Asjaõigus › Omandiasjad

2-18-11447 resolutsiooni p-s 1.2 näidatud rahasumma laekumist pangakontole. Eluruumi vabastamise kohustuse mittetäitmisel tõstetakse H-J K eluruumist välja. Kinnisasja selle osaks või päraldiseks mitteolevatest esemetest vabastamise kohustuse täitmata jätmisel, kohustub H-J K hüvitama P Vile koristus- ja prügiveokulu 2000 euro ulatuses. H-J K tasub kuni valduse üleandmiseni kinnistul tarbitud kommunaalteenuste eest.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on P Vi hagi H-J K vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutustasu nõudes ning H-J K vastuhagi P Vi vastu kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ja pärandvara ühisuse lõpetamiseks. Pooled on 06.05.2019.a esitanud kohtule kompromissi, kus P V ja H-J K on kokku leppinud, et vaidlus pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes tsiviilasjas nr 2-18-11447 lõpetatakse kompromissiga. Pooled lepivad kokku, et kompromissi kinnitavale menetluse lõpetamise määrusele kohaldatakse seaduses ettenähtust lühemat tähtaega. Lühema tähtajana on pooled kokku leppinud seitse kalendripäeva. P V taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse talle pool hagi esitamisel kaasomandi lõpetamise nõudes tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. H-J K taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse talle pool vastuhagi esitamisel kaasomandi lõpetamise nõudes tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

2-18-11447 lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus kaasomandi lõpetamise (s.o pärandvara ühisuse lõpetamise) nõude osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-18-11447 poolte poolt pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Ülejäänud menetluskulude osas võtab kohus seisukoha tsiviilasja lõpplahendis. Kohus lühendab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega (TsMS § 661 lg 4). TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Pooled on hagilt ja vastuhagilt tasunud kaasomandi jagamise nõuetelt riigilõivu 300 eurot. Võttes arvesse, et pooled on käesolevas asjas lõpetanud vaidluse ühes osas kompromissiga, siis kuulub vastavatelt nõuetelt riigilõvi pooles ulatuses pooltele tagastamisele. P Vile tuleb tagastada pool hagi esitamisel kaasomandi lõpetamise nõudes tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. H-J Kile tuleb tagastada pool vastuhagi esitamisel pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

2-18-11447

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.