemist toimiva lahendusega. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud ja taganud toimiva lahenduse.
23.Eksperthinnangu kohaselt ei ole küttesõlme kinnitus piisav (II kd, tl 20, p 9). Ütlusi andes märkis ekspert TS, et seadme 302 küttesõlm ei olnud piisavalt kinnitatud, tema raam oli ebapiisava jäikusega, küttesõlm ei tohiks ventilatsiooni kalorifeeri suhtes liikuda, aga see oli käega liigutatav. Oli lihtsasti liigutatav. Peaks olema tugevalt kinnitatud, ei tohi liikuda ventilatsiooni kalorifeeri suhtes (II kd, tl 163). Samuti on ekspert märkinud, et kuna ekspert ei ole peatöövõtja, siis üldlevinud küttesõlmede tarneskeemi ei tea ja ei tahaks ka siin pakkuda, kuidas see täpselt toimub, see on konkreetselt töötegija väljakujunenud praktika, mis lõpptulemuse kujunedes ei tähenda midagi (II kd, tl 163 pöördel). Kostja ei ole kohtule tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud küttesõlme kinnitus ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milline pidi olema kinnitus lepingu kohaselt. Üksnes väide, et on ebapiisav, ei tõenda, et töövõtja ei täitnud oma kohustust vastavalt lepingule.
24.Veisman Projekti seletuskirja p-i 7 (II kd, tl 109-110) kohaselt pidi seadmed markeerima. Maakohus viitas ka projekti p-le 7.2.2.3 - 7.2.2.7 ning märkis, et markeerimine pidi toimuma tellija juhiste kohaselt ning üksnes torustikele kinnitatavatele kleebistele ja horisontaalkanalitele oli ette nähtud vahemaa märgiste paigaldamiseks ja seda ka umbes. Eksperthinnanguga on tõendatud, et töövõtja oli torustikke ja seadmeid markeerinud, aga mitte piisavalt, puudu on umbes 40% markeeringutest (II kd, tl 20, p 10). Istungil on ekspert TS märkinud, et torustike markeerimine on vajalik pigem hoone halduseks. Haldusfirma peaks pigem ütlema, et kuhu vaja on ja kui palju, et see oleks piisav. Tavaliselt lepitakse markeering kokku
omaniku järelevalvega ja temaga koostöös tehakse markeering (II kd, tl 163). Arvestades, et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil, mis on tõendatud tunnistaja XX ütlustega ning asjaoluga, et tööd on üle vaadatud kaetud tööde aktidega pidevalt, siis ei ole kostja kohtule tõendanud, kui palju pidi markeeringuid ja silte olema ning kui palju on neid puudu. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud markeeringud ja sildid ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole ekspert selgitanud ekspertiisil ja ütlusi andes, kust ta võtab, et 40% markeeringutest oli puudu. Seega ei ole tegemist töös esineva puudusega.
25.Töövõtja on õhkkardinad paigaldanud vastavalt nõuetele ja tegemist ei ole puudusega. Kostja ei ole tõendanud, et õhkkardinad ei tööta, kuna töövõtja ei ole paigaldanud neid vastavalt lepingutingimustele. Tulenevalt eksperdi antud ütlustest ja töövõtja 28.10.2014 e-kirjas antud selgitustest nähtub, et õhkkardinate töö on häiritud seoses elektritöödega, mis aga ei kuulunud töövõtja kohustuste hulka.
26.Pultides juhtmeaukude olemasolu kohta märkis kohus, et tulenevalt kostja 20.08.2014 e-kirjast nähtub, et kostja on andud töövõtjale juhised viia kaablid seina taha (I kd, tl 103). Seega on usutavad hageja väited, et töövõtja juhistel viidi kaablid seina peal seina taha, mistõttu jäid pultidesse juhtmeaugud. Seega on töövõtja teinud tööd vastavalt tellija juhistele ning ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest tulenevalt VÕS § 641 lg-st 3. Tegemist on pisipuudusega, mis ei saa olla aluseks töövõtutasu maksmata jätmiseks.
27.Kuna kostja on loobunud oma vastuväidetest seoses puudustega, et bussijaama õhkkardin on paigaldamata (II kd, tl 87) ja puitklots toetab torustikku, siis kohus ei anna nimetatu osas hinnangut.
