Aktiva Finance Group OÜ hagi S K vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1896,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema
KOSTJA
S K, ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX; tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks T AS ja S K vahel sõlmitud järelmaksulepingutest ning 31.05.2021 – 28.06.2021 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 1161,87 eurot ja 02.06.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 463,57 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (1161,87 euro) tasumata jäägilt alates 03.06.2025 kuni põhinõude 1161,87 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue 47,16 eurot, viivisenõue 38,03 eurot ning sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.
1
5.Jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja S K kanda ja 6% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 427,70 eurot.
6.Välja mõista kostjalt S K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (427,70 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.08.04.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 05.06.2024 Viru Maakohtule hagi S K vastu võlgnevuse nõudes ning 03.10.2024 täiendatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja S K ja T AS neli järelmaksu müügilepingut. 07.09.2020 sõlmisid pooled järelmaksu müügilepingu nr. 1565666 seadme Apple Watch ostmiseks, mille netohind on 479,99 eurot, sissemakse 96 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Intressimäär 15,9% aastas. 22.12.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr. 1710152 seadme Samsung Watch ostmiseks, mille netohind on 359,99 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot, sissemakse 72 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 15 kuu jooksul. Intressimäär 21,9% aastas. 31.12.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr. 1715610 seadme HP 14 Athlon ostmiseks, mille netohind on 349,99 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot, sissemakse 70 eurot. Kostja kohustus järelmaksu 2
tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul. Intressimäär 21,9% aastas. 25.01.2021 sõlmiti järelmaksuleping nr. 1744950 seadme HP Envy Ryzen5 ostmiseks, mille netohind on 799,99 eurot ja lepingutasu 19,90 eurot, sissemakse 80 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Intressimäär 21,9% aastas.
3.Telia omab krediidiandja tegevusluba ning tegutseb vastavalt seadusele, järgides vastutustundliku laenamise põhimõtet ning oma sisemises tegevuses lähtub Finantsinspektsiooni poolt aktsepteeritud krediidiandja sise-eeskirjast. Kaupade müügil ja teenuste osutamisel krediiditingimustel, viiakse T AS-i poolt läbi kliendi taustakontroll, mille tulemus väljendatakse krediidireitinguna. S K oli järelmaksu müügilepingu nr 1565666 sõlmimise ajal 07.09.2020, positiivne sisemine reiting. Kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. C AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7 (Telia jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on 15%). Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil 07.09.2020 ka Telia poolt arvutatud aktsepteeritav koondreiting (sisemise taustakontrolli hinnangu näol, mis põhineb Telia poolt aktsepteeritaval riskiisul) ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1200 eurot, millest kasutuses oli 0 eurot. Maksevõimet hinnati eeskätt kliendi enda ütluste alusel. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 1201 - 2000 eurot ja igakuiste laenukohustuste summa oli 500 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Telia on kogunud ja säilitanud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta (iga esitatud järelmaksu taotluse täitmisel), olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades maksehäireregistri infot ja Creditinfo skoori) ning on kasutanud neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogia põhjal oli leitud kliendi arvestuslik netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku järgi oleks 2000 * 0,8 = 1600 eurot. Konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt: vaba raha x 25% ehk 1100 x 25% = 275 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 275 eurot, siis antud lepingu nr 1565666 puhul moodustus kuumakseks vaid 34,82 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka esmane sissemaks 20 % summas 96 eurot. 22.12.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1710152 sõlmimise ajal oli kostjal Telias positiivne sisemine reiting ning aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel ei olnud. C AS-i erakliendi riskihinnang (nn. Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7. Kostjal oli aktsepteeritav koondreiting ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1200 eurot, millest kasutuses oli 581,59 eurot. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 1201 - 2000 eurot ja igakuiste laenukohustuste summa oli 184,82 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Kostja arvestuslikuks netosissetulekuks deklareeritud sissetuleku järgi oli 2000 * 0,8 = 1600 eurot. Vabaraha osakaal oli 1415,18 x 25% = 353 eurot. Lepingu nr 1710152 puhul moodustus kuumakseks vaid 23,65 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka esmane sissemaks 20 % summas 72 eurot. 3
31.12.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1715610 sõlmimise ajal oli kostjal Telias positiivne sisemine reiting ning aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel ei olnud. C AS-i erakliendi riskihinnang (nn. Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7. Kostjal oli aktsepteeritav koondreiting ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1200 eurot, millest kasutuses oli 861,58 eurot. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 2001 eurot ja rohkem ning igakuiste laenukohustuste summa oli 308,47 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Kostja arvestuslikuks netosissetulekuks deklareeritud sissetuleku järgi oli 2000 * 0,8 = 1600 eurot. Vabaraha osakaal oli 1291 x 25% = 323 eurot. Lepingu nr 1715610 puhul moodustus kuumakseks vaid 15,54 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka esmane sissemaks 20 % summas 70 eurot. 25.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr 1744950 sõlmimise ajal oli kostjal Telias positiivne sisemine reiting ning aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel ei olnud. C AS-i erakliendi riskihinnang (nn. Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7. Kostjal oli aktsepteeritav koondreiting ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1600 eurot, millest kasutuses oli 533,26 eurot. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 2001 eurot ja rohkem ning igakuiste laenukohustuste summa oli 324,01 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Kostja arvestuslikuks netosissetulekuks deklareeritud sissetuleku järgi oli 2000 * 0,8 = 1600 eurot. Vabaraha osakaal oli 1276 x 25% = 319 eurot. Lepingu nr 1744950 puhul moodustus kuumakseks vaid 23,26 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka esmane sissemaks 10 % summas 80 eurot.
