1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi Martin Kliimant vastu võlgnevuse väljamõistmiseks täielikult.
2.Mõista Martin Kliimantilt Placet Group OÜ kasuks välja 4 000,00 eurot (neli tuhat eurot ja 0 senti), millest tagastamata laen summas 2 000,00 eurot, intressid summas 246,58 eurot, sissenõudmiskulud summas 35,00 eurot, leppetrahv summas 100,00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 618,42 eurot.
Võlgnevusest on 3 015,08 eurot välja mõistetud solidaarselt OÜ-ga Ortunc Fikretbey (RK: 12731045), kellelt mõisteti Pärnu Maakohtu 11.12.2018. a määrusega tsiviilasjas 2-18-118016 OÜ Placet Group kasuks välja võlgnevus summas 3 015,08 eurot. 3 015,08 eurot ületavas osas on Martin Kliimant ainuvastutav.
4.Tagastada hagejale Placet Group OÜ 15.04.2019 seisukohaga koos esitatud tõendid. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, lugeda need tagastatuks käesolva otsuse hagejale kätteoimetamisel. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja Martin Kliimanti kanda.
Tsiviilasi nr 2-18-118016
2.Mõista Martin Kliimantilt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 845,00 eurot (kaheksasada nelikümmend viis eurot ja 0 senti).
3.Menetluskuludest 110,45 eurot on mõistetud välja solidaarselt OÜ-ga Ortunc Fikretbey (RK: 12731045), kellelt mõisteti Pärnu Maakohtu 11.12.2018. a määrusega tsiviilasjas 218-118016 OÜ Placet Group kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 110,45 eurot. 110,45 eurot ületavas osas on Martin Kliimant ainuvastutav.
4.Mõista Martin Kliimantilt Placet Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulult (845 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Placet Group OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Martin Kliimant (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 4 000,00 eurot, sh tagastamata laen summas 2 000,00 eurot, tasumata intressid summas 246,58 eurot, tasumata sissenõudmiskulud summas 35,00 eurot, tasumata leppetrahv summas 100,00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 618,42 eurot, sh 3 015,08 eurot solidaarselt OÜ-ga Ortunc Fikretbey, kellelt mõisteti Pärnu Maakohtu 11.12.2018. a määrusega tsiviilasjas 2-18118016 hageja kasuks välja võlgnevus summas 3 015,08 eurot. Hagi ja täiendavate seisukohtade kohaselt allkirjastas kostja OÜ Ortunc Fikretbey (endise nimega Meritus Infra OÜ, edaspidi Ortunc) juhatuse liikmena XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX (laenuleping). Laenulepingu alusel väljastas hageja Ortuncile laenu summas 2000 eurot. XX.XX.XXXX. a allkirjastas kostja käenduslepingu nr XXX (käendusleping). Laenulepingu kohaselt kohustus Ortunc saadud laenu tagastama 3 osamaksena hiljemalt 21.08.2018. a, mis oli ka viimase osamakse tasumise tähtpäev. Ortunc ega kostja ei asunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, millest tulenevalt edastas hageja kostjale korduvaid võlateatisi nii SMS-i, e-kirja, telefoni kui ka posti teel. Käesolevaks ajaks ei ole Ortunc ega kostja teostanud laenulepingu katteks ainsatki makset. Kostja oli Ortunc ainuosanik kuni 10.07.2018. a, sh laenulepingu allkirjastamise ajal ning juhatuse liige kuni 03.08.2018. a, sh laenulepingu allkirjastamise ajal.
Kostja vastuväited hagile
Tsiviilasi nr 2-18-118016
2.Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei pea ta kohustust täitma. Lepingu punktis 4 on leppinud hageja ja kostja kokku, et käendaja täidab laenuandjale kohustused juhul, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kokku on lepitud täiendavas kriteeriumis käendaja vastutuse tekkimisele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Käendaja ei ole saanud laenuandjalt vastavat kirjalikku nõuet. Hageja on küll pöördunud kostja poole, kuid need teatised ei ole olnud nõuetekohased. Kostjal puudus teadmine, kas laenusaaja on hakanud oma kohustusi täitma või mitte. Lepingud on sõlmitud tüüptingimustel, mistõttu on viivise ja intressi ebamõistlikult suuread kokkulepped tühised. Samuti on ebamõistlikud leppetrahvi ja sissenõudmiskulude nõuded. Alternatiivselt on kostja vastutus piiratud 2000 euroga. Käenduslepingu punktis 3 on toodud välja käendaja vastutuse ulatus, milleks on märgitud laenusumma 2000 EUR, Asjaolud ja kohtu seisukoht
3.TsMS § 444 lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Poolte vahel puudub vaidlus laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise ning põhivõlgnikule raha ülekandmise osas. Poolte väiteid kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (käendusleping, laenuleping, lepingute sõlmimise avaldused). Pooled vaidlevad selle üle, kas käendusleping on kehtiv ning kas kostjal on tekkinud käendajana kohustus põhivõlgniku kohustuse täitmiseks.