28.Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja väited, et töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Isegi, kui mõnes töös esineb vajakajäämisi või on töö teostatud lohakalt, siis ei ole tegemist sellise puudusega, mille alusel saaks kostja keelduda tasu maksmisest juhindudes VÕS § 111 lg-st 1. Kuna töövõtja on oma töö teostanud suuremas osas ja oluliste puudusteta, siis tulenevalt VÕS § 111 lg-st 3 ei või kostja kohustuse täitmisest keelduda, kuna see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik ja ei vastaks hea usu põhimõttele. VÕS § 111 lg 3 järgi saaks tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul aga ei ole kostja välja toonud, kui palju kuluks mingi puuduse kõrvaldamiseks.
29.Kostja poolt esitatud Kaldram OÜ 15.09.2017 hinnapakkumine (I kd tl 198) ei ole asjakohane tõend. Tõend on allkirjastamata. Pakkumine on tehtud vastavalt Vironia Kaubanduskeskuse laienduse VKKVJ põhiprojektile ning ei arvesta tegelikku olukorda. Samuti on pakkumine koostatud mittepädeva äriühingu poolt. Vastavalt majandustegevuse registrile on Kaldram OÜ tegevusala üldehitamine (I kd tl 209).
30.Maakohus viitas VÕS §-le 643, § 644 lg-le 1, § 644 lg-le 2, § 644 lg-le 3 ja lepingu ple 13.2 (I kd tl 14) ning märkis, et kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna ei ole töövõtjat teavitanud mittevastavusest õigeaegselt. Kohus on lugenud, et tööd tuleb kostja poolt lõplikult vastu võetuks lugeda hiljemalt 12.09.2014. Seega tulenevalt lepingu p-st 13.2 oli kostja kohustatud tööd üle vaatama hiljemalt 19.09.2014. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega põhjendusi, et tal ei olnud võimalik töid nimetatud ajaks üle vaadata. Kohtule esitatud tõenditega - kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, valminud ehitise ülevaatuse akt (III kd tl 29-77), on tõendatud, et teostatud tööde ülevaatus toimus järjepidevalt. Käesolevas asjas tugineb kostja puudustele, millest kostja on teavitanud töövõtjat 30.12.2014 e-kirjaga. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta ei saanud teatada väidetavatest puudustest töövõtjale varem. Ekspert ja tunnistaja on andnud ütlusi, et etteheidetud puudused olid nähtavad
juba töö tegemise ajal ning et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil. Lisaks on kaetud tööde aktides kinnitatud, et tööd on teostatud vastavalt projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Isegi kui lugeda, et kostja sai tööd üle vaadata alles 29.10.2014 (I kd, tl 104), ka siis on kostja 30.12.2014 tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele hilinenult. Käesolevas asjas ei esine ka VÕS §-s 645 sätestatud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
31.Kostja palub 14.06.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
32.Maakohus jättis 12.09.2018 määrusega ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kostja seadusliku esindaja CC vande all ülekuulamiseks.
33.Kaetud tööde aktid ei ole allkirjastatud kostja seadusliku esindaja CC poolt, kellel vastavalt töövõtulepingu p-le 12.1. oli ainsana õigus seda teha. Kaetud tööde aktid nr K110-24 ja VK 110-26 ei ole asjakohased tõendid.
34.Aktid 1225, 1228, 1229, 1230, 1232, 1238 on koostatud tagantjärgi. Kuus esimest akti on koostatud hageja esindaja enda poolt ja viimane akt Contilora OÜ endise juhatuse liikme AA poolt. Ka hageja ei väida, et tema poolt esitatud PDF-failid oleks samad originaalaktid, mis on esitatud Contilora OÜ poolt kostjale elektronposti teel 2014. a. Kuna kohtule esitatud aktid ei ole originaalaktid, siis ei ole tõendatud ka see, et Contilora OÜ oleks kostjale 2014. a. üldse mingeid akte esitanud. Aktide esitamise elektronposti teel on kohus lugenud tõendatuks tunnistaja XX ütlustega, mis on üldsõnalised, ebamäärased, ebakindlad ja vasturääkivad.
35.Töövõtja kohustus töö üle anda ei kao seoses piisavalt pika aja möödumise ega töö kasutusele võtmisega, samuti ei teki tellijal aktiivset kohustust nõuda töövõtjalt endale tööde üleandmist (vt ka RKTKo nr 2-14-61484, p 17).
