Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.I. vastu põhivõlgnevuse 5654,33 euro, intressi 452,74 euro, lepingu haldustasu 22,50 euro ja viivise 1525,03 euro nõudes
Tsiviilasja hind
8708,84 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post [email protected])
Välja mõista M.I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 01.01.2016, 18.06.2016 ja 11.10.2016 AS-ga Inbank sõlmitud laenulepingutest nr L89000126905, L89000326268 ja 89000520608 tulenev põhivõlg 5654,33 eurot, intress 452,74 eurot, lepingu haldustasu 22,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1525,03 eurot (periood 28.06.2017-07.12.2018), kokku 7654,60 eurot.
Välja mõista M.I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna laenulepingu nr L89000126905 võla põhiosalt (s.o 360,79 eurot) alates 08.12.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 0,0408 % päevas.
Välja mõista M.I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna laenulepingu nr L89000326268 võla põhiosalt (s.o 555,03 eurot) alates 08.12.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 0,0518 % päevas.
Välja mõista M.I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna laenulepingu nr L89000520608 võla põhiosalt (s.o 4738,51 eurot) alates 08.12.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 0,0518 % päevas.
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 836 eurot (millest 500 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 336 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista M.I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on M.I. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
2 (5)
Tsiviilasi nr: 2-18-18510
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.12.2018 Pärnu Maakohtusse hagi M.I. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 5654,33 euro, intressi 452,74 euro, lepingu haldustasu 22,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1525,03 euro ja viivised alates 08.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulu summas 420,00 eurot. Kohtu nõudel hageja 11.12.2018 täpsustas hagiavaldust.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja M.I. 01.01.2016 laenulepingu nr L89000126905, mille alusel anti kostjale laenu 1000 eurot. Kostja kohustus maksma tagastama laenu maksegraafiku alusel, intressi määras 14,90% aastas ning lisaks haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostja täitis laenulepingust nr L89000126905 tulenevaid kohustusi kuni 15.01.2017. Laenuleping on üles öeldud 27.06.2017. AS Inbank loovutas 28.12.2017 oma nõude kostja vastu hagejale. Laenulepingu järgi kosja võlgneb hagejale põhivõlgnevust 360,79 eurot, intressi 15,43 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot ja viiviseid perioodi 28.06.2017 – 07.12.2018 summas 77,76 eurot. AS Inbank ja kostja M.I. sõlmisid 18.06.2016 laenulepingu nr L89000326268, mille alusel anti kostjale laenu 600 eurot. Kostja kohustus maksma tagastama laenu maksegraafiku alusel, intressi määras 18,90% aastas ning lisaks haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostja täitis laenulepingust nr L89000326268 tulenevaid kohustusi kuni 15.01.2017. Laenuleping on üles öeldud 27.06.2017. AS Inbank loovutas 28.12.2017 oma nõude kostja vastu hagejale. Laenulepingu järgi kosja võlgneb hagejale põhivõlgnevust 555,03 eurot, intressi 46,16 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot ja viiviseid perioodi 28.06.2017 – 07.12.2018 summas 151,75 eurot. AS Inbank ja kostja M.I. sõlmisid 11.10.2016 laenulepingu nr L89000520608, mille alusel anti kostjale laenu 4938 eurot. Kostja kohustus maksma tagastama laenu maksegraafiku alusel, intressi määras 18,90% aastas ning lisaks haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostja täitis laenulepingust nr L89000520608 tulenevaid kohustusi kuni 15.01.2017. Laenuleping on üles öeldud 27.06.2017. AS Inbank loovutas 28.12.2017 oma nõude kostja vastu hagejale. Laenulepingu järgi kosja võlgneb hagejale põhivõlgnevust 4738,51 eurot, intressi 391,15 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot ja viiviseid perioodi 28.06.2017 – 07.12.2018 summas 1295,52 eurot. Juhul kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.Pärnu Maakohus võttis 22.01.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostja kinnitas 11.04.2019 hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.04.2018 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lgga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei
3 (5)
Tsiviilasi nr: 2-18-18510 näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes.
8.Kostja ei ole täitnud AS-ga Inbank 01.01.2016 sõlmitud lepingust nr L89000126905, 18.06.2016 sõlmitud lepingust nr L89000326268 ja 11.10.2016 sõlmitud lepingust nr L89000520608 tulenevaid rahalisi kohustusi kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, st üleantud rahasumma tagasimaksmist (põhiosamakse võlgnevus kokku 5654,33 eurot), intressi (452,74 eurot) ja haldustasude (22,50 eurot) tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viiviste (1525,03 eurot) kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
9.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 07.12.2018 arve nr 130179 kohaselt esindustasu M.I. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi selles asjas on põhjendatud ja vajalik. Samas kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 336 eurot (3,5 h x 80 € + 20% käibemaks).
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4 (5)
Tsiviilasi nr: 2-18-18510
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.