4.VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kuna kostja M. Kliimant on füüsiline isik, on temaga sõlmitud leping tarbijakäendusleping. Hageja vastupidised järeldused toetuvad seaduse eelmisele redaktsioonile ega ole seetõttu asjakohased. VÕS § 143 lg-s 2 nõutud käendaja vastutuse maksimumsummas on käenduslepingu nr XXX p-s 3 kokku lepitud 4000 eurot. Lepingu p-s 3 (vastutuse ulatus) on selgelt sätestatud, et laenusumma on 2000 eurot ning käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4000 eurot. Seega on käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks põhinõude osas 2000 eurot ja kogusummana 4000 eurot.
5.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna kostjal pole kohustuse täitmiseks piisavalt raha ning kohustused ületavad sissetulekuid. Arvestades, et võlgnevus ei olnud kuigi suur (2000 eurot), ning M. Kliimant käendas endaga seotud äriühingu laenu, ei ole käendusleping tühine heade kommete tõttu. Üksnes sellest, et käendustaotluse kohaselt ületasid kostja majapidamiskulutused ja kohustused tema sissetulekut, ei piisa kostja väidete tõendamiseks. Pealegi nähtub laenu saamiseks esitatud kontoväjavõttelt, et juba üksnes OÜ Ortunc Fikretbey (endise nimega Meritus Infra OÜ) poolt kostjale teostataud laekumised on kostja poolt käendustaotluses näidatust oluliselt suuremad (väljavõte esitatud koos hageja 22.02.2019 seisukohaga). Käenduslepingu tühiseks lugemiseks peaksid esinema äärmisel erakordsed asjaolud, mille esinemist ei ole kostja praegusel juhul esile toonud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid selle kohta, et käenduskohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad käenduslepingu p 4 tähenduse üle. Lepingu p 4 kohaselt käendaja täidab laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused, mille eest ta on käesoleva lepinguga vastutuse võtnud, laenuandjale juhul, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Käendaja on kohustatud täitma laenusaaja kohustused laenuandjale 2 nädala jooksul peale laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamist. Kõik kirjas esitatud nõuded on käendajale siduvad. Juhul kui käendaja ei täida nimetatud kohustusi eelpoolnimetatud tähtaja
Tsiviilasi nr 2-18-118016
jooksul, on laenuandjal õigus nõuda kogu tasumisele kuuluv summa sisse kohtumenetluse korras. Käendajal tekib tagasinõudeõigus laenusaaja suhtes käendaja poolt laenuandjale täidetud nõude ulatuses. Laenuleping sõlmiti XX.XX.XXXX, tagasi tuli maksta kolme osamaksena 21.06.2018, 21.07.2018 ja 21.08.2018. Kostja oli laenusaaja juhatuse liige registrikaardi väljavõtte kohaselt 27.07.2016 kuni 03.08.2018. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad ega asjakohased kostja väited, mille kohaselt ta ei teadnud, kas põhivõlgnik on võla tagasi maksnud või mitte. Kuna kahe esimese osamakse tasumise kohustus saabus ajal, mil kostja oli laenusaaja juhatuse liige pidi ta teadma, kas laenu on asutud tagasi maksma või mitte. Seetõttu ei ole vähemalt kahe esimese osamakse puhul asjakohased kostja väited, mille kohaselt tal puudus kontroll selle üle, kas laenu asuti tagasi maksma või mitte ning tema ei teadnud võimalikust maksekohustusest. Samuti on kostja leidnud, et hageja ei ole talle saatnud kirjalikku nõuet kohustuse täitmise kohta. Augustis 2018 peetud hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on olnud võlgnevusest teadlik ning soovinud võlgnevust üle viia teisele ettevõttele (lisatud 11.02.2019 hagivastusele). Seega on hageja teavitanud kostjat sellest, et põhivõlgnik kohutust ei täida. Hageja on koos 15.04.2019 seisukohaga esitanud täiendavad tõendid selle kohta, et on kostjale korduvalt vastavasisulisi nõudeid esitanud. Nimetatud tõendid on aga esitatud hilinenult, mistõttu ei ole kostjal enam olnud võimalik nende osas oma seisukohta avaldada. Hageja ei ole tõendite hilisemat esitamist põhjendanud ning kohus ei pea põhjendatuks tõendeid vastu võtta ka TsMS § 331 lg 1 alusel. Seetõttu kohus 15.04.2019 hageja poolt esitatud tõendeid vastu ei võta ning nendest otsuse tegemisel ei juhindu.