36.Kohus on otsustanud selle üle, milline oli pooltevaheline praktika (väidetavalt aktsepteeris kostja töövõtja poolt teostatud töid arvete tasumisega, mitte aktide allkirjastamisega) üksnes ühe menetlusosalise poolt esitatud tõendite põhjal, lükates tagasi kõik need tõendid, mida teine menetlusosaline nendesamade asjaolude kohta kohtule esitada soovis (CC ärakuulamine). Pooltevahelist praktikat ei saa kindlaks teha tunnistaja XX ütlustele tuginedes, sest tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel ei olnud tunnistaja enda sõnul osaline, samuti ei teadnud ta midagi Contilora OÜ ja kostja vahelistest kokkulepetest. Arve osalise tasumisega väljendas kostja üksnes tahet arve osaliselt tasuda, aga mitte töid vastu võtta või akti aktsepteerida (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsus nr 2-10-35558, lk 6).
37.Töödel esinevad lepingulised puudused, mis on eksperdi poolt tuvastatud, ongi lepingutingimustele mittevastavused. Meelevaldne on väita, et üksnes töö kasutamisega seonduvad puudused on olulised puudused, mis annavad aluse töö vastuvõtmisest keeldumiseks – kõik ülejäänud lepingutingimustele mittevastavused on aga „pisipuudused“, mis tööde vastuvõtmist ei sega ning mida põhimõtteliselt ei peagi kõrvaldama. Kohus oleks pidanud töödes esinevate puuduste kindlakstegemisel olema seotud TS ekspertarvamusega (TsMS § 232 lg 3) ning jätma tähelepanuta tunnistaja XX ütlused. XX oli töövõtja töötaja (sisuliselt on tunnistaja pidanud hindama enda töö kvaliteeti).
38.Kui ehitajaga oli tegelikult kokku lepitud, et ehitamine peab vastama kõrgematele nõuetele, tuleb nendest ka lähtuda (RKTKo nr 3-2-1-56-02, p 17). Pooled olid kokku leppinud kokku töö kõrges kvaliteedis ning selle täielikus kooskõlas lepingu tingimustega (sh projektiga) (vt lepingu p 4.3, 6.1). Need kriteeriumid, mille alusel
maakohus tuvastas, et kõik Contilora OÜ töös esinevad puudused on üksnes „pisipuudused“, jäävad arusaamatuks. Maakohus pidanuks tuvastama, kas kostja poolt väljatoodud puudused kujutavad endast lepingutingimustele mittevastavusi või mitte. Isegi, kui omanikujärelevalve ei märganud Contilora OÜ poolt teostatud töödel esinevaid vigu, ei õigusta see Contilora OÜ poolseid lepingurikkumisi ega ehituspraaki (vt ka RKTKo nr 3-2-1-60-15, p 13).
39.Kohus leidis ebaõigesti, et töövõtulepingu sõlmimisel terastoru materjali kokku ei lepitudki või et see tuli alles tööde käigus poolte vahel kooskõlastada. Kohus eiras töövõtulepingu p-i 2.3. Töövõtja teadis või pidi teadma juba lepingu sõlmimise hetkel võimalikust vastuolust (projekti seletuskiri vs materjalide spetsifikatsioon). Töövõtulepingu lisaks on veel kaks 27.09.2013 hinnapakkumist, mis ei jäta ehituses kasutatavate materjalide osas tõlgendamisvõimalust. Kostja sai materjalide ja seadmete kooskõlastuslehte allkirjastades sellest aru selliselt, et temaga kooskõlastataksegi torude tootja ja kood, aga mitte materjal, mis oli kokku lepitud juba varem. Kuna torud ei ole hinna poolest samaväärsed, siis oleks pooled pidanud samaaegselt vähendama töövõtulepingus kokkulepitud hinda. Poolte tahte tuvastamisel ei saa tugineda ekspertarvamusele. Kuna kostja ei ole ekspert, siis ei pidanud ta Borusan Mannesman toru kooskõlastades aru saama, et see ei ole tsingitud (vt ka RKTKo nr 3-2-1-56-02, p 17).