4.T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja on jätnud arved tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. T AS järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. T AS saatis 10.05.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse (kostja oli võlgnevuses 20.03.2021 ja 20.04.2021 arvete tasumisega), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.05.2021 (dtl 93). Enne lepingu ülesütlemist viivitas kostja kolme üksteisele järgneva arve tasumisega (20.03.2021, 20.04.2021 ja 20.05.2021). Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.05.2021 üles. Seoses lepingute ülesütlemisega 25.05.2021 muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1296,64 eurot. Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 47,16 eurot. Kuupäev Arve nr Tasumata Intress Maksetähtaeg summa 30.04.2021 20210405493606 73,11 tasutud 24,16 20.05.2021 31.05.2021 20210506061981 74,27 23,00 20.06.2021 28.06.2021 06202103293892 101,77 20.07.2021 28.06.2021 06202103293893 194,65 20.07.2021 28.06.2021 06202103293894 236,65 20.07.2021 28.06.2021 06202103293895 689,30 20.07.2021 Kokku 1296,64 47,16 4
T AS loovutas 07.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10, kui kostja ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas määras s.o seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 1296,64 eurolt, viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.06.2024 (1051 päeva eest) seadusjärgses määras kokku summas 365,82 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja üldtingimuste punktist 4.9. Hageja sissenõudekulude summa 25 euro kujunemine: 26.03.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot. 02.10.2024 täiendatud hagiavalduses selgitab hageja, et meeldetuletuskirjas märgitud lepingu number 1000272 on tegelikkuses kliendinumber, mis tuleneb süsteemist ning on seotud kõigi kostja ja Telia vahel sõlmitud lepingutega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
5.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 29.01.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 13.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 29.01.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 12.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 5
7.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on T AS 07.03.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 94).
9.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad T AS ja kostja vahel sõlmitud järgnevatest järelmaksu müügilepingutest: 07.09.2020 leping nr 1565666, 22.12.2020 leping nr 1710152, 31.12.2020 leping nr 1715610 ja 25.01.2021 leping nr 1744950. Samuti on tasumata 31.05.2021 – 28.06.2021 esitatud arved. Telia on lepingud üles öelnud 25.05.2021.
10.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud järelmaksu müügilepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23)
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-132-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
12.Kostjaga sõlmitud 07.09.2020 järelmaksu müügilepingu nr. 1565666 krediidi kulukuse määr oli 15,4% aastas (dtl 37-40), 22.12.2020 järelmaksu müügilepingul nr 1710152 35,70% aastas (dtl 44 – 47) ja 31.12.2020 järelmaksu müügilepingul nr 1715610 32,07% aastas (dtl 51 – 56). Nende 6
lepingute puhul ei ületatud järelmaksu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (61,56%) ning seega ei ole need lepingud VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu. 25.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr. 1744950 krediidi kulukuse määr oli 25,4% aastas (dtl 60–65), mis samuti ei ületanud järelmaksu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (60,27%) ning seega ei ole ka see leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).
13.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
14.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
15.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
16.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). 7
17.Kohus leiab, et Telia krediidiandjana ei ole elementaarselt tuvastanud, kas kostja oli krediidivõimeline või mitte - ei ole kontrollitud kostja sissetulekuandmete vastavust tegelikkusele, ei ole analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet, et tuvastada nii sissetulekuid kui ka kohustusi, ei ole tehtud päringut rahvastikuregistrisse (ülalpeetavate kohta), samuti ei nähtu päringuid maksehäireregistrisse jne. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid (kontrolli kostja krediidivõimekuse kohta), ei oleks saanud krediidiandjana jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Samuti tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.