6.Rahuldamisele kuulub ka hageja nõue viivise ja intressi väljamõistmiseks. Samuti nõue kostjalt leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks Kuna põhivõlgnik laenu saajana ei olnud tarbija, vaid tegemist oli majandustegevuses tegutseva juriidilise isikuga, ei laiene võetud laenu intressimäärale, viivisemäärale ja krediidikulukuse määrale tarbijakrediidilepinguid puudutavad erisätted. Seda ei muuda ka asjaolu, et kostja on sõlminud kohustuse tagamiseks tarbijakäenduslepingu. Seaduses puuduvad erisätted tarbijakäenduse intressi-, viivise- ja krediidikulukuse määra kohta. VÕS § 397 lg 1 ja laenulepingu nr XXX p 2 kohaselt kuulub hageja intressinõue rahuldamisele. Tegemist on majandus- ja kutsetegevuses antud lühiajalise laenuga, mistõttu ei ole intressimäär 60% aastas heade kommete vastane ega tühine. Kostja ei ole tõendanud, et tavapärane ärikiirlaenu intressimäär on oluliselt väiksem. Kostja ei ole esitanud intressiarvestusele matemaatilisi vastuväiteid, mistõttu kuulub intressinõue summas 246,58 eurot rahuldamisele. Ka viivise vähendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Viivisemäär tuleneb lepingu punktist
8.1.2.Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võiksid olla viivisenõude vähendamise aluseks ega esitanud viivisearvestusele matemaatilisi vastuväiteid. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude kostjalt viivise summas 1 618,42 eurot väljamõistmiseks. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb laenulepingu üldtingimuste punktist 8.7. Võla sissenõudmiskuludes hüvitamises oli kokku lepitud laenulepingu üldtingimuste punktis 8.4. Põhivõlgnikult leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt vastutab käendaja ja põhivõlgniku poolt tasumata leppetrahvi ja võla sissenõudmise kulude eest kui käendajale anti võimalus nende tekkimist vältida. Augustis 2018 hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetusest nähtub, et kostja on olnud võlgnevusest teadlik (lisatud 11.02.2019 hagivastusele). Hageja on 06.08.2018 teavitanud põhivõlgnikku ja kostjat kui käendajat võlgnevuse suurusest, intressidest ja viivisest, samuti sissenõudmiskulust summas 35 eurot ja hoiatatud ka leppetrahvi osas. Kostja avaldas soovi viia võlgnevus üle teisele ettevõttele, millest nähtub, et kostja oli võlgnevusest teadlik. Kuna kostjat teavitati võlgnevusest ning talle teatati 10.08.2018, et laenu üleviimine ei ole võimalik, oleks kostjal käendajana olnud võimalik asuda ise
Tsiviilasi nr 2-18-118016
võlgnevust tasuma ning sellega sissenõudmiskulusid ja leppetrahvi vältida. Seetõttu kuuluvad nimetatud summad kostjalt väljamõistmisele.
7.Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 4 000,00 eurot, millest tagastamata laen summas 2 000,00 eurot, tasumata intressid summas 246,58 eurot, tasumata sissenõudmiskulud summas 35,00 eurot, tasumata leppetrahv summas 100,00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 618,42 eurot. Võlgnevusest tuleb 3 015,08 eurot välja mõista solidaarselt OÜ-ga Ortunc Fikretbey. 3 015,08 eurot ületavas osas on kostja ainuvastutav. VÕS § 142 lg 1 alusel peab kostja käendajana põhivõlgniku kohustuse täitma. Hageja on nõudnud kohustuse täitmist solidaarselt nii kostjalt kui ka põhivõlgnikult ning kohus on sellega arvestanud ka käesoleva otsuse tegemisel. Seetõttu ei ole asjakohased kostja väited, et hageja võib nõuda topelt tasumist. Osas, kus üks solidaarvõlgnik on kohustuse täitnud, ei pea teine seda enam teistkordselt täitma. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldas, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Hageja on oma menetluskulude suurusena märkinud kokku 925 eurot. Kostja on hageja menetluskulude suurusele esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendamatus ning neid tuleb vähendada. 11.12.2018 maksekäsu määrusega on kohus OÜ-lt Ortunc Fikretbey mõistnud välja maksekäsu kiirmenetluse kuludena 110,45 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetlusse esitati nõue solidaarselt ka kostja kui käendaja vastu, kuulub nimetatud summa menetluskuludena väljamõistmisele kostjalt solidaarselt põhivõlgnikuga. Kuna hagimenetlus toimus üksnes kostja kui käendaja suhtes, tuleb hagimenetluse menetluskulud välja mõista üksnes kostjalt. Täiendava riigilõivu summas 234,55 eurot tasumise kohustus tuleneb seadusest, seetõttu kuulub nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele. Õigusabikulu hüvitisena on hageja taotlenud kokku 680 euro väljamõistmist, mida kostja on palunud vähendada. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude suuruseks tuleb määrata 500 eurot. Kohus ei nõustunud kõigi hageja õiguslike seisukohtadega (sh seisukohaga tarbijakäenduse kohta), tegemist on lihtmenetluse asjaga, ei lahendatud keerukaid ega ebatüüpilisi õiguslikke probleeme ning asi lahendati kirjalikus menetluses istungit pidamata. Kostja peab hagejale hüvitama menetluskulud kogusummas 845 eurot (110,45 + 234,55 + 500 = 845), millest solidaarselt OÜ-ga Ortunc Fikretbey 110,45 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.