40.Maakohtu järeldused, mis puudutavad Contilora OÜ poolt värvimata jäetud klambrialuseid ja seinaviile ning kruntimata küttetoru, on ekslikud. Ekspert on kohtule selgitanud, et torude keevituse ja liitekohtade värvimine toimubki alles tööde lõppjärgus – seega ei saa otsuses esitatud väide („Lisaks on eksperdi ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et kostjale olid näha torutööd nende tegemise ajal [...]“) olla õige. Lisaks ei ole kostja ühtegi kaetud tööde akti allkirjastanud. Eksperdi ja tunnistaja XX ütlused on vastandlikud. Contilora OÜ pidi tegema sellise töö, mis vastaks töövõtulepingule ja projektile (sh järgima kõrgemaid kvaliteedinõudeid).
41.Kütteisolatsioonile paigaldamata kinnitustraatide ja lahtitulnud teipide osas ei ole kohus arvestanud eksperthinnanguga ega eksperdi poolt istungil antud ütlustega. Maakohtu poolt viidatud Paroc majade tehnosüsteemide isolatsioonide paigaldusjuhendis (lk 4) on joonis, millel on kinnitustraadid (põikiklambrid) – kujutatud isolatsioonil 300 mm vahega – täpselt nii, nagu seda väidab ka ekspert.
42.Pressterase klambritel puuduvate tihendite osas jääb arusaamatuks, kas Contilora OÜ ei pidanudki järgima projekti, mille alusel leidis kohus, et tegemist on „pisipuudusega“ ning et kas selliseid puuduseid ei peagi kõrvaldama.
43.Õhkkardinate ühendussõlmede osas jääb arusaamatumaks järeldus, et Contilora OÜ tööle ei ole võimalik etteheiteid teha, kuna viimane on oma kohustuse „suuremas osas“ täitnud. Lepingu kohaselt tuleb tööd teostada täielikult ja projektile vastavalt, aga mitte üksnes „suuremas osas“ ja kasutades mingeid enda poolt välja mõeldud alternatiivseid (odavamaid, kiiremaid, kergemini teostatavaid) lahendusi.
44.Tamrexi pinnal sadevee kanali isolatsioonil puuduva aurutiheduses osas jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, mille kohaselt pidi töövõtja täitma kohustuse üksnes „suuremas osas“ ja „mõningate probleemide“ esinemine ei kujuta puudust, mida peaks kõrvaldama. Eksperdi hinnangul on tegemist sellise puudusega, mis on raskesti kõrvaldatav – seega ei saa seda mitte ühelgi juhul kvalifitseerida „pisipuuduseks“.
45.Maakohtu järeldused alupex torul paiknevate kuulkraani kinnituste osas leidis kohus ebaõigesti, et töövõtja on paigaldanud kinnitused vastavalt projektile. Lisaks ei ole eksperdi arvamuse kohaselt tegemist pisipuudustega.
46.Kalorifeede küttesõlmede lahendus peab vastama kokkulepitud lepingutingimustele ja ehitusprojektile.
47.Seadme 302 küttesõlme kinnituse osas on kostja tõendanud, et Contilora OÜ töös esinevad puudused (vt 06.03.2018 eksperthinnang ja eksperdi ütlused).
48.Torustike ja seadmete markeerimata jätmise osas ei ole maakohtu etteheide eksperdile, nagu poleks viimane selgitanud, kust ekspert võtab, et 40% markeeringutest on puudu, põhjendatud. Ekspert on tutvunud projektiga ning viibinud kohapeal.
49.Õhkkardinate mittetöötamise täpse põhjuse kindlakstegemise ja tõendamise kohustus lasub töövõtjal, mitte kostjal. Kostjapoolne kohustus tuleb lugeda täidetuks sellega, et kostja teavitas Contilora OÜ-d õhkkardinate mittetöötamisest. Vajalik ei ole, et kostja peaks tooma välja ka puuduse täpse põhjuse (RKTKo nr 3-2-1-60-15, p 14). Töövõtja algsed vastuväited (mis olid paljasõnalised) on aga osutunud ebaõigeteks.
50.Juhtmeaugud ei tekkinud pultidesse mitte seetõttu, et kaablid viidi tellija korraldusel seina taha, vaid seetõttu, et nad oli eelnevalt – ilma mingi juhiseta – ja nõuetele mittevastavalt kinnitatud seina peale. Tellija ei pea kandma neid kulusid, mis töövõtjal kuluvad nõuetele mittevastava töö ümbertegemiseks.