18.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
19.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kõigi lepingute lõpptähtajad on saabunud, seega on kõik krediidisummad sissenõutavaks muutunud.
20.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. Käesoleval juhul olid kokkulepitud aastased intressimäärad (15,9% ja 21,9%) suuremad kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates esimese lepingu sõlmimisest 07.09.2020 kuni lepingute ülesütlemiseni 25.05.2021 oli 0% aastas. Seega kõik kostja poolt eelnimetatud perioodil tasutud intressimaksed tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks. Lisaks jääb rahuldamata hageja intressinõue summas 47,16 eurot.
21.Hagiavalduse kohaselt on intressimaksed tasumata alates 30.04.2021 arvest. Arvestades arvel märgitut ning lähtudes lepingute maksegraafikutest tasus kostja 07.09.2020 lepingu nr 1565666 alusel intressi kuni 7. osamakseni ehk 26,13 eurot, 22.12.2020 leping nr 1710152 alusel intressi kuni 4. osamakseni ehk 16,72 eurot, 31.12.2020 leping nr 1715610 alusel kuni 4. osamakseni ehk 15,47 eurot ja 25.01.2021 leping nr 1744950 alusel kuni 3. osamakseni ehk 29,61 eurot. Seega tuleb kostja poolt T AS-le tasutud intressid, kokku 87,93 eurot, lugeda põhivõlgnevuse katteks. 8
22.Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja ka lepingutasusid, siis tuleb põhivõlgnevusest maha arvata ka 28.06.2021 arvetel märgitud lepingutasude jääkväärtused kokku 46,84 eurot (12,57 + 15,70 + 18,57), mis hageja on arvestanud põhivõlgnevuse hulka.
24.Kohus selgitab, et VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale muid krediidiga seotud tasusid (nt lepingutasusid), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist põhivõlalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras (vt. hagi p 2.4) summas 365,82 eurot ning edaspidist viivist samas määras alates 06.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 1161,87 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 21.07.2021 – 05.06.2024 (s.o kuni hagi esitamiseni) 1051 päeva eest on 327,79 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 38,03 eurot (365,82 – 327,79).
26.Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt 1161,87 eurolt alates 06.06.2024 – 02.06.2025 (k.a) 362 päeva eest, mis moodustab 135,78 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 02.06.2025 seisuga kokku summas 463,57 eurot (327,79 + 135,78).
27.Hageja on taotlenud edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 03.06.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1161,87 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 698,30 eurot (1161,87 – 463,57).
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis summas 25 eurot 26.03.2024 tasulise kirja eest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Sellele vaatamata kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue ei kuulu rahuldamisele. 26.03.2024 kiri on pealkirjastatud kui „teatis nõude loovutamise kohta, koostöö ettepanek“. Kirjas ei ole viidet, et tegemist oleks T AS nõudega ning kohtu hinnangul ei ole kiri seostatav ka hagis nimetatud lepingutega. Hageja selgitus, et kirjas märgitud lepingu number 1000272 on tegelikkuses kliendinumber, mis tuleneb süsteemist ning on seotud kõigi kostja ja Telia vahel sõlmitud lepingutega, ei ole kohtu jaoks usutav, kuivõrd nimetatud numbrit ei nähtu üheltki lepingult ega arvelt. Pigem kasutab T AS oma klientide puhul ühtset personaalset 9
viitenumbrit, mis on märgitud ka igal lepingul ja esitatud arvel ning mille alusel on ka kostjal võimalik tuvastada, millisest õigussuhtest tulenevat võlgnevust temalt nõutakse. Lisaks on võlausaldajal seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (vt VÕS § 412 lg 1), mistõttu ei saa selle eest võla sissenõudmiskulusid nõuda.
29.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1734,62 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku 110,19 euro ehk ⁓ 6% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele summas 296,10 eurot (94% 315 eurost).
33.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
34.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 18,80 eurot (94% 20 eurost).
35.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
36.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma 10
käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.
37.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvad selgitused on üksnes kopeeritud esialgse võlausaldaja seletusest. Mingit analüüsi seoses kostja krediidivõimelisuse hindamisega hageja ise hagis ei ole teinud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 112,80 eurot (käibemaksuta) (120 eurot x 94%).
38.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 427,70 eurot (riigilõiv 296,10 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 18,80 eurot ja õigusabikulu 112,80 eurot).
39.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
11
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.