5.Nimetada võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses A.-L. A. (isikukood XXX, e-post XXX, telefon XXX).
6.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta. Järgmine aruanne tuleb esitada 31.08.2025.
7.Pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda.
8.Määrata pankrotihaldur Oliver Ennoki tasuks 3242,76 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Ž. M. pankrotihaldur Oliver Ennoki kasuks.
9.Hüvitada pankrotihaldurile Oliver Ennok kindlaksmääratud pankrotihalduri tasust 1080,92 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo Ennok OÜarvelduskontole XXX.
Edasikaebamise kord Võlgnik ja võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise peale. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetatuks lugemisest PankrS § 6 lg 1 järgi ehk viie päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu 31.08.2023 määrusega kuulutati välja Ž. M. (võlgnik) pankrot ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Oliver Ennok.
2.14.12.2023 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku võlausaldajate nimekirja. Kohtumäärus on jõustunud.
3.Pankrotihaldur esitas 08.04.2025 (täpsustatud 24.04.2025, 14.05.2025 ja 15.05.2025) kohtule aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel raugemise tõttu. Pankrotimenetluses on müüdud korduvate enampakkumiste tulemusena 613/42327 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx mille üldpind on 61,30 m 2, registriosa nr xxxx, asukohaga XXX, 100% elamumaa. Korteriomandi müügist on pankrotivarasse laekunud 1550 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ning võlgnikul on hinnatud töövõime vähenemine perioodiks 23.05.202322.05.2026. Võlgniku sissetulekust ei ole kinnipidamisi pankrotivarasse tehtud, kuna 2
vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 6 1 ei saa sissenõuet pöörata töövõimetoetusele. Pankrotivara suurus on 1550 eurot. Harju Maakohtu 31.08.2023 kohtumäärusega määrati usaldusisiku Oliver Ennoki tasuks 1140 eurot (käibemaksuga). Kohtumäärusega anti menetlusabi ning mõisteti usaldusisiku tasu osaliselt summas 752,40 eurot (käibemaksuga) hüvitisena välja riigi vahenditest ning 387,60 eurot (käibemaksuga) mõisteti välja võlgnikult, mis on välja makstud pankrotivarast. Haldur on esitanud taotluse pankrotihalduri lõpliku tasu määramiseks summas 2658 eurot, millele lisandub käibemaks 584,76 eurot, kokku 3242,76 eurot. Pankrotimenetluses on tunnustatud 18 võlanõuet kogusummas 38 906,40 eurot: PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõudeid kogusummas 4447,57 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p 2 – muid tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudeid kogusummas 34 458,83 eurot. Võlausaldaja L KÜ nõuet tagab korteriühistu pandiõigus vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 44. Vastavalt KrtS § 44 lg 2 kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Võlausaldaja A OÜ kasuks oli eeltoodud korteriomandile seatud hüpoteek 162 500 Eesti krooni (10 385 eurot). Hüpoteek oli sisse kantud 11.12.2007 K OÜ kasuks ning nõude loovutamise alusel kanti hüpoteek A OÜ nimele 25.01.2023. Korteriomandi müügist on pankrotivarasse laekunud 1550 eurot. Arvestades, et võlausaldaja on kohustatud 1/10 osas osalema menetluskulude kandmises, siis kuulub korteriühistule L , väljamaksmisele 529,63 eurot (588,48 miinus 10% võrdub 529,63). Hüpoteegipidajale A OÜ (II järjekoha nõue) tehakse väljamakse ülejäänud summa osas 865,37 eurot (1395 miinus 529,63 võrdub 865,37 eurot). Võlausaldaja L KÜ ülejäänud nõue summas 58,85 eurot läheb üle II rahuldamisjärku. Võlausaldaja A OÜ ülejäänud nõue summas 2993,72 eurot läheb üle II rahuldamisjärku. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Liiklusregistris on võlgniku nimel sõidukid Opel Omega (1987. a.), kaubik IZ 2715-011 (1985. a.) ja Opel Vectra (1992. a.). Sõidukite registrikanded on peatatud 01.10.2014. Vanas andmebaasis on võlgniku nimel VAZ 2106 (1977. a.). Sõidukite osas avaldas võlgnik, et sõidukid on varasemalt utiliseeritud, kuid jäänud liiklusregistrist kustutamata. Haldur ei ole sõidukite olemasolu tuvastanud ning sõidukitel puuduks nende vanust arvestades turuväärtus. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine ning tema tervislik seisund (töövõime vähenemine). Samuti on võlgnik varasemalt kriminaalkorras karistatud.
