Asjaõigus › Omandiasjad

Jätta kasutustasu nõude menetluskulud P V kanda ja isikliku kasutusõiguse nõude menetluskulud H-J K kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli P V hagi H-J K vastu ühisomandi lõpetamise ja kasutustasu nõudes ning H-J K vastuhagi P V vastu kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmise kohustamise ja pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes. Pooled sõlmisid ühisomandiks oleva kinnistu lõpetamise nõudes kompromissi ja kohus lõpetas selles osas menetluse 14.05.2019.a määrusega. Menetlus jätkub hageja kasutustasu nõudes ja vastuhageja isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes. Vastuhageja avaldas 15.04.2019.a menetlusdokumendis, et soovib tagasi võtta nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Hageja nõue P V ja H-J K on võrdsetes mõttelistes osades kinnisasja, asukohaga xxxx (kinnistusregistri registriosa xxxx) ühisomanikud. Nii hageja kui ka kostja omandasid kaasomandiosa 30.06.2013.a surnud O K (sündinud xxxx, isikukood xxxx) pärijatena. xxxx krundi suurus on 1800 m2 ning sellel asub 5 elutoa, 1 köögi ja 1 tualetiga elamu eluruumide üldpinnaga 94,6 m2. Kostja kasutas elamut pärandaja xxxxx. Ka peale pärandi avanemist kasutab kostja kogu kinnisasja, sh kagejale kuuluvat kaas(ühis)omandi osa üksnes oma vajadusteks. Hagejal ei ole olnud võimalik asuda oma kaasomandiosa mõistlikul viisil kasutama (näiteks osa elamus asuvate ruumide üürile andmisega), vaid talle kuuluvast esemest (kaasomandiosast) saadavaid eeliseid (kasutuseeliseid) on tarbinud üksnes kostja. Hageja teatas 31.05.2018 kirjas kostjale, et soovib alates 01. juulist 2018 talle kuuluva omandiosa kasutamise eest üüri (kasutustasu) summas 500 (viissada) eurot kalendrikuus, mis kuulub maksmisele iga kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. Kasutustasu suurus vastab kinnisvaraportaalides avaldatud kuulutuste järgsele keskmisele üürile xxxx asuva võrreldava suurusega korteri (majaosa) üürile andmisel. Üürihinna tase xxxx piirkonnas on viimastel aastatel stabiilselt püsinud tasemel 11 eurot ühe ruutmeetri eest, seega on üür 94,6 m2 suuruse korteri eest ca 1040 eurot kuus. xxxx elamu tervikuna kasutamisel kaasneb sellega ka krundi ainukasutus (krundi suurus on 1800 m2). Seega on hageja küsitav üürihind kõnealuse kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa kasutamise eest pigem alla keskmise turuhinna taset. Kostja ei olnud 10.juuliks 2018.a kasutustasu tasunud ja hageja tegi 11.07.2018 kostjale vastava meeldetuletuse, lisades, et hilinemisega tasumise korral nõuab ka seaduses sätestatud määras viivist (8% aastas, iga viivitatud päeva eest lisandub viivist 0,11 eurot, s.o 500x0,08:365=0,1095 eurot). Hageja nõue kostja vastu on mõista H-J K P V kasuks välja kasutustasu xxxxx linnaosas xxxx (kinnistusregistri registriosa xxxx) asuva kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa kasutamise eest kolme aasta jooksul, s.o alates 1. augustist 2015 kuni 30. juulini 2018 summas kaheksateist tuhat (18 000) eurot tasumisega P V kontole nr xxxx; Mõista H-J Klt P V kasuks välja kasutustasu xxxx linnaosas xxxx (kinnistusregistri registriosa xxxx) asuva kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa kasutamise eest alates 01. augustist 2018 kuni kaasomandi

