Aktiva Finance Group OÜ hagi W.C vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2620,16 eurot Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja:W.C (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel:
2.1.14.04.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1538896 tulenev põhivõlgnevus 29,29 eurot, viivis perioodi 21.07.2023 – 02.06.2025 eest 13,13 eurot ja alates 03.06.2025 viivis 24% aastas 29,29 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.
2.2.19.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1662818 tulenev põhivõlgnevus 84,99 eurot, viivis perioodi 21.11.2022 – 02.06.2025 eest 51,64 eurot ja alates 03.06.2025 viivis 24% aastas 84,99 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.
2.3.16.12.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1705170 tulenev põhivõlgnevus 367,63 eurot, viivis perioodi 21.12.2023 – 02.06.2025 eest 127,87 eurot ja alates 03.06.2025 viivis 24% aastas 367,63 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.
2.4.06.06.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1868159 tulenev põhivõlgnevus 194,48 eurot, viivis perioodi 21.09.2023 – 02.06.2025 eest 79,28 eurot ja alates 03.06.2025 viivis 24% aastas 194,48 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.
2.5.22.10.2019 sõlmitud seadmete kasutusepingust nr 994418 ja nr 994416 tulenev võlgnevus 136,22 eurot ja kahju 89,25 eurot.
3.Ülejäänud nõuete osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta hageja menetluskulud 51,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48,85% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 386,18 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (386,18 euro) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult W.C (edaspidi kostja) 2374,08 euro saamiseks. Kohus tegi 13.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 07.03.2025 kohtumäärusega asja menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 28.03.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
2.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingutest nr 1538896, 1538919, 1662818, 1705170 ja 1868159, ning seadmete kasutuslepingutest nr 994416 ja 994418 tulenev võlgnevus 1311,06 eurot, intressivõlgnevus 72,90 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis 871,55 eurot;
2.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.03.2025 kuni põhinõude summas 1311,06 eurot täitmiseni viivis lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
3.17.04.2025 esitas hageja kohtule alternatiivse nõude järgmiste nõuetega:
3.1.Mõista kostjalt välja lepingu nr 1538896 alusel põhiosa 45,19 eurot ja viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;
3.2.Mõista kostjalt välja lepingu nr 1662818 alusel põhiosa 104,89 eurot ja viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;
3.3.Mõista kostjalt välja lepingu nr 1705170 alusel põhiosa 387,53 eurot ja viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;
3.4.Mõista kostjalt välja lepingu nr 1868159 alusel põhiosa 214,38 eurot ja viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas; 2
3.5.Mõista kostjalt arvete nr 20220110820390, nr 20220211503207, nr 20220312698089, nr 20220413309298 ja lepingute nr 994418, nr 994416 alusel tasumata võlgnevus koduste teenuste kasutamise ja seadmete rendi eest summas 136,22 eurot ning kahjuhüvitis summas 89,25 eurot.
4.Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel 13.09.2019 sõlmitud kliendileping nr 27813911, ning 14.04.2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1538896, seadme Ulefone Armor X5, Dual-SIM ostmiseks, 14.04.2020 sõlmitud järelmaksuleping 1538919 välise kõvaketta WD My Passoirt 2,5“ 4TB USB 3.0 ostmiseks, 19.11.2020 sõlmitud järelmaksuleping 1662818 seadme JVC 55“ 55VA3000 UHD AndroidTV ostmiseks, 16.12.2020 sõlmitud järelmaksuleping 1705170 nutitelefoni Samsung Galaxy A51 ja nutitelefoni Apple iPhone SE 2020, 64GB ostmiseks, 06.06.2021 sõlmitud järelmaksuleping nutitelefon Xiaomi Note 9, 4+128GB ja kõrvaklappide Apple Airpods 2 ostmiseks, 22.10.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingud 994418 ja 994416 seadmete digiboks Arris VIP5305 ja ruuter Zyxel LTE3316 üürimiseks. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Telia Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja kohustus tasuma maksegraafikujärgselt makseid. Kostja on võlgnevuses järelmaksulepingust nr 1538896 tulenevalt alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1538919 tulenevalt alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1662818 tulenevalt alates 15. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1705170 tulenevalt alates 14. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1868159 tulenevalt alates 8. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Telia Eesti AS ütles lepingud ülesse 21.04.2022, olles andnud eelnevalt täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 20.04.2022. Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksulepingute põhiosamaksed (jääkväärtused) kogusummas 857,27 eurot (sh lepingutasu jääkväärtused summas 37,66 eurot). Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingutest tulenevatele põhiosamaksetele 228,32 eurot (57,32+58,34+59,16+53,50) ehk kokku oli järelmaksulepingteust tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1085,59 eurot (228,32 + 857,27). Vastavalt arvetele olid tasumata intressid summa 72,90 eurot (19,80+18,78+17,70+16,62). Järelmaksulepingutest tulenev võlgnevus kokku oli seega 1158,49 eurot (1085,59+72,90). Arvetel kajastuv võlgnevus koduste teenuste (koduinternet, seadmete üür, TV teenused) eest kokku 136,22 eurot (32,04+62,97+25,47+8,97+1,50+3,77+1,50). Vastavalt seadmete kasutuslepingute tingimustele kohustub kostja tasuma kahjuhüvitist seadmelepingu rikkumise korral, kuivõrd kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-ile. Seega tulenevalt kohustub kostja tasuma kahjuhüvitist 89,25 eurot. 3
Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja arvestab seega viiviseid 24% aastas. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult 03.05.2025 aadressil X . Kostja hagile vastanud ei ole.
6.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud
7.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
8.Hageja on kohtule esitanud 22.10.2019 sõlmitud ja allkirjastatud seadmete kasutuslepingud nr 994416 ja 994418 (dtl 79-80). Hageja on kohtule esitanud 13.09.2019 sõlmitud ja allkirjastatud kliendilepingu nr 27813911 (dtl 38). Samuti on hageja kohtule esitanud järelmaksu müügilepingud nr 1538896 (dtl 39-46), nr 1538919 (dtl 47-54), nr 1662818 (dtl 55-62), nr 1705170 (dtl 63-70), nr 1868159 (dtl 71-78). Järelmaksulepingud on pdf formaadis ilma poolte allkirjadeta. Hageja väitel sõlmis kostja lepingud e-poes ning esitas lepingute sõlmimise tõendamiseks järelmaksulepingu logi (dtl 45-46, 53-54, 61-62, 69-70, 77-78). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks ning krediit on kostja kasutusse antud. Hageja ei ole esitanud Euroopa tarbijakrediidi teabelehte. Lepingud sisaldasid siiski intressimäärasid, maksegraafikuid, krediidi kulukuse määrasid, kogukulu ja lepingutasusid ning lepingust taganemise tingimusi. Isegi kui lepingus ei sisaldunud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutus krediidileping siiski kehtivaks, kuna kostja sai krediidi kasutusse.
4
9.Krediidi kulukuse määrad lepingutes (14.04.2020 lepingutes 31,18% ja 32,73%, 19.11.2020 lepingus 29,75%, 16.12.2020 lepingus 25,66% ja 06.06.2021 lepingus 30,32%) jäid lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (vastavalt 61,83%, 61,56%, 60,27% ja 50,85%) piiresse. Vastutustundliku laenamise kohustus
10.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta märkinud, et otsus tehti hageja poolt järelmaksu taotluste põhjal. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja 5
kohustuste summade määramisel lähtuti tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest konservatiivsuse põhimõttest ning arvestati kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestanud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu teenindamiseks arvutati kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning sealjuures arvestati väga mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Lõplik krediidisumma ei saa kunagi ületada eelarvutatud indikatiivset standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad krediidiotsused. Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik järelmaksu vormistamise hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes, taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele.
12.Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, kontrollitud kostja väidetud sissetulekut ja kohustusi. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 31.03.2025 kohtumääruses. Hageja esitas 17.04.2025 nõude ümberarvestuse. Kas nõue on loovutatud
13.Kohtule on esitatud 13.11.2024 teatis nõude loovutamise kohta, kust nähtub, et Telia Eesti AS teavitab kostjat, et on loovutanud 13.11.2024 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finance Group OÜ-le lepingutest nr. 1538896, nr. 1538919, nr. 1662818, nr. 1705170, nr. 1868159, nr. 994416 ja nr. 994418 tulenevad nõuded Teie vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lähtudes ülaltoodust on nimetatud nõude suhtes uueks võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht XXX 10149 Tallinn (dtl 112).