51.Maakohtu seisukoht, et puudused seoses torustiku toestamisega on kõrvaldatud, on vastuolus 06.03.2018 eksperthinnangus tuvastatuga.
52.Informatsioon, kui palju kulub mingi puuduse kõrvaldamiseks, on välja toodud nii hinnapakkumises, kui ka kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides.
53.See, et Kaldram OÜ 15.09.2017 hinnapakkumine on allkirjastamata, on asjaolu, mida ei ole menetluses arutatud. Pooled ei ole vaidlustanud hinnapakkumise kui tõendi ehtsust. Lisaks jääb arusaamatuks, millisele dokumendile kui mitte projektile peaks kohtu meelest hinnapakkumine põhinema. Kõik väited selle kohta, nagu eeldaks puuduste kõrvaldamine mingit erilist vee-, kanalisatsiooni- või küttetööde-alast pädevust, on ümber lükatud 06.03.2018 eksperthinnanguga, kus leitakse otsesõnu, et tegemist ei ole eriti spetsiifiliste torutööde probleemidega. Seega ei ole põhjust arvata, et Kaldram OÜ ei tuleks nende lahendamisega toime.
54.Esmalt teavitab töövõtja tellijat töö valmimisest ja seejärel peab tellija tööd üle vaatama (VÕS § 643, § 644). Tööde üleandmise kohustus lasus Contilora OÜ-l. Lisaks ei ole majandustegevuses tegutsev tellija ise asjatundja ega pea ka ülevaatust teostama koos asjatundjaga (vt ka RKTKo nr 3-2-1-60-15, p-d 13 ja 15). Seega ei pruugi ka mõistlik aeg, mille jooksul tellija töövõtjat töös esinevatest puudustest teavitama peab, hakkama ilmtingimata kulgema ülevaatuse teostamisest. Puudused, mis on selgesti nähtavad eksperdile või tunnistaja XX-le, ei ole selgesti nähtavad kostjale. Kostjalt ei saa eeldada oskust lugeda iseseisvalt tehnilist projekti ning saada aru, kas mingi lahendus on projektile vastav või mitte. Maakohus ei ole tuvastanud, millal oleks kostja pidanud Contilora OÜ tööd üle vaatama, millal kostja oleks pidanud Contilora OÜ töös esinevad puudused tuvastama, milline oleks iga puuduse puhul olnud mõistlik aeg sellest teavitamiseks ning kas kostja seda igal konkreetsel juhul järgis või mitte.
55.Käesolevas asjas esinevad kõik VÕS § 645 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Arvestades töövõtulepingu p-s 4.2. antud kinnitusi, on tööde teostamine selliselt, et need lõppkokkuvõttes ikkagi ei vasta projektile, võimalik üksnes töövõtja-poolse tahtluse või vähemalt raske hooletuse korral. Contilora OÜ teadis või pidi teadma, et ta ehitab projektile mittevastavalt, kuid kostjale ta sellest ei teatanud. VÕS § 645 lg 2 võimaldab kostjal tugineda Contilora OÜ töös esinevatele puudustele isegi siis, kui kostja kohtu hinnangul neist Contilora OÜ-d õigeaegselt ei teavitanud. Vastustaja seisukoht
56.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
57.09.07.2019 ja 16.07.2019, 26.11.2019 esitas hageja ringkonnakohtule uued tõendid ning taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks.
Ringkonnakohtu seisukoht
58.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas. Kolleegium täiendab maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
59.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde võtmata hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid – Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuse ja ehitustööde päeviku, kuna leiab, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
60.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaalõigusnorme ega menetlusnorme, mis annaks alust otsuse tühistamiseks.
61.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui jättis rahuldamata taotluse kostja seadusliku esindaja CC vande all ülekuulamiseks. TsMS § 268 sätestab, et poole võib vande all üle kuulata ainult juhul, kui teine pool sellega nõustub. Hageja ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega. TsMS § 2681 kohaselt võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Käesolevas asjas oli kostjal võimalik puudusi töövõtja töös tõendada muude tõenditega, sh dokumentaalsete tõenditega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud enda vande all ülekuulamist ringkonnakohtus ega ole taotlenud ka asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Seega ei oleks võimalik seda menetluslikku etteheidet kostja enda taotlusest lähtuvalt kõrvaldada.
