Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagejad märgivad, et 03.02.2018 koosolekust ei teatatud 7 päeva ette. V R ja T V esitasid eeltoodu alusel 18.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 04.05.2018 täpsustatud hagiavalduse MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri vastu 03.02.2018 üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamiseks ning kande tegemiseks kohustamiseks. Täpsemalt palusid hagejad - tuvastada, et MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri 03.02.2018 üldkoosoleku otsuse näol, millega kutsuti juhatusest tagasi V R ja T V ning valiti uuteks juhatuse liikmeteks R S, P Ä ja H I , on tegu mitteotsusega, st 03.02.2018 MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri üldkoosoleku 03.02.2018 otsusest ei tekkinud õiguslikke tagajärgi; - alternatiivselt tuvastada MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri 03.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisus; - kohustada MTÜ Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestrit kandeavalduse esitamiseks äriregistrile 03.02.2018 otsuse alusel tehtud kannete tagasimuutmiseks. Seoses kostja vastuväidetega juhivad hagejad tähelepanu sellele, et 06.06.2017 ei võetud uusi liikmeid vastu, kellel oleks olnud selle kaudu tekkinud pädevus 03.02.2018 üldkoosolek kokku kutsuda. Hagejad rõhutavad, et 06.06.2017 toimus seltsingu Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri koosolek, mitte MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri juhatuse koosolek. Sisu poolest oli see seltsingu Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri kunstilise toimkonna koosolek. Seda ei muuda ka asjaolu, et antud koosolekul osalesid teiste seas ka MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri juhatuse liikmed. Seega kajastab kostja esitatud 06.06.2017 koosoleku protokoll otsuseid, mis tegelikult ei ole vastu võetud MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri poolt. Hagejad selgitavad, et kostjad on segamini ajanud seltsingu Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester ja MTÜ Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester, kuid neid tuleb selgelt eristada. Lisaks pole 06.06.2017 protokoll allkirjastatud kõigi koosolekul osalenud isikute poolt, kuid tavaks oli, et kõik MTÜ Vabariiklikku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri juhatuse koosoleku protokollid allkirjastati kõigi oalejate poolt. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja menetlusukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidleb kirjalikes vastuväidetes hagile vastu. Kostja selgitab, et 06.06.2017 toimus MTÜ Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri juhatuse koosolek, mille käigus otsustati laekunud avalduste alusel võtta liikmeks vastu 36 isikut, kelle hulgas olid ka 03.02.2018 üldkoosoleku kokku kutsunud isikud. Seega kutsusid 03.02.2018 üldkoosoleku kokku isikud, kellel vastav pädevus oli. Kostja ei vaielnud vastu, et 03.02.2018 üldkoosolek kutsuti kokku vähem kui 7-päevase etteteatamisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohutistungil ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Pooltel puudub vaidlus selles, et alates 1965 tegutseb Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (edaspidi: VOP), mis koguneb harjutamiseks mõned korrad aastas, korraldatakse kontsertreise ja –esinemisi. Antud orkester ei ole juriidiline isik. Hagejad ja L J J L sõlmisid mittetulundusühingu Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri (edaspidi: kostja) asutamislepingu 12.05.2014. Asutamislepingu järgi määrasid asutajad kostja mittetulundusühingu juhatuse liikmeteks V R , T V ja L J J L . Kostja põhikirja kohaselt tegutseb kostja avalikes huvides Eesti Vabariigis puhkpillimuusika edendamiseks, muuhulgas p 3.5 alusel VOP tegevuse korraldamiseks. Kostja juhatus esitas 29.01.2018 registrile kandeavalduse, millega paluti kustutada kanne kostja juhatuse liikme L J J L kohta. Ühtlasi arvati viidatud kuupäeval L J J L kostja liikmete hulgast välja. Hagejad vaidlustavad 03.02.2018 toimunud kostja üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti hagejad kostja juhatusest tagasi. Hagejad üldkoosolekul ei osalenud, kuna hagejate seisukoha kohaselt kostja liikmed ehk hagejad ei olnud üldkoosolekut kokku kutsunud ning selline koosolek kostja üldkoosolekuna oli õigustühine algusest