Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu esitas Viru Maakohtule hagi T. K. ja A. K.i vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt xxx korteriühistu on asutatud korterelamu, asukohaga: xxx asuvate korteriomanike poolt. Kostjatele, kui 15.09.2011 surnud N. K.i pärijatele kuulub nimetatud korterelamus korteriomand (s.o korter nr 2), seega Kostjad on Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu liikmed. Kostjatel on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades kostjate korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid esitab hageja igakuiselt kostjatele arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostjate poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostjad ei ole aga kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.11.2018. a on kostjate võlgnevus hageja ees 557,01 eurot. Avaldaja Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu loobus 20.03.2019 avalduses nõudest T. K. vastu (TsMS § 428 lg.1 p.3). Kohus saatis kostja A. K.ile korterühistu avalduse koos lisadega ja nõudis kirjalikku vastust ning palus puudutatud isikul teavitada kohut kas A. K. soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Avaldus lisadega ja kirjaliku vastuse nõue toimetati A. K.ile kätte 01.04.2019 isiklikult. A. K. kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused I Menetlusliigi muutmine Kohus leiab, et asja menetlusliiki tuleb muuta, sest avaldus on ekslikult võetud menetluse hagina. Alates 01.01.2018 kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 muudetud versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Seni menetleti korteriühistute poolt korteriomanike vastu esitatud võlanõudeid ainult hagimenetluses ning seaduse muudatus tekitas õigusliku segaduse, sest hagi esitamisel ei ole kohtule teada, kas nõude aluseks on lihtsalt tasumata arved või on vaidlus korteriomandi eseme valitsemise üle. Nimetatud asjaolud selguvad tavapäraselt kostja vastuse saamisel. Riigikohus tegi aga 14.11.2018.a otsuse tsiviilasjas 2-12-24747, mille p-s 16 ja 17 leidis, et nimetatud vaidlusi tuleks lahendada üldiselt hagita menetluses ning p-s 18 pidas kolleegium vajalikuks selgitada ka menetlusosaliste ringi. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et on asja võtnud menetlusse ebaõige menetlusliigi alusel ja seetõttu tuleb asja menetlusliiki muuta: asja tuleb menetleda hagita menetluses. Menetlusosalisteks on käesolevalt avaldaja (korteriühistu) ning puudutatud isik (võlgnikust korteriomanik). Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et menetlusosaliste õigusi menetlusliigi muutmine ei kahjusta, kuna hagita menetluses on kohtul endal suurem uurimiskohustus erievalt hagimenetlusest, mida kohus lahendab vaid poolte taotluste alusel.

II Avalduse lahendamine Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga: xxx. Puudutatud isik on jätnud tasumata majanduskulude arved (maja hooldus, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, remondifond, üldelekter) perioodil 01.02.2017 kuni 30.11.2018, summas 557,01 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus on seisukohal, et kuna puudutatud isik avaldusele vastu ei vaielnud, siis tuleb lugeda , et ta on avalduse sisuliselt õigeks võtnud. Kohtla-Järve linn, Nurga tn 2 korteriühistu on oma nõuet piisaval määral põhjendanud ning puudutud isikul peaks olema selge miks nõue tema vastu on esitatud ja selle põhjal oli tal võimalus ka oma vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud summas 580 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 125 eurot, õigusabikulud 450 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 5 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS §150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv, mida on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 75 euro tagastamiseks.

Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud 450 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 5 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud summas 505 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.