4.15.05.2025 kohtumäärusega määras kohus deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud hiljemalt 29.05.2025 tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Kohus avaldas deposiidi teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete 3
tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (PankrS § 158 lg 1). Pärast PankrS § 158 lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (PankrS § 158 lg 3). Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158 lg 4 esimene lause).
6.Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 158 lg 6).
7.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.
8.Seega esineb raugemise olukord. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 158 lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud.
9.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 158 lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
10.Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (PankrS § 168). Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihalduri vabastamine, uue usaldusisiku nimetamine
11.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab pankrotimenetluse lõpetamisel kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastab kohus usaldusisiku tema taotlusel.
12.Pankrotihaldur Oliver Ennok palub end vabastada võlgniku pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning pankrotihaldur ei soovi jätkata võlgniku usaldusisikuna, vabastab kohus Oliver Ennoki võlgniku pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest (PankrS § 165 lg 3, FIMS § 55 lg 1 p 1).
13.Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses A.-L. A.. Usaldusisik A.-L. A. andis oma nõusoleku võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku uueks usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses A.-L. A. (FIMS § 55 lg 4 esimene lause) ning avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. See ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või
4
tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku (FIMS § 55 lg 5 lause 2).
14.Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid, sh täidab usaldusisik oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve (FIMS § 53 lg 5). FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Järgmine aruanne tuleb kohtule esitada kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. Aruanne tuleb esitada perioodi eest alates 09.04.2025 (alates pankrotihalduri esitatud raugemise aruandest, mis esitati kohtule 08.04.2025).
15.Juhindudes FIMS § 53 lg 4 kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: o teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; o hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; o esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; o täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel
16.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1-2).
17.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).
18.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg 1-3).
Menetluskulud 5
19.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
20.Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 65 lg 1). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (PankrS § 65 lg 2 teise lause).
21.Pankrotihaldur palub määrata tasu PankrS § 65 lg 113 alusel. PankrS § 65 lg 113 sätestab, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
22.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
23.Kohus kuulutas käesoleval juhul võlgniku pankroti välja FIMS § 45 lg 2 alusel, s.o sõltumata raugemise olukorrast koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks (vt ülal). Halduri tasu tuleb seega PankrS § 65 lg 11 kohaselt määrata PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel.
24.Pankrotihaldur taotleb käesoleval juhul toimingutasu summas 3 x 886 eurot, so 2658 eurot, millele lisandub käibemaks summas 584,76 eurot. Pankrotihaldur on tasu ja menetluskulude kalkulatsioonis teavitanud, et soovib taotleda tasu võlgniku pankrotimenetluses toimingutasuna, mistõttu saab kohus määrata tasu toimingutasuna. Kohus peab hindama halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi samaväärselt sõltumata sellest, kas tasu määratakse toimingutasuna või tunnitasuna (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2023 lahend asjas 2-21-7742, p 10).
25.Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihaldur Oliver Ennoki tasuks 3242,76 eurot (käibemaksuga). Vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise koos käibemaksuga büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (PankrS § 65 lg 1 viimane lause, PankrS § 65 lg 11).
26.Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt summas 886 eurot (koos käibemaksuga 1080,92 eurot). Kuna võlgnikul puudub vara halduri tasu maksmiseks ning haldur on vastava taotluse esitanud, määrab kohus halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 65 lg 11 teine lause). Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (TsMS § 183 lg 2).
27.Eelnevat arvesse võttes oleks võimalik hüvitada riigi vahenditest haldurile tasu summas 886 eurot (käibemaksuga 1080,92 eurot). Pankrotihaldur on taotlenud riigi vahenditest tasu hüvitamist summas 1080,92 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt kuulub pankrotihaldurile riigi 6
vahenditest hüvitamisele 1080,92 eurot. Ülejäänud osa pankrotihalduri tasust (2161,84 eurot, käibemaksuga) kuulub välja maksmisele pankrotivarast.
28.Vastavalt PankrS § 65 lõikele 11 mõistab kohus pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et pankrotihalduri tasu (summas 1080,92 eurot) hüvitatakse pankrotihaldurile riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.