peale. Hagejad paluvad tuvastada 03.02.2018 kostja üldkoosoleku otsuse õiguslike tagajärgede puudumise. Hagejad leiavad, et antud otsuse vastu võtnud isikutel puudus mistahes pädevus taolise otsuse vastuvõtmiseks, kuna neid ei ole kostja liikmeks vastu võetud. Kostja juhatuse liikmetena on antud otsuse alusel registrisse kantud P Ä, H I ja R S. Hagejad leiavad, et tegemist on nn mitteotsusega või alternatiivselt paluvad hagejad tuvastada antud otsuse tühisuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja võttis 20.03.2019 toimunud kohtuistungil omaks hageja alternatiivse nõude vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta. Seega tuleks hagi selles osas MTÜS § 24 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada ka juhul, kui hageja esmane nõue ei kuuluks rahuldamisele. Järgnevalt analüüsib kohus, kas 03.02.2018 kostja üldkoosoleku otsuse näol on tegemist otsusega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Vastavalt MTÜS § 13 lg 1 otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kostja põhikirjast nähtuvalt otsustab antud ühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus.

MTÜS § 29 lg 2 kohaselt, kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega on seadusest tulenevalt nõutav, et otsuste vastuvõtmise osas toimuks hääletamine ja et otsuse poolt oleks üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Pooled vaidlevad selle üle, kas 06.06.2017 toimus kostja juhatuse koosolek ja kas seal võeti vastu uusi liikmeid kostja koosseisu. Kostjad on esitanud kohtule 06.06.2017 dateeritud dokumendi, mis on pealkirjastatud kui VOP-i juhatuse ja kunstilise toimkonna koosolek. Protokollist nähtuvalt osalesid koosolekul kostja juhatuse liikmed ja dirigendid H P ja O K , kellest viimased moodustasid kostja selgituste kohaselt VOP kunstilise toimkonna. Kohus leiab, et oluline on vahet teha orkestri (VOP) kui mitte juriidilise isiku ja kostja kui mittetulundusühingu vahel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole asjas veenvat tõendamist leidnud, et 06.06.2017 kuupäevaga dokumendi näol oleks tegemist kostja juhatuse protokolliga. Pigem on tegemist seltsingu VOP juhatuse ja kunstilise toimkonna koosoleku protokolliga, kuigi selles on ka märge selle kohta, nagu oleks teatud isikud, kes olid avalduse esitanud, vastu võetud kostja liikmeks. Pooltel puudub vaidlus selles, et oli kavatsus vastu võtta uusi liikmeid, kuid hagejate selgituste kohaselt ei pidanud see toimuma 06.06.2017 koosolekul. Kohus nõustub hagejatega, et isikute osalemine, kes on ühtlasi ka kostja juhatuse liikmed, orkestri koosolekul ei muuda orkestri koosolekut kostja juhatuse koosolekuks. Antud protokolli päevakorrast nähtuvalt on koosolekul olnud keskseteks küsimusteks orkestri tegevusplaanid 2017.a ja järgnevates aastateks, orkestri juhatuse ja kunstilise toimkonna valimise viis, orkestri tegevuse 2016.a aruanne ja muud jooksvad orkestri küsimused. Koosoleku protokollinud O K nimetas antud dokumenti memoks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui tegemist oleks ka kostja juhatuse koosoleku protokolliga, siis uute liikmete vastuvõtmine juhatuse otsuse alusel tõendamist leidnud ei ole. Hagejad on vande all kinnitanud, et nemad otsuse poolt ei olnud ja protokoll ei ole ka hagejate poolt allkirjastatud, kuigi O K palus seda meili teel teha. Kostja leiab, et otsused võeti vastu konsensuslikult. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et koosolekul hääletamist ei toimunud. Protokollist ei nähtu hääletamistulemusi vastuolus MTÜS § 29 lg-2. Seega ei sisaldu protokollis ka hagejate kui kostja juhatuse liikmete tahteavaldusi uute liikmete vastuvõtmise kohta, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et uued liikmed kostja koosseisu oleksid kostja juhatuse 06.06.2017 otsuse alusel vastu võetud. Kohus leiab, et hageja V R kinnitus selle kohta, et on R S kostja liikmeks astumise avalduse kätte saanud, ei tõenda seda, et kostja juhatus oleks otsustanud 06.06.2017.a protokollis märgitud isikute vastuvõtmise kostja liikmeks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et kostja juhatus oleks 03.02.2018 üldkoosolekul osalenud isikuid G F B , H I , S I –O, O K, K K , A K , E K, K K , L J J L , M L, V M , E P , U M , K P , H P , R R , U R, A R, R S , J T, J T, P A , L R , N S , L M , I M, O R, kelle otsuse alusel hagejad tagasi kutsuti, kostja liikmeks vastu võtnud.