62.Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millised ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks: - 27.12.2013 sõlmisid Contilora OÜ (töövõtja) ja kostja (tellija) ehituse töövõtulepingu Vironia kaubanduskeskuse laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ning küttetööde teostamiseks aadressil Järveküla tee 50, Kohtla-Järve (I kd tl 7-21); - kostja kohustus tasuma teostatud tööde eest 118 100 eurot + km (I kd tl 12); - töövõtulepingu p-des 13.1 kuni 13.4 on pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises järgmiselt: Töövõtja koostab töö või selle osa valmimisel teostatud tööde akti projekti, mille esitab tellijale ja tellija omanikujärelevalvele. Tellija on kohustatud tööd viie kalendripäeva jooksul arvates teostatud tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama. Töö mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub tellija akti allkirjastama või mitteaktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma. Juhul kui tellijal on pretensioone teostatud tööde aktis kirjeldatud tööde osas ning ta soovib esitada töövõtjale vastuväiteid, on tellija kohustatud vastuväidetes täpselt ja üheselt mõistetavalt märkima, millise osa töödest (sh proportsioon) ta vaidlustab ning piisavalt täpselt kirjeldama tööde mittevastavust lepingu tingimustele. - töövõtulepingu p-s 10.5 leppisid pooled kokku, et viimase makse suurus on vähemalt 20% lepingu kogumaksumusest, mis kuulub tasumisele, kui kõik lepingu raames teostatavad tööd on lõplikult vastu võetud, s.t absoluutselt kõik vead ja puudused on kõrvaldatud ning kõik lepingujärgsed dokumendid on tellijale esitatud; - töövõtja on väljastanud kostjale järgmised arved: 10.03.2014 vastavalt aktile nr 1225 summas 6000 eurot; 21.04.2014 vastavalt aktile nr 1228 summas 28 800 eurot; 08.05.2014 vastavalt aktile nr 1229 summas 26 760 eurot; 01.06.2014 vastavalt aktile nr 1230 summas 18 480 eurot; 26.06.2014 vastavalt aktile nr 1232 summas 26 760 eurot. Need arved on kõik kostja poolt tasutud, kuigi arvete aluseks olevad aktid on kõik tellija poolt allkirjastamata(I kd tl 22-26);
06.08.2014 ja 07.08.2014 allkirjastati ehitise lõpliku tellija Kohtla-Järve linna esindajate ja peatöövõtja ehk kostja poolt valminud ehitise ülevaatuse akt (III kd tl 76-77). Valminud ehitise ülevaatuse aktis ei ole esitatud pretensioone tööde osas, mida teostas töövõtja kostjaga sõlmitud lepingu alusel; - Vironia kaubanduskeskus on kasutusel ja töötab; - 20.08.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja kohtumisel kokkulepitud veel teha tulevate tööde osas : Telora märkused, pumpade eemaldamine, soojasõlme + ventkambri skeem ja tähistused, õhkkardinate regulaatorite kaablid seina taha (I kd tl 103); - töövõtja on väljastanud kostjale 26.08.2014 viimase akti nr 1238 ja vastavalt sellele arve summas 29 132,40 eurot (I kd tl 26). - Kostja on 12.09.2014 tasunud arve nr 140021 osaliselt 20 132,40 eurot, tasumata on 9000 eurot; - 28.10.2014 saatis töövõtja tellijale järelpärimise arve maksmata osa kohta, milles kirjutab „lubasid pärast 25.1014 tähtaja ületanud arve nr 140021, millest on maksmata 9000 eurot, ära maksta. Ei ole laekunud“. Kostja vastas sellele samal päeval, milles märkis, et ilmnesid probleemid õhkkardinatega – ei ole korrektselt seadistatud, ning enne probleemi lahenemist töid vastu ei võeta (I kd tl 104); - 30.10.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teatega teostamata töödest: veemõõtjad paigaldada selliselt, et oleks võimalik nende ekspluatatsioon; katmiskraan paigaldada; õhukardinate regulaatorid seinadele paigaldada; tagumiste õhukardinate elektriühendus teostamata – ei saa kontrollida; torustikud, seadmed markeerimata. Soojasõlmes, ventkambris tähistused ja skeemid lamineerida ja seinale kinnitada (I kd tl 105), mille teostamisel lubas lõppmakse kohe ära kanda; - 30.12.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teostamata või projektiga vastuolus olevatest töödest (I kd tl 120), millistele puudustele tellija tugineb ka oma vastuväidetes hagile; - 17.08.2015 loovutas töövõtja töövõtulepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (I kd tl 30-31); - 02.06.2017 on töövõtja Contilora OÜ äriregistrist kustutatud.
