Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-112647
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) hagi Aarne Masso vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
745,71 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. novembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TF Bank AB (publ.) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) TF Bank AB (publ.) (Rootsi rgkood 556158-1041) Eesti filiaali (rg-kood 14304235) kaudu, lepinguline esindaja Pavel Butsenko Vastustaja (kostja) Aarne Masso (ik
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
esitamise päevani ehk 22. maini 2024 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivisemääras s.o 24,15%, mis teeb 55,71 eurot. Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja, lisaks tekkisid kulud andmete töötlemisel, kontrollimisel, kontaktandmete otsimisel, kostjale vastamisel, võlanõude selgitamisel ja vastuväidetele vastamisel, kõnede tegemisel ja võlanõude avaldamisel, kokku on sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja esitas ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja selgitas ka, et tegemist oli krediidilimiidiga, mida kostja kasutas ja tasus igakuiselt. Pärast makse tasumist vabanes limiidi suurus, mida kostja sai taas kasutada. Kokku kasutas kostja krediiti 852,35 eurot ja tasus kokku 700,33 eurot. Seega on ümberarvestuse kohaselt sissenõutavamaks muutunud krediidijääk 152,02 eurot (852,35700,33).
Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille õigsust eeldades saaks kohus hagi rahuldada, peavad tulenema hagiavalduse tekstist, kohus ei pea otsima asjaolusid tõenditest. Iga faktiline asjaolu, mida hageja soovib tõendada, peab olema seostatud konkreetse tõendiga. Lisaks sellele, et hageja on jätnud nõude suurendamisel tasumata riigilõivu, ei ole hageja esitanud kohtule ka tõendeid, millest nähtuks kostja krediidi väljamaksmise taotlused. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas hageja ka tegelikult sai rohkem raha kui hagiavalduses märgitud. Kuivõrd hagiavalduses esile toodud asjaoludel on kostja tasunud rohkem kui hageja ümberarvestatud põhinõue, tuleb hagi jätta rahuldamata.
Hagiavalduses viidatud ja avaldusele lisatud päring ei ole tehtud mitte laenu andmisel, vaid hagiavalduse esitamisel 22. mail 2024 (dtl 55). Hagiavalduses toodud krediidianalüüsis võttis laenuandja kostja kohustusena arvesse vaid laenumakse 39,02 eurot ning järeldas, et arvestades „kõik kulud tuludest maha“, jääb kostjal reservi vähemalt 850,98 eurot (dtl 23). Ei ole eluliselt usutav, et inimesel ei ole muid igakuiseid kulusid peale laenumakse. Laenuandja kogutud teave ei olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
hagejale küsimusi või nõudnud selgitusi või oleks võlanõuet kusagil avaldatud. Seetõttu on põhjendatud kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks välja mõista 30 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.