Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.O vastu võla tasumise nõudes
Hagihind
98,27 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; aadress Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn)
esindajad
Kostja: S.O(isikukood ***) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt S.O-LT hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 61,95 eurot, s.h põhinõue 43,46 eurot ja enne 25.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivised 18,49 eurot ning viivised põhinõudelt alates 16.05.2017 kuni 31.01.2019 summas 16,32 eurot.
3.Mõista kostjalt S.O hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 43,46 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 01.02.2019, kuid kokku viivist mitte suuremas summas kui väljamõistetud põhivõlgnevus.
2.Määrata kindlaks Aktsiaseltsile PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 315 eurot, sh riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.
3.Mõista kostjalt S.O hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud 315 eurot.
4.Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGI ASJAOLUD JA NÕUE, MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.O vastu võla tasumise nõudes. Hageja palub: 1. Mõista kostjalt S.O hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus kompromissisummas 61,95 € s.h põhinõue 43,46 € ja enne 25.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivised 18,49 € ning viivised põhinõudelt alates 16.05.2017 kuni 31.01.2019 summas 16,32 €; 2. Mõista kostjalt S.O hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 43,46 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 01.02.2019; 3. Mõista kostjalt S.O hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 75,00 € ja õigusabikulu summas 420 €; 4. Mõista kostjalt S.O väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; 5. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja võlgnes hagejale 06.10.2014 sõlmitud väikelaenulepingu Nr. 14-078697-VL alusel 233,46 eurot ja viiviseid summas 30,60 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis 25.11.2016. a. sõlmisid kostja ja hageja Kompromissilepingu / Võlatunnistuse / Vahekohtu kokkuleppe nr 24219657, millega hageja loobus 12,11 € viivise nõudest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 251,95 € (233,46 + 18,49). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning kostjal tekkis uus iseseisev kohustus tasuda lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja on kokku tasunud 190 eurot põhivõlgnevuse katteks. Graafiku järgi on tasutud osamaksed alates 15.12.2016 kuni 15.03.2017. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest
kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.05.2017 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% (null koma null kuuskümmend) päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 15.05.2017 osamaksele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevuse summa kompromissisummas: 43,46 € (233,46 - 190 = 43,46) 2) viiviste summa kompromissisummas: 18,49 € 3) lepingu sõlmimise tasu: 20 € (vastavalt Lepingu p-le 6.1.) 4) viivised summas 16,32 €. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 43,46 € osalt ning viivise 0,06%määralt 16,32 €. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (43,46 € * 0,06% = 0,026076 € * 365 päeva = 9,52 €). Hageja nõude materiaalõiguslik alus Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 578 lg.1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS-e §-i 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on Hageja õigustatud nõudma Kostjalt viivist Lepingus sätestatud määras. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on Hagejal õigus nõuda Kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ning 19.02.2019 on kostja vastuses kohtule teatanud, et sooviks kogusummat tasuda mitmes osas. 07.03.2019 e-kirjaga on kostja teatanud kohtule soovist allkirjastada kokkulepe. Sisulisi vastuväiteid nõude osas kostja esitanud ei ole. Pooled on pidanud kompromissläbirääkimisi 19.02.2019 kuni 21.03.2019.
HAGEJA SEISUKOHT
3.Hageja palus 11.03.2019 seisukohas anda pooltele aega kompromissi allkirjastamiseks. 28.03.2019 esitatud seisukohas teatas hageja kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumisest ning palus hagi rahuldada. Hageja seisukohast nähtuvalt on pooled pidanud kirjavahetust alates 19.02.2019 kuni 21.03.2019. Kirjavahetuses oli kostja nõus kompromissi sõlmimisega ja pooled leppisid kokku kompromissi tingimustes. Hageja on saatnud kostjale kompromissi nii e-posti kui tavalise postiga. Kuid kostjal on olnud kogu aeg mingid takistused, mille tõttu ei saanud kostja allkirjastada kompromissi. Viimane kiri kostjalt oli 21.03.2019. Kostja ei vasta hageja telefoni kõnedele ja ei vasta hageja e-kirjadele alates 21.03.2019.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PlusPlus Capital AS ja S.O25.11.2016 kompromissilepingu/ võlatunnistuse/vahekohtu kokkuleppe nr 24219657, milles võimaldati kostjal tasuda maksegraafiku alusel väikelaenulepingu Nr. 14-078697-VL tulenevat võlgnevust kompromissisummas 251,95 eurot (233,46 + 18,49). Hagiavaldusele lisatud kompromisslepingust nähtuvalt omas võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, mis oli omandatud esialgselt võlausaldajalt Swedbank AS-lt. Kostja on 15.12.2016 kuni 15.03.2017 tasunud kokku 190 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlgnevuse summa kompromissisummas 43,46 eurot; viiviste summa kompromissisummas 18,49 eurot; lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja viivised summas 16,32 eurot.
6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Pooled on sellise võlatunnistuse sõlminud. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus 43,46 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 20 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks kokkulepitud tasumata viivisele summas 18,49 eurot seoses lepingurikkumisega sissenõutavaks muutunud täiendav viivise tasumata põhinõudelt 43,46 eurolt alates lepingu lõpetamisest 16.05.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.01.2019 viivisemääraga 0,06% päevas. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestab viiviseid 0,06% päevas võlaperioodil 16.05.2017 - 31.01.2019 (626 päeva) põhisummalt 43,46 eurot, s.o kokku 16,32 eurot. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokkulepitud tasumata viivis 18,49 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 16,32 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 01.02.2019 edasiulatuv viivis 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhinõude 43,46 euro tasumiseni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et edasiulatuv viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhivõlgnevuse suurust.
8.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Hagile lisatud arvest nähtuvalt on hageja õigusabikulude koosseisus dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi, tasu 200 eurot; kokku 3,5 tundi hinnaga 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on seega 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tasutud õigusabikuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, sest ei ole käibemaksukohuslane. Kostja ei ole oma seisukohta hageja menetluskulude kohta esitanud. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on kompromissleping-võlatunnistus), milles kostja hagiavaldusele sisulist vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et nõude dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ei kulu esindajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, mitte rohkem kui üks pooltund. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu ei pea kohus põhjendatuks enam kui 1,5 tunni ulatuses arvestades asjaoluga, et nõude aluseks on vaid üks kompromissleping/võlatunnistus ning tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidluse ega nõudega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses, s.o summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Lisaks peab kostja TsMS § 175 lg 2 alusel hagejale hüvitama hagiavalduselt makstud riigilõivu 75 eurot.
Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot, kokku 315 eurot. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.