Asjaõigus › Omandiasjad

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, hageja nõue ja vastuväited vastuhagile

abikaasade QQ ja kostja ühine kodu. Kodust ilmajäämise korral tuleb kostjal üürida korter, mis tähendab suuri rahalisi väljaminekuid. Kui hageja soovis jätkuvalt kinnistu kaasomandi jagamist, ei saanud seda teha viisil, mille pakkus välja hageja. Kostjal ei olnud raha, et osaleda kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja pealegi soovis ta kinnisasjal elada kuni oma surmani. Kinnistu reaalosadeks jagamine ei olnud võimalik. Ainus mõistlik viis pärandvara jagada, oli teha seda avalikul enampakkumisel. Hageja esitas kaasomandi lõpetamise nõude, aga tegelikult kuulus kinnisasi hageja ja kostja ühisomandisse. Hageja ei saanud kaasomandi lõpetamise nõuet esitada. Pealegi maksis hageja riigilõivu seaduses nõutust vähem. Eelneva tõttu tuli hageja hagi jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamise korral tuli hagi jätta rahuldamata. Hageja kasutuseelise hüvitamise nõuded olid alusetud, tõendamata ja põhjendamatud. Kostja ei vallanud ainuisikuliselt kinnistut, vaid seda valdas ka hageja, kes omas elamu võtmeid ja hoiustas ruumides endale kuuluvaid asju. Kostja ei keelanud hagejal kinnistut või sellel asuvat elamut kasutada. Hageja ei saanud iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnistut enne kui pärandvara on kaaspärijate vahel ära jaotatud. Kostjal kui pärandaja üleelanud abikaasal oli ainuisikuliselt õigus abikaasade ühist kodu kasutada tasu maksmata. Isegi kui jaatada kasutuseelise nõudmise õigust, oli periood vale, sest hageja sai kinnisasja ühisomanikuks 02.03.2017. Samuti oli vähetõenäoline, et leidus inimene, kes oleks valmis võõra inimesega kodu jagama. Menetluse edasine käik

Kuivõrd pärimise läbi omandatud varale tekib ühisomand sarnaselt abielu ajal omandatud varale, tuli hagejal oma kasutuseelise maksma panemiseks esitada hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks sh ka pärandvara ühisusse kuuluva kasutuseelise jagamiseks. Hageja seda ei teinud, mistõttu tuli nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jättes kasutustasu nõude menetluskulud hageja kanda ja läbi vaatamata jäetud kostja nõude menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus

14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Maakohus jättis hageja kasutuseelise nõude rahuldamata, sest tema hinnangul ei olnud sellise nõude esitamine võimalik. Kohtutoimikust nähtuvalt maakohus hageja tähelepanu sellele eelnevalt ei juhtinud. Ringkonnakohus on sarnaselt hagejaga seisukohal, et sellise seisukoha avaldamine alles lõpplahendis oli liiga hiline ja üllatas menetlusosalisi. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praeguseid asjaolusid arvestades ei olnud kasutuseelise kui kahju hüvitise nõudmine kostjalt võimalik. See aga ei välistanud nõudmast õigustatud isiku osa kasutuseelistest. Maakohus jättis selle ebaõigesti menetlusosalistele selgitamata. Hageja ja kostja olid QQ pärijad. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147 esimene lause). See tähendab, et kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.06.2019 otsust asjas nr 2-17-4276, p 14). Kaaspärijatel on ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kuigi PärS § 147 teises lauses on kirjas, et pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid, et muuda see pärijaid kaasomanikeks. Viidatud lause tähendab vaid, et osas, milles PärS-is ja AÕS-is ühisomandit ja ühisomanike vahelisi suhteid reguleerivad sätted puuduvad, kohaldatakse kaasomandi sätteid. Pärand on pärandaja vara (PärS § 2), sh ka sellega seotud õigused ja kohustused. Kusjuures pärandvara hulka kuulub ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest (PärS § 156 lg 1). Seega kuulub ka kasutuseelis ehk teisisõnu esemest saadav kasu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1) pärandvara hulka, s.t hageja ja kostja ühisomandisse. Kuivõrd ühisomanike osad ühises asjas on määramata, ei saa ühisomanikud kasutuseelist nõuda viisil nagu kaasomanikud, kelle osad ühises asjas on määratud. Pärijatel kui ühisomanikel on ühine õigus ühist asja kasutada ja ühine õigus saada sellelt kasutuseeliseid. Eelnevast tulenevalt võib kaaspärijatest ühisomanikel olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi TsMS § 62 tähenduses kasu väljaandmise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa üks ühisomanik seda teiselt nõuda, vaid selle saamiseks tuleb ühisvara hulka kuuluv kasu omavahel jagada (vt Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p-d 14, 17 ja 19; 01.11.2017 otsus asjas nr 2-14-11930, p 14). Sellest lähtuvalt tuleb maakohtule esitada ka nõue. Samuti jättis maakohus välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Maakohus jättis välja selgitamata, kas pooltel oli kokkulepe asja kasutamise kohta. Kusjuures sellisele kokkuleppele ei ole seadusega ette nähtud vorminõuded, s.t kokkulepe võib olla ka

konkludentne. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et ühisomandis oleva kasutuseelise jagamisel on reeglina põhjendatud jagada üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist teise omaniku vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud ühisomanik võis mõistlikult võttes teise ühisomaniku käitumisest aru saada, et neil oli vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p 17; 20.12.2010 otsust asjas nr 3-2-1-137-10, p 14; 16.02.2011 määrust asjas nr 3-2-1-149-10, p 13). Veel jättis kohus selgitamata kasutuseelise väärtuse, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtuse. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kinnisasja kasutuseeliste väärtuse saab määrata seega kinnisasja kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o nt kinnisasja üürimisel saadava üüritasu järgi. See aga ei tähenda, et ühisomanikel on õigus saada kinnisasja ainukasutuse korral igal juhul pool tavalisest üüritasust. Ühisomandi puhul ei saa kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p 20). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus korrektse nõude esitamiseks, välja selgitada kokkuleppe olemasolu või selle puudumine kinnisasja kasutamise kohta ja anda pooltele võimalus tõendada ühisomandis oleva korteriomandi kasutuseelise väärtust. Mh saab kohus kasutuseelise väärtuse määramisel lähtuda TsMS §-s 233 sätestatust ning määrata selle suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja selgitamata hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, jättes lahendi olulises ulatuses põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Vastuseks kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses märgitud palvele võtta seisukoht maakohtu poolt lahendamata jäänud hageja kaasomandi lõpetamise nõude osas ja määrata selle nõudega seonduv menetluskulude jaotus, märgib ringkonnakohus, et sellises olukorras on kohaseks meetmeks täiendava otsuse tegemise nõue TsMS § 448 lg 1 p 1, 3 mõttes. Poolel on võimalik tugineda nõude lahendamata jätmisele ka apellatsioonkaebuses. Praegusel juhul ei kasutanud kostja kumbagi nimetatud võimalust, mistõttu ei oleks ka palve põhjendatuse korral võimalik seda rahuldada. Eelnevast sõltumata märgib ringkonnakohus, et maakohus on kostja viidatud hageja nõude lahendanud 14.05.2019 kompromissi kinnitavas määruses.

menetluskulude jaotus, mis seondub hageja kasutustasu nõudega pärast 31.05.2019 ja kostja nõudega, on jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.