14.Seega tulenevalt teatisest ning asjaolust, et hageja valduses on lepinguid puudutavad dokumendid, mille saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus, loeb kohus tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud. Hageja nõuded
15.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid (st antud juhul ei võlgne lepingutasusid). Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, seega jääb hageja intressinõue rahuldamata. Käesolevaks ajaks on kõigi järelmaksulepingute osamaksete tasumise tähtajad saabunud ehk lepingud on lõppenud. 6
Lepingu nr 1538896 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 164,98 eurot + lepingutasu 15,90 eurot, kokku 180,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 21 esimest osamakset, kokku 135,69 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 45,19 eurot (180,88-135,69). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga, mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (164,98 eurost) tagastamata 29,29 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.07.2023. Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 403 4 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel. Lepingu nr 1538919 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 124,89 eurot + lepingutasu 9,90 eurot, kokku 134,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 21 esimest osamakset, kokku 145,93 eurot. Seega on kostja oma lepingust nr 1538918 tuleneva kohustuse täitnud ja nõue jääb rahuldamata. Lepingu nr 1662818 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 359,99 eurot + lepingutasu 19,90 eurot, kokku 379,89 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 14 esimest osamakset, kokku 275 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 104,89 eurot (379,89-275). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga, mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (359,99 eurost) tagastamata 84,99 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.11.2022. Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel Lepingu nr 1705170 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 735,98 eurot + lepingutasu 19,90 eurot, kokku 755,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 13 esimest osamakset, kokku 368,35 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 387,53 eurot (755,88-368,35). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga, mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (735,98 eurost) tagastamata 367,63 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.12.2023. Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel. Lepingu nr 1868159 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 298,98 eurot + lepingutasu 19,90 eurot, kokku 318,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 7 esimest osamakset, kokku 104,50 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 214,38 eurot (318,88-104,50). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga, mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (298,98 eurost) tagastamata 194,48 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.09.2023. Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel. Lepingute nr 994418 ja 994416 ja arvete 202200110820390, 20220211503207, 20220312698089 ja 20220413309298 (dtl 94-103) aluse kuulub kostjalt välja mõistmisele teenuste kasutamise ja seadmete rendi eest 136,22 eurot ning kahju 89,25 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Praegusel juhul nõuab hageja alternatiivse nõudekäsitluse järgi viivist lepingus kokku lepitud määras, s.o 24% aastas alates lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt lepingujärgses viivisemääras, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale (vt RKTKm 7
24.11.2023, 2-21-13098, p 33 ja 34). Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise 24% aastas lepingute (1538896, 1662818, 1705170, 1868159) lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni (vastavalt 13,13 eurot, 51,64 eurot, 127,87 eurot ja 79,28 eurot), ning edasiulatuvalt alates 03.06.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
17.Ülejäänud nõuete osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud ja otsuse kättetoimetamine
18.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
19.Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 21.04.2025. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 949,50 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu), ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
22.Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2620,16 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 385 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
23.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga.
24.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid 8
advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 5,5 tundi summas 929,50 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3,5 tundi, täiendava seisukoha koostamine, täiendavate selgituste ja tõendite kogumine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus hagi esitamisega seotud põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Ülejäänud seisukoha esitamise eest menetluskulusid ei pea kohus põhjendatuks, sest need toimingud olid tingitud hagejast endast (puudulikust hagist). Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).
25.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 755 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu.
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 28.03.2025 esitatud hagi hind on 2620,16 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku 901,86 eurot ja viivisenõude 271,92 eurolt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni 24% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on summalt 676,39 eurolt 162,90 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1336,68 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2620,16 eurot) 51,15%.
27.Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 51,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48,85% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 9
28.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 51,15% hageja põhjendatud menetluskuludest (755 eurot), millele vastab summa 386,18 eurot.
29.Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
30.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.