lõpetamiseni igakuuliselt summas viissada (500) eurot, mis tuleb tasuda jooksva kuu 10. kuupäevaks P V kontole nr xxxx; Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuded põhjendamatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei valda ainuisikuliselt kinnistut ja elamut. Hagejale kuulub samuti elamu otsene valdus. Hagejal on olemas elamu võtmed ning hageja hoiustab mitmes ruumis endale kuuluvaid asju nagu nt integreeritav elektriahi, õlleankur ja kõlarid. Kostja ei ole keelanud hagejal kinnistut ja sellel asuvat elamut kasutada, mida kinnitab fakt, et hageja hoiustab enda asju kinnistul. Hageja väide, et ta ei saa oma osa kinnistust üürile anda, ei ole seadusega kooskõlas. Kuna tegemist on pärandvara ühisusega (ühisomandike osad on pärandvaras kindlaksmääramata ning ebaselge on pärandvara koosseis) ning hageja ja kostja näol on tegemist kaaspärijatega, siis hagejal ei olegi võimalik iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnistut enne, kui pärandvara ei ole kaaspärijate vahel ära jagatud. Kostjal kui pärandaja üleelanud abikaasal õigus ainuisikuliselt abikaasade ühist kodu kasutada ja seda ilma kellelegi tasu maksmata. Isegi kui jaatada hageja õigust kaasomandi osa eest kasutuseelise nõude esitamiseks (millisega kostja kindlasti ei nõustu), on hageja esitatud nõude periood vale. Hageja on saanud kinnisasja ühisomanikuks 02.03.2017.a, aga kasutuseelise nõude on ta esitanud varasema perioodi eest. Isegi kui jaatada hageja õigust kaasomandi osa eest kasutuseelise nõude esitamiseks (millisega kostja kindlasti ei nõustu), on hageja kasutuseelise nõuded Riigikohtu praktikaga vastuolus nii oma sisu kui tõendatuse osas. Hageja ise tugineb hagis sellele, et konkreetne elamu on mõeldud kasutamiseks ühepereelamuna (elamu ei ole reaalosadeks jagatav). Seega ei ole tõenäoline leida elamule üürnikku, kes oleks valmis võõra inimesega (kostjaga) kodu jagama. Seega, isegi kui hagejal oleks kasutuseelise hüvitamiseks õiguslik alus, siis oleks hageja kasutuseelise turuväärtus 0 eurot. Kostja esitas vastuhagi ja nõuab kinnistul xxxx asuvale elamule ja elamu teenindamiseks vajalikule maale tasuta eluaegse kasutusõiguse seadmist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhageja nõue tasuta eluaegse kasutusõiguse seadmiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §) 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Vastuhageja on soovinud tagasi võtta nõude tasuta eluaegse kasutusõiguse seadmiseks, vastukostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus jätab TsMS 423 lg 1 p 2 alusel vastuhageja nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks läbi vaatamata. Hageja ja kostja on kinnistu Xxxx suhtes ühisomanikud. Pooled omandasid kinnistu Xxxx surnud O K pärijatena. Pärimisseaduse § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. P V ja H-J K kuulub seega pärandvara ühisus kinnistule Xxxx Tallinn.

Ühisomand on AÕS § 70 lg 4 järgi kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub ühisomanikele, hagejale ja kostjale, ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Hageja poolt kostjale 31.05.2018.a saadetud kirjast võib järeldada, et hageja on soovinud kostjaga kokku leppida kasutustasu saamises. Nimetatud kirjas on hageja kirjutanud, et käesoleva ajani on kogu pind olnud kostja ainukasutuses ja hageja soovib saada alates 01.07.2018.a kostjalt üüri hagejale kuuluva kaasomandiosa kasutamise eest summas 500 eurot kuus iga kuu 10.kuupäevaks hageja kontole. Kostja on hageja kirjale 13.07.2018.a vastanud, et soovib kinnisasjale tasuta eluaegse isikliku kasutusõiguse seadmist. Kostja on märkinud, et kui ta ei ole hiljemalt 15.08.2018.a saanud hageja vastust isikliku kasutusõiguse saamisel ettepanekule või kui vastus on keelduv, pöördub kostja kohtusse isikliku kasutusõiguse saamise nõudega. Kostja ei ole vastanud hageja ettepanekule leppida kokku kasutustasu saamises. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Hageja väitel on kostja omandanud kogu ühisomandisse kuuluva eseme kasutamisest saadava tasu (kasutuseelised) ilma igasuguse poolte kokkuleppeta selles, et hageja jääb ilma ühisest asjast saadavast kasust. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-93-12 ja 2-14-11930 asunud seisukohale, et ühisomandi eripära arvestades, ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Hüvitama ei peaks mitte saamata jäänud kasutuseeliseid kui kahju, vaid hüvitama peaks õigustatud isiku osa kasutuseelistest, kuid arvestades ühisomandi eripära. Arvestades, et ka pärimise läbi omandatud varale tekib ühisomand sarnaselt abielu ajal omandatud varale, leiab kohus, et Riigikohtu seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas vaidluses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu järeldus, et oma kasutuseelise maksmapanemiseks tuleb hagejal esitada hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks sh ka pärandvara ühisusse kuuluva kasutuseelise jagamiseks. Esitatud alusel, kus hageja nõuab TsÜS § 62 lõikes 1 nimetatud asja kasutamise eelise (kasutuseelise) hüvitamist AÕS § 85 lg 1 kohaselt, tuleb nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kasutustasu nõude menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise menetluskulud jätta H-J K kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja on esitanud menetluskulude nimekirjad. Kohus määrab menetluskulude jaotuse, aga ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Nimelt on pooled sõlminud osades nõuetes kompromissi ja TsMS § 168 lg 3 kohasel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole

menetluskulude nimekirjas eristanud kulusid, mis jäävad poolte endi kanda ja kulusid, mille väljamõistmist taotletakse vastaspoolelt. Peale kohtulahendi jõustumist tuleb pooltel oma menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi täpsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

15.05.2019 kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.