Õigusteooria kohaselt on juhul, kui otsuse võtavad vastu selleks mitte pädevad isikud, tegemist nn mitteotsusega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt ka nt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). TsÜS § 67 lg 1 mõttes on otsuse kui tehinguga tegemist üksnes siis, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldused. Kohus leiab, et 03.02.2018 üldkoosoleku otsuses, millega hagejad kostja juhatusest tagasi kutsuti, ei sisaldunud selleks õigustatud isikute ehk kostja liikmete tahteavaldusi. Kohus on seisukohal, et kostja liikmed olid eelneva alusel 03.02.2018 seisuga ainult hagejad. Seega oli antud otsuse näol tegemist otsusega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14 tehtud otsuse p-s 21 märkinud järgnevat: Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud). Eelneva alusel asub kohus seisukohale, 03.02.2018 otsuse on vastu võtnud selleks mitte pädevad isikud, mistõttu tuleb hageja esimene nõue rahuldada ja tuvastada, et 03.02.2018 kostja üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd kohus rahuldab hageja esmase nõude, siis kohus hageja alternatiivset nõuet vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks ei analüüsi. Hagejad on esitanud ka nõude kostja kohustamiseks kande tegemiseks. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kannete tegemist reguleerib MTÜS 7. peatükk. MTÜS § 781 lg 2 esimene lause näeb ette, et mittetulundusühing on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid. MTÜS § 79 lg 1 sätestab, et registri kanne tehakse mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Registripidajale avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Antud sätte alusel on hagejatel õigus nõuda kostja kohustamist registripidajale tahteavalduse tegemist kehtiva kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, milles palutakse juhatuse liikmete P Ä , H I ja R S kohta tehtud kande kustutamist ja uue kande tegemist, mille kohaselt on Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri juhatuse liikmed V R ja T V . Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hagejate menetluskulude suuruseks kokku 12 460,20 eurot (sh käibemaks) ning hagejad paluvad need välja mõista kostjalt. Menetluskuludeks on 315 eurot riigilõiv hagiavalduselt, 7,20 eurot registriandmete väljavõtete eest ja 12 138 eurot (sh käibemaks) lepingulise esindaja tasu. Avalduse kohaselt on lepinguline esindaja käesolevas menetluses õigusteenust osutanud tunnitasu 170 eurot (sh käibemaks) alusel kokku 52,4 h. Hagejad on kinnitanud, et pole käibemaksukohustuslased ega saa muul alusel käibemaksu maha arvata. Kostja vaidles hagejate menetluskuludele osaliselt vastu. Kostja leidis, et mõistlik advokaadi tunnitasu arvestades asja keerukust oleks 120 eurot/h (käibemaksuga) ja advokaadi põhjendatud ja vajalik töömaht 18,5 h. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Arve 180987 alusel esitatud ajakulust peab kohus põhjendatuks 6 h, mis sisaldab asja materjalidega tutvumist, nõupidamist ja hagiavalduse koostamist. Hagi oli kohtule esitatud puudustega, kohus keeldus osaliselt hagi menetlusse võtmisest, puudusi kõrvaldas hageja kohtu juhiste alusel, mistõttu ei ole antud ajakulu põhjendatud. Arve 181304 ja 181894 osas peab kohus põhjendatuks 0,1 h, kuna 23.05.2018 on koostanud kohus kaks määrust, millest üks on hageja nõuete menetlemisest keeldumise määrus, millega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, sest hageja puudustega hagi tingis selle määruse koostamise. Põhjendatud on üksnes tutvumine 23.05.2018 tavapärase määrusega tsiviilasja menetlusse võtmise kohta. Arve nr 181894 osas loeb kohus põhjendatud ajakuluks 5 h, mis sisaldab kostja vastusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja hageja seisukoha koostamise ning kohtule esitamise ajakulu. Kohtupraktikat ei ole vastuses käsitletud, on üksnes esitatud hageja seisukoht kostja vastuse kohta.