63.Pooled vaidlevad, kas hageja kohustus on kohaselt täidetud ja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
64.Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1 mõttes). Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaksid õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine.
65.Lepingus leppisid pooled kokku töö üleandmises, st kostjal oli VÕS § 638 järgi kohustus valmis töö vastu võtta. Vaidlust pole selles, et kostja pole tööd vastu võtnud, vaid on sellest erinevatel põhjustel keeldunud. VÕS § 638 teine lause võimaldab lugeda töö siiski vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja leiab, et selle normi kohaldamise eeldused on täidetud, aga kostja vaidleb vastu.
66.Kokkuvõtvalt sisaldab VÕS § 638 teine lause nelja eeldust: - töö on valmis, - töövõtja pakub töö üleandmist, -
töövõtja pakkumisest on möödunud mõistlik aeg, tellijal puudub alus keelduda töö vastuvõtmisest, st eelkõige, et töö on lepingukohane või sellel esinevad puudused ei ole sedavõrd olulised, et võiks anda alust töö vastuvõtmisest keelduda.
67.Pooled ei vaidle, et alates 2014. aasta suvest on kaubanduskeskuse juurdeehitus valmis ja kasutuses. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hiljemalt 20.08.2014, kui kostja saatis töövõtjale esimese kirja puuduste kohta, oli võimalik hageja poolt teostatud tööde ülevaatamine. Töövõtja saatis kostjale 26.08.2014 viimase akti ja vastavalt sellele arve viimase osamakse summas 29 132,40 eurot tasumiseks.
68.Kuigi 20.08.2014 ei määranud töövõtja kostjale töö vastuvõtmiseks konkreetset tähtaega, siis saab lugeda mõistlikuks ajavahemikku 20.08.2014 kuni 26.08.2914, mil töövõtja väljastas viimase akti. Kui puudus sisuline alus keelduda töö vastuvõtmisest, siis pidanuks kostja talle pakutud töö vastu võtma viie tööpäeva jooksul alates 26.08.2014, st hiljemalt 01.09.2014.
69.Kostja nõustub ka maakohtu poolt tuvastatuga, et igal juhul tuleb töö lugeda vastuvõetuks alates 12.09.2014, mil kostja tasus osaliselt viimase arve.
70.Eelnevast tuleneb, et VÕS § 638 teise lause neljast eeldusest on kolm täidetud, st kaubanduskeskuse laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ja küttetööd olid valmis, töövõtja pakkus nende üleandmist ja 12.09.2014 möödus mõistlik aeg tööde vastuvõtmiseks. Järelikult sõltub vastus küsimusele, kas töö saab lugeda vastuvõetuks, viimasest eeldusest, kas kostja tellijana võis keelduda töö vastuvõtmisest.
71.Asjas on läbi viidud ehitustehniline ekspertiis, mis tuvastas töövõtja töös järgmised puudused: - tuletõrjevee toruna on kasutatud musta toru tsingitud toru asemel; - torustikud on kohati värvimata ja see ei vasta projektile; - toruisolatsioonile on kinnitustraadid paigaldamata; - paljudes kohtades pressterase kinnitusklambritel puuduvad tihendid; - sadeveetorustiku aurutihedusel on probleemseid kohti, - alupex torul kahes kohas ei olnud kraanidel mõlemapoolset kinnitust; - kalorifeeride küttesõlmedel on puudu põranda külge kinnitatud raam, mille külge sõlm kinnitada, - seadme 302 kinnitus ei ole piisav; - puudu on umbes 40 % torustike markeeringutest, õhkkardinate skeeme ei leidnud; - puitklots veetoru all ei ole korrektne paigaldusviis, - tuletõrje veevõtutorustik on must terastoru, millel esineb ebakvaliteetset värvimist; - õhkkardinate ühendustorud olid osaliselt värvimata ja õhkkardinatel puuduvad magnetklapid.
