Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

3) 01.11.2018 usaldusisiku aruanne 2017-2018.a kohta – võlgnik sai igakuiselt töötasu 415 eurot B OÜ-st ning riiklikke toetusi 200 eurot, muud sissetulekut ega vara ei ole. Igakuised kulud on 612 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning M- ja T. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) võlgnikul on arvelduskonto S AS-is, millel viimane toiming aastal 2015 (jääk 0,08 eurot); 2) võlgnikul on arvelduskonto AS-is S P, mille jääk on 0 eurot ja tehingud puuduvad; 3) võlgnikul on arvelduskonto L B AS-is, mille jääk on 0 eurot ja tehingud puuduvad; 4) võlgnikul on arvelduskonto AS-is C P , mille jääk on 0,31 eurot. Kontole laekuvad Töötukassa toetused; 5) M - ja T andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu B OÜ-st –2017.a 4 947,66 eurot, 2018.a 5 100 eurot ja 01.01-28.02.2019.a 850 eurot. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas on järgnevad: 1) O I OÜ teatas 12.03.2019, et võlgnik ei ole võlgnevust tasunud ning palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamine rikuks võlausaldaja õigusi. 2) S AS teatas 14.03.2019, et võlgnik ei ole menetluse ajal võlgnevust tasunud ja võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi. Pärast tööle saamist ei ole võlgnik teinud pingutusi tasuvama töökoha leidmiseks. Tasuvama töö leidmine võib ju olla raskendatud, kuid see ei vabasta võlgnikku nimetatud kohustuse täitmisest kui olemasolev sissetulek ei võimalda võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Lisaks on võlgnik esitanud kontoväljavõtte, millest nähtub vaid Töötukassa toetuse laekumine, mille võlgnik sularahas täies mahus välja võtab, kuid töötasu laekumine kontoväljavõttest ei nähtu, samuti ei nähtu igapäevaste kulude kandmist. 3) M- ja T esitas 15.03.2019 seisukoha, milles nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega ning märkis, et võlgnevust on tasutud 2,01 eurot. 4) Kohtutäitur A P palub 18.03.2019 seisukohas jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud oma kohustust otsida tasuvamat töökohta. Võlgnevust menetluse ajal tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 16.08.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohustustest vabastamise osas on vastuväited esitanud võlausaldajad OK I OÜ, S AS ja kohtutäitur A P – esimese hinnangul rikutakse kohustustest vabastamisega võlausaldajate õigusi, teised võlausaldajad heidavad ette võlgniku poolt tasuvama töökoha mitteotsimist. M- ja T on nõus kohustustest vabastamisega ning ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on saanud B OÜ-st töötasu alates 2017, kuid töötasu on olnud miinimumpalk – see nähtub nii palgatoetuse avaldusest (II kd, t lk 116-117) kui ka M - ja T esitatud andmetest (II kd, t lk 197-198). Enne seda otsis võlgnik tööd, oli arvel Töötukassas ning käis Töötukassa koolitustel (II kd, t lk 59-60, 63, 92-115). Võlgnikul oli probleeme tervisega (II kd, t lk 61-62, 7175) ning tuvastatud on osaline töövõimetus (II kd, t lk 89-91, 133-134). Võlgnik saab lisaks töötasule töövõimetoetust. Usaldusisiku poolt esitatud aruannete kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole (M - ja T väitel on võlgnevuse katteks laekunud 2,01 eurot). Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma miinimumpalga ja toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal tasunud olulisel määral oma võlgnevusi, ei ole kohtule teadaolevaid andmeid arvestades tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et võlgnikul on keeruline saada paremini tasustatud töökohta, kuivõrd enne tööle saamist oli võlgnik juba mitmeid aastaid töötu ning võlgnikul on probleeme tervisega. Seetõttu ei pea kohus paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks. Mis puutub vastuväitesse, et kohustustest vabastamata jätmine rikub võlausaldajate õigusi, selgitab kohus järgnevat. Teatud ulatuses rikub kohustustest vabastamine peaaegu alati võlausaldajate õigusi (väljaarvatud siis, kui võlad kõik menetluse ajal tasutakse), kuid see asjaolu ei ole kohustustest vabastamata jätmise aluseks. Seadus ei sätesta, et võlgnik peab kohustustest vabastamiseks tasuma menetluse ajal võlgnevusi teatud ulatuses ja seega ei saa kohustustest vabastamata jätta vaid põhjusel, et võlgu pole tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb Sergei Razguljajev vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega vabaneb võlgnik enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustustest, v.a õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad N A kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.