Arve nr 182582 osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 3, 8 h, mis sisaldab ettevalmistust kohtuistungiks, esindust Harju Maakohtus ja 29.10.2018 (ekslikult märgitud 29.01.2018) protokolliga tutvumist. Nõupidamist büroos ja taotluse koostamist ei pea kohus põhjendatuks, kuna 22.10.2018 hageja taotluse jättis kohus rahuldamata. Arve nr 190164 osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 h, mis sisaldab nõupidamist ja esindust läbirääkimistel. 19.01.2019 üldkoosolekuga seonduvaid kulusid ei pea kohus põhjendatuks, kuna antud üldkoosolek ei ole seotud käesoleva vaidluse aluseks oleva nõudega. Arvel nr 190484 märgitud ajakulu ei pea kohus põhjendatuks, kuna 06.02.2019 koostatud kirjalik seisukoht puudutab 20.01.2019 toimunud MTÜ üldkoosolekut, mida menetleb kohus eraldi menetluses. Kohus ei võtnud käeolevas asjas menetlusse hagi täiendust, leides, et tegemist on hagi muutmisega ja eraldas selle iseseisvasse menetlusse. Antud kulude osas saab hageja taotleda kostjalt nende väljamõistmist teises tsiviilasjas. Arve nr 190516 osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 5,2 h, mis sisaldab kohtuistungiks ettevalmistust, tunnistajatele küsimuste ettevalmistamist ja esindust kohtuistungil Harju Maakohtus. Kohus ei pea põhjendatuks nõupidamist büroos seoses kohtuistungiga, kuna asja materjalidest ei selgu selleks vajadus. Seega kokku peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 22,6 h tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, kuivõrd kohus on sellises suuruses advokaadi tasu varasemalt aktsepteerinud. Seega peab kohus hageja lepingulise esindaja kulu summas 3842 eurot põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu. Käesolev tsiviilasi ei ole oma iseloomult keerukas ega tavapärasest mahukam. Tegemist on tavapärase ühinguõigusliku vaidlusega ning vaidlus ei eeldanud keerukaid õiguslikke analüüse. Kohus leiab, et põhjendatud on ka kulu 2 eurot seoses kostja registriandmete väljavõttega, füüsiliste isikute isikuandmete väljavõtted põhjendatud ei ole, kuna P Ä, H I ja R S ei ole käesolevas asjas kostjateks. Hagejad on tasunud hagiavaldise esitamisel riigilõivu 600 eurot, kohus on määranud hagi hinnaks 7000 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 450 eurot. Kohus on 30.05.2018 määrusega tagastanud hagejate taotluse alusel hagejatele enam tasutud riigilõivu 150 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb riigilõiv 450 eurot kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4294 eurot, sh riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud 3842 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab vastavas summas menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. Kohus rahuldab ühtlasi hageja taotluse välja mõista viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.