72.Siiski ei anna igasugune puudus töös alust selle vastuvõtmisest keelduda. Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.
73.Niisiis tuleb järgmiseks hinnata, kas need puudused, mille osas hageja ei ole tõendanud töö lepingukohasust, on olulised.
74.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb oluliseks puuduseks, mis annab alust keelduda töö vastuvõtmisest, ehitustöövõtulepingu puhul pidada eelkõige puudust, mis takistab ehitise kasutamist kas tervikuna või suures osas või mis mõjutab märkimisväärselt ehitise püsivust ja ohutust. -
75.Ekspert ei ole tuvastanud, et esiletoodud puudused oleksid olulised eelmises punktis kirjeldatud tähenduses. Ekspert selgitas kohtuistungil, et tegemist ei ole oluliste puudustega hoone kasutamise mõistes. Oluline puudus on see, mida peaks vältimatult likvideerima Need puudused on lepingulised ja rahalised, hoone kasutamist need ei sega (II kd, tl 163).
76.Lisaks saab puuduste olulisuse hindamisel võtta arvesse ka asjaolu, et põhitellija on praeguseks juba üle viie aasta hoonet sihipäraselt kasutanud.
77.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kostja poolt esiletoodud puudused ei ole sedavõrd olulised, et õigustaksid kostja keeldumist võtta töö vastu. Järelikult tuleb lugeda töö VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks. Vastavalt eespool tuvastatule tuleb vastuvõtmise ajaks lugeda 12.09.2014.
78.Kuna kostjal ei olnud alust keelduda töö vastuvõtmisest, siis saab hageja nõuda lepingus kokku lepitud tasu maksmist.
79.Töö vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid.
80.Kostja keskseks vastuväiteks on kogu menetluse ajal olnud see, et ta ei pea maksma osaliselt tegemata ja puuduliku töö eest. Tasumisest keeldumise alusena on kostja tuginenud VÕS § 111 lg-le 1 ja töövõtulepingu p-le 10.5.
81.VÕS § 111 lg 1 järgi võib tellija keelduda tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Töövõtulepingu p 10.5, milles pooled leppisid kokku, et viimase makse, mille suurus on vähemalt 20% lepingu kogumaksumusest, kuulub tasumisele, kui kõik puudused on kõrvaldatud, kordab sisuliselt VÕS § 111 lg-s 1 sätestatut ega anna kestvat alust keelduda töövõtulepingu järgse tasu maksmisest.
82.Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (vt RKTsKo otsus nr 3-2-1-80-08 p 33).
83.Käesoleval ajal ei ole tellijal töövõtja vastu enam puuduste kõrvaldamise nõuet. Tal ei saaks seda ka olla, sest töövõtja on registrist kustutatud.
84.Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt RKTsKo otsus nr 3-2-1-80-08 p 32).
85.Vastuses hagile märkis kostja, et Contilora OÜ võlgneb kostjale tunduvalt suurema summa, kui seda on hageja poolt nõutavad 9000 eurot või koos viivistega 18 000 eurot ning kostja on nimetatud nõuded Contilora OÜ nõudega juba ammu tasaarvestanud ( I kd, tl. 42). 28.09.2018 korraldaval kohtuistungil kostja loobus oma tasaarvestuse
vastuväitest. Maakohus arutas kostjaga võimalikke vastuväiteid tasunõudele, kuid kostja jäi selgesõnaliselt selle juurde, et ta ei soovi hinna alandamist ega kahju hüvitamist. Kostja keeldub maksmast üksnes VÕS § 111 ja lepingu p 10.5 alusel (II kd, tl 86). Vastuväite esitamise aluseks õiguskaitsevahendi valimine on kostja enda otsustada. Kuna hageja tasunõue on sissenõutav ja kostja ei ole esitanud sellist vastuväidet, mis käesoleval ajal tasunõude välistaks, ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas ja millised kostja poolt väljatoodud puudused on kõrvaldamata ja kui palju maksaks nende puuduste kõrvaldamine. Seetõttu ringkonnakohus sellekohaseid poolte väiteid ei hinda. Maakohtu otsus on kostja valitud õiguskaitsevahendit arvestades igal juhul seaduslik ja põhjendatud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
88.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
89.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.